2-13-48208/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-48208

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2014, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Gunnar

Männiksaar vastu võla ja viivise ning lisanduva

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

434 eurot 31 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja

Intrum

Justitia

Debt

Finance

AG,

registrikood

CH-020.3.020.910-7;

asukoht

Alpenstrasse 2, Zug, 6300, Šveitsi Konföderatsioon;

hageja lepinguline esindaja Dagne Niit, e-post

dagne.niit@intrum.com;

kostja Gunnar Männiksaar, isikukood 36104244915;

tegelik elukoht kohtule teadmata, menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avaldamisega

Ametlikes

Teadaannetes.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Gunnar Männiksaar vastu

osaliselt.

2. Välja mõista Gunnar Männiksaarelt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

võlgnevus 378 (kolmsada seitsekümmend kaheksa) eurot 6 senti, millest

põhivõlgnevus koos käsitlustasuga moodustab 227.85 eurot, 21.08.2009 –

28.03.2014 ajavahemiku eest sissenõutavaks muutunud viivis 111.85 eurot ja võla

sissenõudmisega seotud kulud 38.36 eurot.

3. Välja mõista Gunnar Männiksaarelt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

viivis protsendina põhinõudelt 255.65 eurot alates 29.03.2014 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni arvestusega 9,5% viivitatud võlasummalt aastas kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata lepingu rikkumise trahvi nõue 31.96 eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 92% ulatuses Gunnar Männiksaare ja 8% ulatuses Intrum

Justitia Debt Finance AG kanda.

7. Välja mõista Gunnar Männiksaarelt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

menetluskulude katteks tasutud riigilõiv summas 69 (kuuskümmend üheksa)

2/4

eurot.

8. Välja mõista Gunnar Männiksaarelt Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks

viivis 69 euro suuruselt menetluskulult alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 07.05.2014.

TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib

esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

12. Toimetada otsus kätte pooltele.

3/4

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja TsMS § 438 lg-st 1 on kohtul kohustus

tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei

ole ise sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et nõude loovutaja tegutses kostjale laenu

andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli nõude loovutajaga lepingut sõlmides

tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses.

Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu rikkumise korral trahvi 500 krooni, s.o

31.96 eurot tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p-le 10.2, mille kohaselt on laenuandjal

õigus nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 500 krooni. VÕS § 35 lg 1

sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohus leiab, et

nimetatud lepingupunkti näol on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes ning

vaidlust ei ole selles, et tüüptingimused on kiirlaenulepingu osaks.

VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutakse lepingus, mille

teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse,

et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega laieneb VÕS § 42 lg 3 ka majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingule.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on laenulepingu üldtingimuste p 10.2, mis

võimaldab laenuandjal nõuda laenutaotlejalt lepingu iga rikkumise kohta trahvi 500 krooni,

s.o 31.96 eurot, kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel

tühine. Seega ei ole hageja nõue tühise tüüptingimuse alusel trahvi 31.96 euro saamiseks

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista 378.06 eurot, millest põhivõlgnevus koos käsitlustasuga moodustab 227.85

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 111.85 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud

38.36 eurot ning alates ning alates 29.03.2014 tagastamata põhisummalt, so 255.65 eurolt

lepingujärgne viivis 9,5% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda ja 8%

ulatuses hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka

kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude

nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut,

4/4

kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

riigilõivu 75 eurot, väljamõistmist. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 30 eurot, kokku 75 eurot.

Kohus leiab, et hageja ei ole põhjendanud menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. Viidatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ei ole käsitletav menetlusosalisele

menetluse tõttu tekkinud kohtuvälise kuluna TsMS § 138 lg 2 ja TsMS § 144 p 7 mõttes, mis

tuleks TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi hüvitada. TsMS § 1741 lg 2 kohaselt

maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses

võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude

jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja

menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku teinud

või menetlust TsMS §-s 4881 ettenähtud alustel lõpetanud, seega ei ole hagejal alust nõuda

kostjalt menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmist.

Kuna kohus rahuldas hagi 92% ulatuses ning jättis menetluskulud 92% ulatuses kostja kanda

ja 8% ulatuses hageja kanda, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitava

menetluskuluna 69 eurot (75 x 92%). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel

kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik