3-14-139/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-139

Otsuse kuupäev

7. august 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Tiina Mägi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava

faktilise asjaolu (töötamine avalikus teenistuses) tuvastamiseks

Asja läbivaatamine

8. juulil 2014 kohtuistungil

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Tiina Mägi

Kaebaja esindaja – Rasmus Mägi

Kaasatud haldusorgan I – Sotsiaalkindlustusamet

Kaasatud haldusorgan II – Põllumajandusministeerium

1. Rahuldada Tiina Mägi kaebus.

2. Lugeda Tiina Mägi (isikukood 45705242758) töötamine

Tartu

Maaparanduse

Valitsuses

ja

Tartu

Maaparandusbüroos vahemikul 15.11.1982 – 31.12.2009

avalikuks teenistuseks avaliku teenistuse seaduse mõttes.

3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 8. september 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 12.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tiina Mägi kaebus tema Tartu Maaparanduse

valitsuses ja hilisemalt Tartu Maaparandusbüroos erinevatel ametikohtadel perioodil

15.11.1982 – 31.12.2009 töötamise avalikus teenistuses töötamisena tuvastamiseks.

2. 25.03.2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus T. Mägi kaebuse menetlusse ning kaasas

kaasatud haldusorganina menetlusse Sotsiaalkindlustusameti ning kohustas

Sotsiaalkindlustusametit kaebuse kohta kirjalikku arvamust esitama.

3. Sotsiaalkindlustusamet teatas oma 31.03.2014 vastuses, et tuvastamiskaebuse lahendamisel

ei saa kohus asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega õigussuhteid, mida oleks

saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga. Samuti leidis Sotsiaalkindlustusamet,

et käesolevas haldusasjas on pädevaks arvamuse andjaks Põllumajandusministeerium.

Sotsiaalkindlustusamet palus arutada asja ilma Sotsiaalkindlustusameti esindajata.

4. 01.04.2014 määrusega kaasas Tartu Halduskohus kaasatud haldusorganina menetlusse

Põllumajandusministeeriumi ning kohustas Põllumajandusministeeriumit kaebuse kohta

kirjalikku arvamust esitama.

5. Oma 14.04.2014 kirjalikus arvamuses refereeris ka Põllumajandusministeerium Tallinna

Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsust haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt teenistussuhet ei

tekkinud, kui isikut 01.01.1996 ametisse ei nimetatud.

6. 23.04.2014 määrusega määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele 08.07.2014

kohtuistungil.

7. 30.06.2014 teatas Põllumajandusministeerium, et Põllumajandusministeeriumi esindaja ei

osale kohtuistungil ning menetlus tuleks peatada kuni Riigikohtu menetluses olevas

haldusasjas nr 3-12-867 langetatava otsuseni.

Kaebuse põhjendused

8. Oma Tartu Halduskohtule 12.02.2014 esitatud kaebuses palub T. Mägi tuvastada, et

töötades Tartu Maaparanduse valitsuses ja hiljem Tartu Maaparandusbüroos erinevatel

ametikohtadel perioodil 15.11.1982 – 31.12.2009, täitis ta avaliku võimu ülesandeid ja oli

avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Avaliku teenistuse staaži pikkusest

oleneb tulevikus tema pensionilisa suurus. Kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse

seaduse (ATS v.r) § 182 lg 1 sätestab, et isikule, kes ATS v.r jõustumisel ehk 01.01.1996 on

teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži sama seaduse §-des 153 – 156 sätestatud korras. ATS

v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse ka enne ATS v.r jõustumist riigi või

kohaliku omavalitsuse asutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes,

asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist,

töötatud aeg.

9. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste

loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ ei nimetata

sõnaselgelt maaparandusasutusi, kuid loeteluga on hõlmatud maaparandusvalitsused kui

riiklikud valitsused vastavalt loetelu punktile 12. Kuna 01.01.1996 ei nimetatud büroo

töötajaid avalikku teenistusse hoolimata sellest, et bürood ise ja paljudel ametikohtadel büroos

töötavad isikud teostasid avalikku võimu, on tekkinud olukord, kus erinevates asutustes ja

organisatsioonides avalikku võimu teostanud ja ka ametnikele esitatud nõudmistele vastanud

isikuid kohtleb seadus erinevalt.

10. Maaparanduse valitsused loodi 1957. aasta Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr

405 ja nende olemus kirjutati lahti nimetatud määruse lisana vastu võetud Maaparanduse

valitsuste põhimääruses. 1973. aastal kinnitas ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku

Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee esimees uue põhimääruse. 1990. aastal nimetati

maaparandusvalitsused Põllumajandusministri käskkirjaga ümber maaparandusbüroodeks,

mis jätkasid maaparandusvalitsuse tööfunktsioonide täitmist. Maaparanduse valitsused

(hiljem bürood) on alates nende loomisest 1957. aastal täitnud ulatuslikku avaliku võimu

teostamise funktsiooni, mis väljendus maaparandustööde planeerimises, projekteerimises,

tööde teostamise kontrollimises ja maade ning muude maaparandusega seotud objektide üle

arvestuse pidamises.

11. 15.11.1982 – 31.05.1984 töötas T. Mägi Tartu Maaparanduse Valitsuse Põltsamaa

tööpiirkonna vaneminsenerina ning tema tööülesanneteks oli piirkonna

maaparandussüsteemide ehitamise, kasutamise ja hoiutegevuse riikliku järelevalve

teostamine. 01.06.1984 – 31.08.1987 täitis T. Mägi samu tööülesandeid Lähte tööpiirkonna

vaneminsenerina. 01.09.1987 – 31.03.2000 töötas T. Mägi Lähte ekspluatatsiooni osakonna I

kategooria insenerina. Ametinimetuse muutus toimus seoses uute palgatingimuste ja

ametikohtade rakendamisega, kuid töö sisu ja iseloom sellega ei muutunud.

12. 01.04.2000 – 31.12.2009 töötas T. Mägi maaparanduse ja infrastruktuuri osakonna

juhatajana. Ametijuhendi järgi tuli nimetatud töökohal korraldada maaparandussüsteemide

ehitamise, kasutamise ja hoiu riikliku järelevalve alast tööd osakonnas ja lisaks oma

tööpiirkonnas, milleks olid Luunja Tartu, Tähtvere, Vara ja Ülenurme vallad. Tuli korraldada

maareformi käigus maaparandussüsteemide üleandmist omanikele, lupjamistoetuse üle

järelevalvet ja kvaliteedi kontrolli, maaparandussüsteemide registri pidamist.

13. Alates 01.01.2010 nimetati T. Mägi ametnikuks Põllumajandusameti koosseisus.

Sealjuures kirjutas Põllumajandusministeeriumi kantsler ametisse nimetamisele eelnenud

kirjavahetuses, et maaparandusbüroode töötajad jätkavad sarnaste ülesannete täitmist ka

Põllumajandusametis. Seega ei toimunud T. Mägi ametisse nimetamisel mingit sisulist

muudatust tema tööülesannetes, mis samuti tõendab seda, et järelikult teostas kaebaja ka

varasemalt avaliku võimu funktsioone.

14. Kaebuses palub kaebaja vastustajalt välja mõista menetluskulud.

15. 08.07.2014 kohtuistungil jäi T. Mägi oma kaebuse juurde. Ta selgitas täiendavalt, et on

maaparandusvalitsuses töötanud 30 aastat, selle aja jooksul muutusid ametinimetused, aga töö

iseloom ei muutunud.

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht

16. 31.03.2014 vastuses kaebusele teatas Sotsiaalkindlustusamet, viidates Tartu

Ringkonnakohtu 09.11.2012 otsusele haldusasjas nr 3-11-878, et kohus ei saa

tuvastamiskaebuse lahendamisel asuda haldusorgani asemele ning luua kohtuotsusega

õigussuhteid, mida oleks saanud tekitada üksnes haldusorgan oma haldusaktiga ning kui isikut

ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Samuti

märkis Sotsiaalkindlustusamet, et ei ole pädev asutus arvamuse andmiseks, kuna

Sotsiaalkindlustusametil puudub teave tööandja struktuuri kohta, sh andmed ametnike

ametikohtade olemasolu kohta ning T. Mägi tööülesannete kohta.

Põllumajandusministeeriumi seisukoht

17. Oma 14.04.2014 arvamuses viitab Põllumajandusministeerium Tallinna Ringkonnakohtu

11.12.2013 otsusele haldusasjas nr 3-12-1986, mille kohaselt arvatakse varasem tegevus

teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et isik oli 01.01.1996 teenistuses ning kui isikut

ametisse ei nimetatud, isegi kui seda oleks tulnud teha, teenistussuhet ei tekkinud. Samuti

viitab Põllumajandusministeerium Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014 otsusele haldusasjas nr

3-12-867, mis on sarnane eelviidatud otsusele haldusasjas nr 3-12-1986 ning mis on

Riigikohtu menetluses. Põllumajandusministeeriumi hinnangul võiks haldusasja menetlemise

peatada kuni Riigikohtu lahendi saamiseni.

Kohtu seisukoht

18. Käesolevas asjas on T. Mägi esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt

tuvastamiskaebuse, paludes tuvastada, et ta täitis perioodidel 15.11.1982 – 31.12.2009 avaliku

võimu ülesandeid ja oli seisuga 01.01.1996 (ATS v.r jõustumine) ametnik, kes teostas

riiklikku järelevalvet, s.o ta oli teenistuses riigitööl ATS v.r § 1 tähenduses.

19. Käesolevas asjas ei ole tegemist vaidlusega pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamise üle,

vaid väidetava avaliku teenistuse staaži üle, millest olulisel määral (10 - 50%) sõltub kaebaja

pensioni suurus (ATS v.r § 57 lg 1).

20. Tuvastamiskaebuse esitamine on kaebajale vajalik seetõttu, et ta soovib saada pensioni,

mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest.

ATS v.r § 153 p 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka teenistuse aeg Eesti riigi ja

kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise

teenistujana. ATS v.r § 182 lg 3 kohaselt ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt

käesoleva seaduse § 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1 lõikele arvatakse avaliku

teenistuse staaži hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja ametikohad eelnimetatud loetelus ei sisaldu ja

seega on tuvastatud, et tuvastamisnõude esitamine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

21. Kaebaja ja kaasatud isikud ei vaidle faktiliste asjaolude üle, mis puudutavad kaebaja töö-

või ametikohti (asutused, ametinimetused, perioodid). Nimetatud asjaolud on dokumentaalselt

tõendatud toimikus olevate materjalidega. Kaebaja töökäik Tartu Maaparanduse Valitsuses ja

Tartu Maaparandusbüroos on toodud kaebaja seisukohtades ja esitatud dokumentides ning

kohus ei korda seda. (tl 11-20, 23-24).

22. Samuti on kaebaja ja kaasatud isikud ühel meelel selles, kuidas on toimunud

maaparandusvalitsuste loomine, reorganiseerimine ning kinnitamine ja kohus ei pea

vajalikuks seda üle korrata.

23. Kohus leiab, et tuleb esmalt tuvastada avalik-õigusliku suhte olemasolu kaebaja ja Tartu

Maaparandusbüroo vahel ATS-i jõustumise hetkel, s.o 01.01.1996. Sellel ajal kaebaja töötas

Tartu Maaparandusbüroos ekspluatatsiooni osakonna insenerina..

24. ATS v.r § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas

seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni

suurendamine vastavalt teenistusstaažile.

Enne ATS-i jõustumist (01.01.1996) omandatud tööstaaži lisamist teenistusstaažile, mis annab

kooskõlas ATS v.r §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS

v.r § 182. Kuni 27.01.2001. a kehtinud ATS v.r § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik

varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS v.r § 182 lg 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse

02.01.1996 määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Selle määruse

loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid, riiklikud ametid,

riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused, riiklikud

inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused. Loetelus ei ole nimetatud asutustele

allunud ettevõtteid, asutusi ega organisatsioone.

27.01.2001 jõustunud ATS-i muutmise seadusega muudeti ATS v.r § 182 lõiget 1.

Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS v.r § 153 punktis 1 sätestatud tegevuste hulka (so.

teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes) ka riigile või kohalikule

omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis

eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg.

Seega on kuni viimase ajani ATS v.r § 182 kui tervikut käsitletud laiemalt Vabariigi Valitsuse

õigusaktides kui ka kohtupraktikas. Aastal 2002 vormistati avaliku teenistuse alla

Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsandusala töötajad. Vabariigi Valitsuse

19.03.2002 määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste

ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse teenistusstaaži

hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004 määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002 määrust nr 97

rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest. Seega on tuvastatud,

et pensionilisa saamiseks ei pidanud isik ilmtingimata olema vormistatud ametnikuna

teenistusse 01.01.1996.

25. Vastavalt ATS v.r § 1 lg-le 1 oli avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse

ametiasutuses. Sama paragrahvi lg 2 järgi loeti riigiametis töötamiseks töösuhet

seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet või kontrolli teostava

institutsiooni või riigikaitset teostava avalik-õigusliku juriidilise isiku koosseisus ettenähtud

valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. ATS v.r §

2 lg 2 kohaselt on ametiasutus on riigi kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus,

kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Tulenevalt ATS v.r § 4 lg-st 1 on avalik

teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 38 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusteks

valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. Sama seaduse § 39 lg 2 kohaselt

on valitsusasutused ametiasutusteks ATS v.r § 2 mõttes.

Seega selleks, et lugeda kaebaja töötamine kõnealustel perioodidel avalikuks teenistuseks

peaks ta olema täitnud avalik-õiguslikke ülesandeid riigieelarvest finantseeritavas,

täidesaatvat riigivõimu teostanud (täidesaatva riigivõimu volitustega) asutuses.

26. Asjas on leidnud kinnitust, et Tartu Maaparanduse Valitsus (ka Tartu Maaparandusbüroo)

oli riigieelarvest finantseeritav asutus.

Maaparandusvalitsuste põhimäärustest tulenevalt oli kaebaja ülesanneteks oma tööpiirkonnas

maaparanduse veemajandusalase töö juhtimine, koordineerimine ja kontroll. Nende

ülesannete täitmiseks oli maaparandusvalitsustel muu hulgas kohustus planeerida ja

kooskõlastada objektide lõikes maaparandustööde plaanid; finantseerida ja võtta vastu

maaparandustööd, kinnitada turba realiseerimise ja muldade lupjamise plaanid; teostada

järelevalvet maaparandussüsteemide ekspluatatsiooni üle; kontrollida parandatud maade

sihipärast kasutamist; kontrollida ja koordineerida vee ratsionaalse kasutamise ja kaitsega

seotud objektide ja seadmete kasutamist; anda lubasid pinna- ja põhjavee ressursside

kasutamiseks jne.

Maaparandusvalitsustel oli muu hulgas õigus koostada ja kinnitada projekt-eelarvelist

dokumentatsiooni ja tiitelnimestikke; kontrollida maaparandustööde plaanide täitmist ja

maaparandustööde kvaliteeti, panna seisma ettevõtteid või nende üksikuid osi ning teha

kohustuslikke ettekirjutusi ja määrata veeressursside kasutamise ja kaitse eeskirjade rikkujaile

administratiivkorras rahalisi trahve.

Seega ilmneb maaparandusvalitsuste ülesannetest, kohustustest ja õigustest selgelt, et tegemist

oli haldusorganiga haldusmenetluse seaduse § 8 lg 1 tähenduses (seadusega, selle alusel antud

määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või

isik), mis teostas oma põhiülesannete kohaselt täidesaatvat riigivõimu. Maaparandusbürood

aga jätkasid maaparandusvalitsuste tööfunktsioonide täitmist.

27. Kaebaja töötas ATS v.r § 1 lg 2 märgitud riigiametis mitmete ametinimetustega, tal oli

oma ametijuhend ja ametikirjeldus ning talle oli väljastatud tegevuslitsents ja volitus

niisuguste teenistusülesannete täitmiseks, mis on iseloomulikud avalikele teenistujatele

(ametnikele). Toimikus olevate tõenditega on tõestatud, et kaebaja töötamine Tartu

Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos ajavahemikel 15.11.1982 – 31.12.2009

on sisuliselt käsitletav avalik-õigusliku suhtena ja avaliku teenistusena ATS-i mõistes. Kohus

seega kontrollis ja tuvastas üksnes avalik-õigusliku suhte olemasolu (mitte isiku vastavust

ametnikule esitatavatele nõuetele). (tl 4-10, 29)

28. Maaparandusseaduse § 64 lg 1 kohaselt teostab maaparandusbüroo töötaja riiklikku

järelevalvet. On tõendatud, et kaebaja kui maaparandusbüroo töötaja tegi riiklikku

järelevalvet. Maaparandusseaduse § 65 lg 2 kohaselt peab asutuse töötaja enne järelevalve

toimingu tegemist esitama ametitõendi. Kaebaja ametitõendi koopia asub toimikus. Vabariigi

Valitsuse seaduse § 75 lg 1 kohaselt konkreetsete üksikjuhtude kohta riikliku järelevalve

teostamisel teevad ettekirjutisi ning annavad otsuseid ministeeriumide riikliku järelevalve

ametnikud, ameti või inspektsiooni peadirektor, samuti ameti või inspektsiooni ja nende

kohalike ametiasutuste riikliku järelevalve ametnikud. Seega sai järelevalvet teostada ainult

ametnik, s.o teenistuses olev isik ja kohus teeb järelduse, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996

teenistuses ja see jätkus kuni 31.12.2009. Kaebaja teostas avaliku võimu ülesandeid

maaparanduse valdkonnas – teostas riiklikku järelevalvet, määras halduskaristusi ja kohaldas

riiklikku sundi. Ka 01.04.2013 jõustunud uues ATS-is on riikliku järelevalve teostamine ja

süütegude menetlemine avaliku võimu teostamine, mida saab teha ainult ametnik.

Kaebaja täitis Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 mõttes ülesandeid, mis on omased ainult

valitsusasutuse ametnikule, s.o avalikule teenistusele.

Kaebaja teostas Tartu

Maaparandusvalitsuses ja Tartu Maaparandusbüroos riiklikku järelevalvet, aga seda said

teostada ainult Vabariigi Valitsuse asutuste ametnikud. Selle vastuolu kõrvaldamiseks on

muudetud alates 01.01.2010. olukorda ja Maaparandusbürood reorganiseeriti ning anti üle

Põllumajandusministeeriumile. Kaebaja töötab nimetatud ajast Põllumajandusministeeriumi

alluvuses ja tal on samad tööülesanded ja kohustused, mis tal olid varasemalt ning see töökoht

on avaliku teenistuse ametikoht. Seaduse tasandil ei olnud reguleeritud kaebaja töötamist

perioodil 01.01.1996 kuni 31.12.2009 ja kaebajal oli ainult kohtu kaudu võimalik tuvastada

seda, kas ta oli avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes.

29. Toimiku materjalidega on täielikult tõendatud, et kaebaja Tartu Maaparandusvalitsuses ja

Tartu Maaparandusbüroos töötades täitis faktiliselt riiklikku järelevalvet, teostas avalikku

võimu oma ülesannete täitmisel, seega täitis ametniku ülesandeid ning seetõttu tuleb kaebus

rahuldada.

30. 30. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja oli seisuga 01.01.1996 avalikus teenistuses

avaliku teenistuse seaduse mõttes ning perioodidel 15.11.1982 – 31.12.2009 (töötades Tartu

Maaparandusvalitsuses ja tartu Maaparandusbüroos vaneminsenerina, insenerina ja

osakonna juhatajana) oli ta avalikus teenistuses avaliku teenistuse seaduse mõttes. Kaebaja

kirjeldas oma kaebuses milles väljendus tema poolt avaliku võimu teostamine lk 4-5 ja kohus

ei pea vajalikuks seda korrata.

31. Kohtupraktika avalik-õigusliku suhte tuvastamisel (töötamine avalikus teenistuses) ATS

v.r § 1 tähenduses on olnud erinev; kohtud on kas avalik-õigusliku suhte tuvastanud või mitte.

Riigikohtu 19.03.2014 määrusega nr 3-7-1-3-29-14, millega jäeti E. Banneri

kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, jäi jõusse kohtuotsus, kus kohus leidis, et ATSi § 182

lõikest 1 tuleneb nõue, et varasem tegevus arvatakse teenistusstaaži hulka üksnes eeldusel, et

isik on eelmise avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal (01.01.1996) olnud ametnikuna

teenistusse vormistatud.

Samas on Riigikohus võtnud pensioniõigusliku avaliku teenistuse staaži tuvastamise

küsimuses menetlusse kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 16.01.2014.a otsusele

haldusasjas nr 3-12-867 03.04.2014 määrusega nr. 3-7-3-90-14 HKMS § 219 lg 3 alusel ja ei

ole teada, kas Riigikohtu seisukoht muutub, või asi on võetud menetlusse seoses teise

probleemiga. Ülaltoodu alusel kohus jääb oma endise kohtupraktika juurde ja rahuldab Tiina

Mägi kaebuse.

32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pooled on HKMS § 15 lg 1 p 1 kohaselt kaebaja ja vastustaja. Käesoleval juhul ei ole kohus

lugenud menetluses ühtegi haldusorganit vastustajaks, kuna kohus ei lahenda kaebaja ning

haldusorgani vahel tekkinud vaidlust, vaid tuvastab alles tulevikus avalik-õiguslikus suhtes

tähtsust omavat faktilist asjaolu. Seega jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt

Tamara Hristoforova

kohtunik