2-14-13891/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-13891

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Raili Luik vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

738 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Kaupmehe Järelmaks OÜ, registrikood 11906650;

asukoht Rüütli 23, Tartu 51006;

hageja lepinguline esindaja Alar Kondratjev, e-post:

inkasso@sissenoudekeskus.ee;

kostja Raili Luik, isikukood 48111062754, registrisse kantud

elukoht Tartu linn, menetlusdokumendid kätte toimetatud

hoiustamisega Tartu kohtumaja kantseleis.

Menetlus

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaupmehe Järelmaks OÜ hagi Raili Luige (Luik) vastu osaliselt.

2. Välja mõista Raili Luigelt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks 17.10.2012 sõlmitud

järelmaksulepingu nr 1214800/96ta alusel tekkinud võlgnevus 590 (viissada

üheksakümmend) eurot 21 senti, millest põhivõlg moodustab 427.40 eurot,

sissenõutavaks muutunud järelmaksuintress 46.26 eurot, võla sissenõudmisega seotud

kulud 19.17 eurot ja ajavahemiku 23.05.2013 – 27.03.2014 eest sissenõutavaks

muutunud viivis 97.38 eurot;

3. Välja mõista Raili Luigelt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks viivis 27% aastas

tagastamata krediidisummalt 427.40 eurolt alates 28.03.2014 kuni tagastamata

krediidisumma täieliku tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata tasumata krediidiintressi nõue 0.77 eurot.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud 95% ulatuses Raili Luige kanda ja 5% ulatuses Kaupmehe

Järelmaks OÜ kanda.

8. Välja mõista Raili Luigelt Kaupmehe Järelmaks OÜ kasuks menetluskulu summas 152

(ükssada viiskümmend kaks) eurot.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

10. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 08.06.2014

TsMS § 327 lg 1 sätestatud korras hoiustamisega. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke

vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise

korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

11. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

13. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus leiab, et hageja nõue lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi nõue

summas 0.77 senti on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt järelmaksulepingu nr

1214800/96ta

põhitingimustele

(tl

8),

oli

lepingujärgne

järelmaksu

intress

17,90%

järelmaksusummast aastas ja järelmaksu intressimäär tagastamata järelmaksusumma jäägilt

31,3404% aastas. Seega oli kostja kuni lepingu ülesütlemiseni 22.05.2013 kohustatud tasuma

järelmaksuintressi 17,90% aastas ning pärast lepingu ülesütlemist alates 23.05.2013 viivist

31,3404% aastas ning hageja esitatud sissenõutavaks muutunud tasumata krediidiintressi nõue on

alusetu. Hageja on hagiavalduses märkinud viivisemääraks 27% võlgnetavalt summalt aastas ning

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivised välja nimetatud määras.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses

(08.08.2011 redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 51.12 eurot. Hagist nähtub, et võla

sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulu,

mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt krediidiandja hinnakirjale.

Hinnakirjas kokkulepitud tasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja

ajakulu maksumust.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on

tühine. Järelmaksulepingu nr 1214800/96ta üldtingimuste p 7.5 (tl 11) kohaselt on krediidisaaja

kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale

ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada

vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjadest (tl 16-17) nähtub, et

meeldetuletus- ja hoiatuskirja maksumuseks on 12.78 eurot ning lepingu ülesütlemisavaldus maksab

25.56 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Järelmaksulepingust nr 1214800/96ta nähtub,

et lepingule kohaldatakse järelmaksulepingute üldtingimusi JL, mis võimaldavad kasutada

krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et järelmaksulepingute

üldtingimusi JL tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse

võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda

pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult

põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale ühe meeldetuletuskirja, ühe lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja ühe lepingu ülesütlemisavalduse. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas

kindlaksmääratud kirjalike teadete maksumus on ebamõistlikult suur, arvestades kulu

töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega

krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletus-

ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse maksumus 6.39 eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt

hageja kasuks välja 19.17 eurot (3 × 6.39) võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

TsMS § 163 lg 1 sMS § 173 lg 1, 4, § 1741 lg 3 alusel ja arvestades hagi osalist rahuldamist, tuleb

menetluskulud jätta 95% ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv

summas 100 eurot ja hageja õigusabi kulu mõistlikus ja põhjendatud suuruses 60 eurot, arvestades

asja lahendamist tagaseljaotsusega kirjalikus eelmenetluses. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab

kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 95% kindlaksmääratud hageja

menetluskuludest, milleks on 152 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik