3-14-51616/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Virgo Saarmets ja Silvia Truman

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51616

Haldusasi

AS MTG kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

23.07.2014 otsuse nr 159-14/147256 ning Rapla Maa-

valitsuse riigihankes „Avalik bussiliinivedu Rapla

maakonnas“ (viitenumber 147256) tehtud hankija ot-

suste kaebaja pakkumuse tagasilükkamise ning AS

Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise kohta tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS MTG, volitatud esindaja v.adv Kristina

Laarmaa

Vastustaja – Rapla Maavalitsus

Kolmas isik – AS Hansa Bussiliinid, volitatud esindaja

v.adv Jaana Nõgisto

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. augusti 2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Hansa Bussiliinid määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta AS Hansa Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 5. au-

gusti 2014. a määrus haldusasjasasjas nr 3-14-51616 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7, § 280 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rapla Maavalitsus avaldas 15.04.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (viitenumber 147256) hanke-

teate. Pakkumused esitati 05.06.2014 kl 12.00-ks, teiste hulgas esitasid oma pakkumused ka

AS MTG ja AS Hansa Bussiliinid.

Rapla maavanem lükkas 27.06.2014 korraldusega nr 1-1/398 AS MTG pakkumuse tagasi.

Hankija komisjon tunnistas 27.06.2014 otsusega AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks

ning Rapla maavanem tunnistas 30.06.2014 korraldusega nr 1-1/400 AS Hansa Bussiliinid

pakkumuse edukaks.

3-14-51616

2(8)

AS MTG esitas 03.07.2014 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

otsuste, millega lükati tema pakkumus tagasi ning tunnistati AS Hansa Bussiliinid pakkumus

vastavaks ja edukaks, tühistamiseks.

2. VAKO jättis 23.07.2014 otsusega nr 159-14/147256 vaidlustuse AS Hansa Bussiliinid

pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste peale läbi vaatamata (p 1) ja AS MTG

pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale rahuldamata (p 2).

VAKO arvates on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida võib võtta arvesse

pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, ja vaidlustaja pakkumuse tagasilükkami-

se otsuse kontrollimisel on VAKO-l kohustus kontrollida seda, kas hankija on kaalutlusõiguse

teostamisel järginud menetlusnõudeid, täitnud põhjendamiskohustust, lähtunud sisult õigetest

faktilistest asjaoludest, lähtunud õigusnormidest ja järginud kaalutlusreegleid.

Hankija on järginud riigihangete seaduse (RHS) §-s 48 sätestatud menetlusreegleid, AS MTG

pakkumuse tagasilükkamise otsus on piisavalt põhjendatud ja ka sisuliselt õige.

3. AS MTG esitas 30.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 23.07.2014 otsuse

nr 159-14/147256 ning vaidlusaluses riigihankes hankija otsuste kaebaja pakkumuse tagasi-

lükkamise ning AS Hansa Bussiliinid pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta

tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus palvega peatada Rapla maava-

nema 30.06.2014 korralduse nr 1-1/400 kehtivus ja keelata hankijal sõlmida AS-ga Hansa

Bussiliinid hankelepingut.

Kaebaja märgib, et halduskohtusse pöördumisega soovib ta saavutada seda, et tema pakkumu-

se kui riigihankes madalaima maksumusega pakkumuse suhtes tehtud tagasilükkamise otsus

tühistataks ja tühistataks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning seeläbi

oleks realiseeritav kaebaja õigus sõlmida riigihankes parima pakkumuse esitanud pakkujana

hankeleping hankijaga. Seda eesmärki on võimalik saavutada üksnes juhul, kui hankija ei

sõlmi enne kohtuvaidluse lõppu kolmanda isikuga hankelepingut, sest RHS § 129 lg 4 välis-

tab hankelepingu sõlmimise järgselt hankija otsuste (sh pakkumuse edukaks tunnistamise ot-

suse) tühistamise. Kohtupraktika järgi ei ole taolistes olukordades kaebaja huvide kaitseks

piisav RHS-s sätestatud võimalus esitada kahjunõue hankija vastu. Tekkiva kahju ja selle suu-

ruse tõendamine on hankeasjas ilmselgelt keerukas ning tekitaks kaebajale kaebuse rahulda-

mise korral põhjendamatu lisakoormuse. Samuti ei pruugi kahju hüvitamine korvata kõiki

kaebajale riigihanke mittevõitmisest tekkinud negatiivseid tagajärgi. Seega eksisteerib kaeba-

jal esialgse õiguskaitse vajadus.

Kaebaja märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel muutuks kaebuse rahuldamine

ja kohtuotsuse täitmine võimatuks ning kaebaja huvid jääksid kohtuliku kaitseta. Hankijal on

võimalik sõlmida hankeleping 14 päeva möödumisel VAKO otsuse teatavakstegemiseks, s.o

alates 06.08.2014. Kuna kohus ei jõua käesolevat kaebust nimetatud ajaks lahendada, siis on

vajalik rakendada esialgset õiguskaitset vastavalt HKMS § 249 lg-le 1.

Hankelepingu sõlmimise keeld välistab hankelepingu sõlmimise pakkujaga, kes tegelikkuses

ei esitanud riigihankes kõige madalama maksumusega pakkumust ja kelle pakkumust polnud

seetõttu võimalik ka edukaks tunnistada. Üksnes hankemenetluse peatamisega on võimalik

vältida kaebaja õiguste ja huvide pöördumatut kahjustamist, mis kaasneks kohtumenetluse

ajal hankelepingu sõlmimisega.

Kaebaja ja kolmanda isiku huvide võrdlemisel on kaalukamad kaebaja huvid, sest esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmisel jääb kaebaja ilma kaebusega taotletavast eesmärgist, s.o

võimalusest ise hankijaga hankeleping sõlmida, samas kui kolmanda isiku huvi sõlmida han-

3-14-51616

3(8)

kijaga hankeleping lükkub vaid mõneks ajaks edasi. Avalikuks huviks on muu hulgas huvi

õiguspärase hankemenetluse vastu ning avalike ressursside andmine isiku kasutusse, kellel on

pädevus hankelepingut täita.

4. Rapla Maavalitsus esitas 04.08.2014 kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldami-

se taotlusele, milles palutakse jätta see rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole perspektiivne, kuna kaebaja ei ole esitanud mingeid

RHS §-s 20 sätestatud reeglitele vastavaid alternatiivseid arvutusi või muid tõendeid, mis

veenaks hankijat, et sellise hinnaga on võimalik avaliku teenindamise lepingut majanduslikult

jätkusuutlikult täita. Kaebaja peamine etteheide vastustajale on see, et hankija on ebaõigesti

arvutanud hanke eeldatava liinikilomeetri hinna maksumuse, mille tulemusena on tehtud kae-

baja pakkumuse suhtes ebaõige otsus.

Vastustaja märgib, et esialgse õiguskaitse kohaldamine seab ohtu hanke eesmärgi saavutamise

ja rikub kaalukat avalikku huvi – huvi stabiilse ning parimatel võimalikel tingimustel korral-

datud ühistranspordi vastu. Sõitjate vedu peab hanketingimuste kohaselt algama 01.01.2015,

uuel vedajal ei ole võimalik nimetatud tähtajal vedama asuda, kuna esialgse õiguskaitse ko-

haldamise korral ei saa hankija AS-ga Hansa Bussiliinid lepingut sõlmida. Uusi busse haka-

takse tootma alles pärast lepingu sõlmimist, mis on selle riigihankemenetluse lõpptulemuseks.

Busside tootmiseks kulub minimaalselt 5-6 kuud. Kui 08.08.2014 ei saa hankelepingut sõlmi-

da, tuleb hankijal tõenäoliselt pikendada olemasolevat lepingut. Kuna hetkel teenindatakse

vanade ja kulunud bussidega (busside keskmine vanus on 14 aastat), siis on teenuse kvaliteet

jätkuvalt madal, kuigi alates 01.01.2015 oleks see märgatavalt kvaliteetsem. Lisaks peab han-

kija maksma ajutise lepingu sõlmimisel (lubatud kuni 2 aastane leping) jätkuvalt kõrgemat

hinda (kehtiva lepingu kohaselt 1,04 €/km) võrreldes uue sõlmitava lepinguga. Seega on olu-

line avalik huvi hankemenetluse kiire ja edukas lõpetamine.

5. Kolmas isik oma seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta kohtu poolt määratud

ajaks ei esitanud.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2014 määrusega AS MTG esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotluse ning peatas Rapla Maavalitsuse poolt läbiviidava hankemenetluse viite-

numbriga 147256 „Avalik bussiliinivedu Rapla maakonnas“ (sh hankelepingu sõlmimise)

kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja on selgitanud, et tema eesmärk on sõlmida vaidlustatud hankes ise hankijaga hanke-

leping. RHS § 128 lg 2 sätestab, et hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks

enne 14 päeva möödumist RHS § 126 lg 1 p-s 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse

teatavaks tegemisest. Käesoleval juhul on VAKO kaebaja vaidlustuse jätnud rahuldamata

ning osaliselt läbi vaatamata 23.07.2014 otsusega. Seega puudub hankijal alates 07.08.2014

õiguslik takistus kehtiva hankelepingu sõlmimiseks edukaks tunnistatud pakkujaga, mille ta-

gajärjel kaotaks kaebaja pöördumatult võimaluse hankelepingu sõlmimiseks vaidlusaluses

riigihankes ja kaebaja õiguste sisuline kaitse ei oleks tagasiulatuvalt võimalik. AS-ga Hansa

Bussiliinid hankelepingu sõlmimise korral säiliks kaebajal küll võimalus esitada kaebust ra-

huldava kohtuotsuse korral kahju hüvitamise nõue, kuid sellise kahju tõendamine on komplit-

seeritud, tooks kaasa täiendavaid kulutusi kohtuvaidluste algatamise näol ning ei pruugi olla

kaebaja õiguste kaitseks piisav. Seega on kaebajal olemas esialgse õiguskaitse vajadus.

Hankija on oma vastuses märkinud, et hanke viibimise korral ei ole uuel vedajal võimalik

määratud tähtajal vedusid teostama asuda, mistõttu tuleks hankijal olemasolevat lepingut pi-

kendada, mis tooks kaasa aga täiendavaid kulutusi ja ebamugavusi reisijatele. Kohus selgitas,

et hankemenetluse planeerimisel tulnuks hankijal arvestada hankest tulenevate võimalike koh-

3-14-51616

4(8)

tuvaidlustega ning hange seetõttu ka aegsasti korraldada. Kohus märgib, et HKMS § 275 lg-s

2 sätestatud menetlustähtaeg tagab kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul (kohus peab

asjas otsuse tegema hiljemalt 17.09.2014), mistõttu ei viibi hankelepingu sõlmimine eba-

mõistlikult kaua. Avaliku huvi riivet vähendab ka asjaolu, et hankijal on võimalik olemasole-

vat lepingut pikendada. Kohus leiab, et kaebaja huvi õiguspäraselt läbiviidud hankemenetluse

ja hankelepingu sõlmimise võimaluse säilimise vastu kaalub üles hankija ja kolmanda isiku

huvi asuda kiiremini lepingut täitma.

Esitatud kaebuse perspektiivile ei pidanud kohus selles menetlusetapis võimalikuks hinnangut

anda. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kaebaja on majanduslikult piisavalt jätkusuut-

lik vastavalt oma pakkumusele hankelepingut täitma. Eelöeldu eeldab kohtu poolt põhjalikku

analüüsi ning kõikide aspektidega arvestamist, mistõttu selles osas lõpliku seisukoha võtmi-

seks on vajalik kohtu poolt asi sisuliselt läbi vaadata. Seepärast ei saa asuda seisukohale, et

kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, mille alusel saaks jätta esitatud taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. AS Hansa Bussiliinid palub 08.08.2014 määruskaebuses tühistada esialgse õiguskaitse

kohaldamise määrus.

Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal, hankija

kontrollis AS MTG selgitusi ja tõendeid, kas need on RHS § 48 lg 2 tähenduses piisavad sel-

leks, et veenda hankijat pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

Kaebaja väitis, et on võimeline hankelepingut täitma liinikilomeetri maksumusega 0,84 eurot,

sest kaebajal on laialdane kogemus avaliku liiniveo korraldamisel; kaebajal tekib sünergia

tema tütarettevõtte poolt teostatava Kohila õpilasteveo lepingu täitmise arvelt; Rapla maakon-

nas on Põlva maakonnaga võrreldes madalamad kütusekulud. Juhul, kui kasvõi üks nendest

põhjendustest ei ole asjakohane ja õige pakkumuse madala maksumuse põhjendamisel, siis on

pakkumus põhjendamatult madal. AS Hansa Bussiliinid arvamuse kohaselt ei ole asjakohane

ükski selgitustest.

Riigihankes hangitakse veoteenust seitsmeks aastaks perioodiks 01.01.2015 - 31.12.2022.

Kaebaja poolt viidatud hankeleping on sõlmitud aga täitmise tähtajaga 05.06.2017, seega le-

pinguperioodide kattuvus on vaid 2,5 aastat. Kaebaja soovib niigi ajaliselt piiratud sünergia-

võimalust kasutada üksnes nädalavahetustel, mil liinimaht on aga niigi väiksem ja täiendavate

busside järele vajadus puudub. Samuti asub viidatud Kohila lepingu teeninduspiirkond ca 20

km eemal Raplast, mistõttu vastavate busside kasutamine tähendaks sedavõrd olulist ajakulu

ja tühisõitu, et kaasnev lisakulu kütusele ning juhtide palgale (eriti veel nädalavahetustel)

muudaks selle majanduslikult täiesti mõeldamatuks.

Kohila lepingu täitmisel kasutatavad bussid ei ole kuidagi sobilikud hankelepingu täitmiseks,

mille nõuded on oluliselt rangemad.

Kohila õpilastevedu ei teosta mitte kaebaja, vaid tema tütaräriühing, kelle vahendeid (bussid

ja bussijuhid) tuleks kaebajal kasutada. Vastavalt hankedokumendi (HD) p-le 7.4. tulnuks

alltöövõtt koos vastava veomahuga pakkumuses kajastada. Kaebaja ei ole oma pakkumuses

tuginenud kolmanda isiku vahendite kasutamisele. Samuti ei saa kolmanda isiku vahendite

kasutamisest tekkida sünergiat (ÜTS § 13 ristsubsideerimise keeld).

Juba ainuüksi vaidlustusmenetluse käigus muutunud seisukoht sünergia toimimisest ei jäta

isegi mõistlikku kahtlust, et väidetav sünergia ei saanud põhjendada kaebaja pakkumuse väga

madalat hinda ning hankijal ei olnud muud võimalust kui pakkumus tagasi lükata.

3-14-51616

5(8)

Kaebaja väide laiapõhjalise ja pikaaegse kogemuse kohta avaliku liiniveo korraldamisel on

RHS § 48 lg 2 näidisloetelu silmas pidades niivõrd umbmäärane, et selle alusel pole mõistli-

kult võimalik veenduda kaebaja pakkumuse maksumuse põhjendatuses.

Kaebaja ei saa oma pakkumuse maksumust põhjendada ainuüksi madala kütusekuluga või

madalama kütusekuluga võrreldes Põlva hankel esitatud AS GoBus pakkumusega.

Seejuures on tähelepanuväärne VAKO viide, et koguni kolmel riigihankel osalenud pakkujal

(kes kõik pakkusid kaebajast 12% võrra kõrgemat liinikilomeetri hinda) oli kütusekulu kom-

ponent madalam kui kaebajal.

Madalat pakkumust ei ole kohane põhjendada, lahutades Põlva hankel AS GoBus tehtud pak-

kumusest maha teatud säästu kütusekuludelt. AS GoBus poolt pakutud liinikilomeetri hind

Põlva hankel ei ole universaalne, asjaoludest ja hanke tingimustest sõltumatu alati põhjenda-

tud liinikilomeetri hind kõigil hangetel. Liiatigi on Rapla hanke HD nõuded Põlva hankest

rangemad.

Kaebaja ei ole mitte kordagi väitnud, milline oleks pidanud olema riigihanke eeldatav mak-

sumus. Kaebaja pole väitnud ka seda, et tema pakkumus on kõrgem või võrdväärne eeldatava

maksumusega, mis kaebaja hinnangul oleks olnud korrektne. Kaebaja pole väitnud ka seda, et

tema pakkumus ei ole oluliselt madalam sellisest eeldatavast maksumusest, mille määramise

metoodika oleks kaebaja arvates põhjendatud. Kaebaja ei ole väitnud, et hankija pöördus vas-

tuolus RHS § 48 lg-ga 1 kaebaja poole selgituste saamiseks. Vastupidi, kaebaja vastas selgi-

tustele, ei vaidlustanud riigihanke eeldatavat maksumust ega väitnud, et hankija on tema poo-

le selgituste küsimisega õigusvastaselt pöördunud. Seega ei ole kaebaja etteheited riigihanke

eeldatava maksumuse määramise metoodikale üleüldse asjakohased. Pole oluline, kui palju

kaebaja pakkumus alla riigihanke eeldatava maksumuse oli või pidi olema. Oluline on, et

hankijal tekkis põhjendatud kahtlus kaebaja võimes hankelepingut järjepidevalt täita.

Kaebaja vaidlustab kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist perspektii-

vitult muu hulgas alusel, et kolmanda isiku pakkumus oli põhjendamatult madal. Kaebaja pole

esitanud mistahes põhjendusi selle väite kohta ega oma väidet tõendanud. Euroopa Üldkohtu

11.05.2010 otsusest kohtuasjas T-121/08 (p-dest 65-70 ja 74) tuleneb, et pakkuja, kes vaidlus-

tab hankija tegevusetuse edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli-

misel, peab oma väiteid selles osas, et edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on põhjen-

damatult madal ja hankija pidi astuma samme selle põhjendatuse väljaselgitamiseks, tõenda-

ma. Seega juhul, kui hankija tegevusele kohalduks RHS § 48, peaks kaebaja tõendama, et

kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, mitte hankija ei pea asuma

kohut ja kaebajat veenma selles, et see seda pole. Vastavat seisukohta on rõhutanud ka

VAKO. Kuivõrd kaebaja ei ole mistahes viisil tõendanud, et kolmanda isiku pakkumus on

põhjendamatult madal, on kaebus ka vastavas osas perspektiivitu. Hankijal puudub kohustus

tagasi lükata kõik riigihanke eeldatavast maksumusest madalamad pakkumused (vrdl RHS §

49).

Vaidlusaluse riigihanke hankelepingut tuleb asuda täitma 01.01.2015, sest selleks ajaks lõpeb

avaliku teenindamise leping praeguse vedajaga. Kehtiva lepingu alusel maksab hankija veda-

jale toetust 1,04 eurot liinikilomeetri kohta. Kui kolmanda isikuga uue lepingu sõlmimine

lükkub edasi, siis tekivad hankijal lisakulud igakuiselt 13 400 eurot. Nimelt täna kehtivale

tariifile 1,04 eurot liinikilomeetri kohta tuleb lisada Maanteeameti prognoositav tariifitõus

2015. aastaks, ehk kehtiv tariif korrutada indeksiga 1,0424, mis teeb uueks 2015. a kehtivaks

tariifiks 1,084 eurot liinikilomeetri kohta. Edukaks tunnistatud pakkuja ja senise vedaja tariifi

vahe oleks seega 0,134 eurot liinikilomeetri kohta. Kuivõrd ühes kuus on liiniläbisõit 100 000

km, siis tekibki hankijale igakuine lisakulu kehtiva hankelepingu pikendamisest 13 400 eurot.

3-14-51616

6(8)

Tegemist on seega olulise täiendava kulutusega, mis kahjustab oluliselt avalike vahendite

säästliku kasutamise huvi. Hankija poolt kolmandale isikule antud selgituste kohaselt on eba-

tõenäoline, et praegune vedaja on nõus lepingut pikendama lühemaks perioodiks kui 6 kuud,

st potentsiaalne kahju võib ulatuda kuni 80 400 euroni.

Riigihanke hankeleping tuleb sõlmida viivitamatult, sest hankelepingu täitmiseks vajalike

busside tarne on ajamahukas – selleks kulub 5-6 kuud. Seega on hankelepingu õigeaegselt

täitmisele asumine veel võimalik.

Hankelepingu sõlmimise edasilükkumise korral lõpevad aga bussimüüjate senised hinnapak-

kumised ja uute prognooside kohaselt tõusevad hinnad senisega võrreldes 2-3% (seoses uutele

EURO6 normidele vastavatele mootoritele üleminekuga), mis omakorda väljendub hiljem

kõrgemas intressis ja amortisatsioonis, tekitades põhjendamatuid lisakulutusi kolmandale isi-

kule. Lisaks otsesele varalisele kahjule hankelepingu sõlmimise viibimisest, kannatab kol-

manda isiku huvi oma majandustegevust ette planeerida, sh sõlmida lepinguid vedajatega ja

kavandada investeeringuid.

Lisaks kahjustab hankelepingu sõlmimise viibimine tänase vedaja huve. Kehtiva hankelepin-

gu pikendamisel on vedajal keeruline hoida palgal bussijuhte, kes on lepingu perioodi lõppe-

misega arvestades juba eeldatavasti sõlminud uued töölepingud või teinud oma elu ümberkor-

raldamiseks uusi plaane.

8. AS MTG esitas 12.08.2014 vastuse määruskaebusele, milles palub jätta määruskaebus

rahuldamata.

Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, kohus on määrust selles osas piisavalt põhjendanud.

Kaebuse perspektiivitusest saab rääkida üksnes siis, kui kaebeõigus või kaebaja õiguste riive

oleks välistatud õiguslikel põhjustel (nt kaebuse abil ei oleks võimalik saavutada kaebuse

eesmärki, kaebajal puudub kaebeõigus, õiguskord ei võimalda vastavat kaebust vms), mitte

asjaolude tõendamatuse tõttu. Seejuures peab kaebuse perspektiivitus olema ilmselge ehk

kaebuse rahuldamine peab olema ilmselgelt juriidilistel põhjustel välistatud.

Määruskaebuses toodud vastuväited seonduvad kaebaja pakkumuse maksumuse osas tõendite

hindamisega ja hankija kaalutlusõiguse piiride määratlemisega, mis kuuluvad lahendamisele

asja sisulise läbivaatamise käigus. Kolmas isik ei ole välja toonud, et kaebuse rahuldamine

oleks põhimõtteliselt välistatud, et kaebajal puuduks kaebeõigus või kaebus ei saa viia kaebaja

taotletud eesmärgini, milleks on hankelepingu sõlmimine hankijaga.

Hankija kaalutlusõigus riigihanke eeldatava maksumuse määramisel ja pakkujate võrdne

kohtlemine peab olema kohtulikult kontrollitav, hankija on riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel ilmselgelt olulisel määral eksinud ja pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Kaebaja

vastuväited antud osas kuuluvad analüüsimisele kaebuse sisulise läbivaatamise käigus.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja eesmärki on

võimalik saavutada üksnes juhul, kui hankija ei sõlmi enne kohtuvaidluse lõppu kolmanda

isikuga hankelepingut, sest RHS § 129 lg 2 välistab hankelepingu sõlmimise järgselt hankija

otsuste tühistamise.

Puuduvad esialgse õiguskaitse tühistamist õigustavad avalikud huvid ja kolmanda isiku huvid.

Kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit ega arvutuskäiku, millele tuginevalt on kolmanda

isiku poolt väidetud numbrilised näitajad kujunenud. Samuti on sisutühi väide, et hankelepin-

gut olemasoleva vedajaga tuleb pikendada kindlasti vähemalt kuus kuud. Asjaolu, et kolman-

dal isikul kulub hankelepingu täitmisele asumise ettevalmistuseks vähemalt 5-6 kuud, ei ole

3-14-51616

7(8)

käesoleval juhul asjakohane. Samuti on spekulatiivne ja tõendamata väide tellitavate busside

hinnatõusu kohta.

9. Rapla Maavalitsus esitas 13.08.2014 omapoolse vastuse määruskaebusele, leides, et see

on põhjendatud.

Kaebus on sisuliselt perspektiivitu. Kaebaja ei ole hanke varasemas etapis esitanud hankijale

eeldatava maksumuse arvutamise kohta ühtegi küsimust ega pretensiooni.

Kaebaja on teadlikult esitanud madalama pakkumuse kui vaidlusalusel hankel oleva avaliku

teenindamise lepingu täitmiseks vajalik.

Esialgse õiguskaitse kohaldamine rikub kaalukat avalikku huvi – huvi stabiilse ning parimatel

võimalikel tingimustel korraldatud ühistranspordi vastu. Lepingu sõlmimata jätmine toob kaa-

sa lisakulutused, samuti lisanduksid kulutused senise lepingu pikendamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vas-

tasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või või-

matuks. Sama paragrahvi lg 3 esimene lause sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemi-

sel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive

ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on 02.03.2006 haldusasja

lahendis nr 3-3-1-3-06 selgitanud, et kaebuse perspektiivide hindamisel tuleb selgitada välja,

kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Kui kaebu-

sest ei nähtu põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikku alust, tuleb kaebus menetlu-

se selles staadiumis lugeda perspektiivituks.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta on hankijal võimalik sõlmida hankeleping ning kaeba-

jal ei oleks ka kaebuse rahuldamise korral võimalik realiseerida oma ärihuvi sõlmida ise han-

kijaga leping. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga AS MTG esialgse õiguskaitse vajadu-

se olemasolus.

12. Halduskohus rahuldas AS MTG esialgse õiguskaitse taotluse, välistades kaebuse ilmselge

perspektiivituse. Samuti leidis halduskohus, et avalik huvi ei kaalu üles kaebaja esialgse õi-

guskaitse vajadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea

HKMS § 203 lg-le 2 ning § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

13. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada viivitamatult ning taotluse pikaajalise

lahendamise korral ei ole välistatud hankelepingu sõlmimine enne esialgse õiguskaitse taotlu-

se lahendamist, ei ole kohtul võimalik kaebuse põhjendatust põhjalikult hinnata. Kaebaja on

vaidlustanud hankija pakkumuse maksumuse määratlemise ning kolmas isik ja vastustaja vii-

tavad kaebaja majanduslikule jätkusuutmatusele. VAKO otsuses on hankija otsuste põhjen-

duste õigsust uuritud ning kohus peab asja sisulisel läbivaatamisel VAKO otsuse põhjenduste

paikapidavust kontrollima.

14. Hankija pidas liinikilomeetri eeldatavaks maksumuseks 1,166 € (mis lepingu täitmise

alustamise aastal suureneks kuni 1,215 euroni), kolmas isik pakkus hinnaks 0,89 € ja kaebaja

0,84 €. Ringkonnakohtu arvates viitab kaebaja pakkumuse madal hind ja tema pakkumuse

tagasilükkamise otsus, samuti vaidlustuskomisjoni otsus, et kaebuse eduväljavaated ei ole

suured. Kaebuse lahendamine sõltub aga suuresti asjas esitatud tõenditele antavast hinnan-

gust, mistõttu ei ole kaebust võimalik praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt pers-

3-14-51616

8(8)

pektiivituks. Hankija poolt määratud eeldatavat hanke maksumust ei pidanud kaebaja asuma

eelnevalt vaidlustama, sest RHS §-st 48 tulenevalt ei saa pakkumuse maksumuse põhjenda-

matult madalaks lugemise aluseks olla pelgalt selle erinevus hankija arvutatud hankelepingu

eeldatavast maksumusest. Kaebuse lahendamisel on oluline välja selgitada, kas hankija on

asjakohaselt ja põhjendatult hinnanud, kas kaebaja poolt pakutud liinikilomeetri hind on sisu-

liselt põhjendatud või mitte.

15. Õige on halduskohtu seisukoht, et puudub ülekaalukas avalik huvi, mis õigustaks esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmist. Olukorras, kus hankemenetlus viitenumbriga 147256 peata-

takse esialgse õiguskaitse korras, jätkub hankeasja lahendamine kiires menetluses (haldusko-

hus ei ole küll määranud kohtuotsuse teatavakstegemise aega, ent see peab HKMS § 275 lg 2

kohaselt toimuma hiljemalt 17.09.2014) ning sellega ei kaasne määruskaebuse esitajale

esialgse õiguskaitsega selliseid tagajärgi, mida tuleks avalikest huvidest lähtuvalt ära hoida.

Halduskohus on õigesti viidanud, et olemasolevat liiniveoteenuse osutamise lepingut on või-

malik pikendada ning seega ei katke bussiliiklus. Määruskaebuse esitaja ei ole usutavalt ära

näidanud, et senise vedajaga lepingu pikendamise või muu isikuga ajutise lepingu sõlmimise

korral lepingu sõlmimine on võimalik vaid hankijale kahjulikel tingimustel. Põhistatud ei ole

ka määruskaebuse esitaja väide, et hankelepingute täitmisele asumise ettevalmistuseks kulub

vähemalt 5-6 kuud ning lühema aja jooksul lepingu täitmisele asumine on võimatu.

16. Ringkonnakohus juhib tähelepanu HKMS § 249 lg-le 4, mille kohaselt esialgse õiguskait-

se määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel an-

tud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaa-

tamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. HKMS § 253 lg 1 koha-

selt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määru-

se igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Seega ei ole välistatud, et halduskohus

võib esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse tühistada enne kohtuotsuse tegemist või koos

kohtuotsusega.

17. Eeltoodud põhjustel jääb AS Hansa Bussiliinid määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 05.08.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman