2-13-38087/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-38087

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. august 2014, Tartu kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

OÜ Koduliising hagi Raili Luik vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

294 eurot 6 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja OÜ Koduliising, registrikood 10892531, asukoht Posti

30, 90504 Haapsalu;

hageja

lepinguline

esindaja

Teele

Jürjer,

e-post

teele.jyrjer@liisi.ee;

kostja Raili Luik, isikukood 48111062754, registrisse kantud

elukoht XXXX.

Menetlus

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Koduliising hagi Raili Luige (Luik) vastu osaliselt.

2. Välja mõista Raili Luigelt OÜ Koduliising kasuks 21.01.2013 sõlmitud laenulepingu

nr 0036301207 alusel tekkinud võlgnevus 263 (kakssada kuuskümmend kolm) eurot 1

sent, millest 174 eurot on laenu põhiosa võlg, 27.85 eurot intress, 29.21 eurot viivis ja

31.95 eurot menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest.

3. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud 89% ulatuses Raili Luige kanda ja 11% ulatuses OÜ Koduliising

kanda.

6. Välja mõista Raili Luigelt OÜ Kodulisiing kasuks menetluskulude katteks tasutud

riigilõiv summas 53 (viiskümmend kolm) eurot 40 senti.

7. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

8. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 08.06.2014

TsMS § 327 lg 1 sätestatud korras hoiustamisega. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke

vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise

korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

9. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

10. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

11. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale järelmaksu võimaldades oma

majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses

(08.08.2011 redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63 eurot. Hagiavalduse kohaselt on

lepingu üldtingimuste p 1.3.4. kohaselt laenuandjal õigus nõuda iga lepingu rikkumist puudutava

kirjaliku teate eest menetluskulu kuni 32 eurot. Kostjale on saadetud viis teadet – 04.03.2013 teate

eest on nõutud menetluskulu 3 eurot; 05.04.2013 teate eest 5 eurot; 22.04.2013 teate eest 10 eurot;

23.05.2013 teate eest 20 eurot ja 25.06.2013 teate eest 25 eurot, kokku 63 eurot.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on

tühine. Laenulepingu nr 0036301207 üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt kui laenusaaja ei täida lepingust

tulenevaid kohustusi koheselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate

lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni

32 eurot.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja

mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes

ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Laenulepingust nr 0036301207 üldtingimusi

tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse

võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus nõustub hagejaga, et meeldetuletus- ja hoiatuskirjade ning ülesütlemisavalduse tasu ei sisalda

pelgalt postiteenuse maksumust, kuid kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult

põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale viis meeldetuletuskirja. Kohus leiab,

teadete maksumus summa viie kirja eest summas 63 eurot on ebamõistlikult suur, arvestades kulu

töövahenditele, tööjõule ja tööajale. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega

krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste

hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud kulu viie

meeldetuletuskirja eest 31.95 (5 × 6.39) eurot, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

31.95 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu katteks.

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda

89% ulatuses ja hageja kanda 11% ulatuses.

Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja

89% kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 53.40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik