Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-14-51530/12 AI generated

3-14-51530/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-51530/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

15.07.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.E. kaebus. Kaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt esitanud vangla direktorile avaldusi tema üleviimiseks kambrist nr 340 teise kambrisse konfliktide vältimiseks teiste kambrikaaslastega, kuid tema avaldustele ei ole reageeritud. Kaebaja palub teha vanglale ettekirjutus tema avaldusele vastamiseks. 22.07.2014 saabunud avalduses väidab kaebaja, et 21.07.2014 arsti juurest tulles kukkus ta maha ning kohale tulnud valvurid väänasid tema käed selja taha, mille tagajärjel parem käsi läks tervenisti kangeks ja küünarnuki liigese kohalt paiste. Kaebaja nõuab ametiuurimist ja kriminaalmenetluse läbiviimist. 28.07.2014 saabunud avalduses taotleb kaebaja vangla kohustamist tema ümberpaigutamiseks teise kambrisse (turvalisse kohta), et teda enne vanglast vabanemist (s.o 08.08.2014) ei jõutaks läbi peksta.

Legislator headnote

AI generated

3-14-51530/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Keywords

AI generated
disputed claim insufficiently substantiated grievance Lombard lending third-party claim procedure in attachment consumer credit revocation right to legal counsel
AI generated
2-23-14494/5
S. esitas 12.10.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse T. V. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt viibib hageja T. V. s. 29.09.2023. a paigutati hagejaga ühte kambrisse kinnipeetav XXX. Hageja ei soovinud teda oma kambrisse, kuna tundis isiku ära ja tal oli olnud varasemalt konflikt temaga. Hageja palus paigutada isik teise kambrisse. Vangla otsustas seepeale hagejat sanktsioneerida ja pani ta lukustatud kambrisse, väites, et hageja ähvardas, et tapab kinnipeetava XXXu ära. Hageja leiab, et teda provotseeriti ja ähvardus tappa lõigati kontekstist välja, mistõttu oli tema lukustatud kambrisse kinni panemine põhjendamatu ning hageja nõuab vanglalt moraalse kahju hüvitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev A. S. hagi lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Arvestades A. S. kaebuses esitatud asjaolusid, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga. Tegemist on vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette, et avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta kohus hagi menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodut arvestades, kuna maakohus ei ole pädev asja lahendama, siis jätab kohus A. S. hagi TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 kohaselt ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisade ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
3-09-1888/21
Tallinna Halduskohtule saabus 28.08.2009 V.V.
3-17-2675/6
Viru Vangla 16.10.2017 käskkirjas nr 6-4/330-1 kohaldati alates 16.10.2017 XXX suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises.
3-18-1182/10
Tartu Vangla kohaldas 16. aprilli 2018. a käskkirjaga nr 6-1/425 alates 13. aprillist 2018 kinnipeetav XY suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1, lg 2 p 1, 3, 4 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 12 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (tl-d 8-9). Vangla leidis, et 13. aprillil 2018 kella 11.42 ajal toiminud intsident (telefonikõne teabeja uurimisosakonna juhatajale Kristiina Vähile) näitab, et XY puhul on tegemist kinnipeetavaga, kes võib käituda seksuaalkuriteo toimepannud kinnipeetavate suhtes vägivaldselt.
3-19-1355/17
Tartu Vangla kohaldas 06.02.2019.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 06.08.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51530

Haldusasi

A. E. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks. Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus läbivaatamatult.

2. Jätta 28.07.2014 esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus läbi vaatamata.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebajale (vene keelde tõlgituna) ja teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.07.2014 saabus Tallinna Halduskohtule A.E. kaebus. Kaebuse kohaselt on kaebaja korduvalt esitanud vangla direktorile avaldusi tema üleviimiseks kambrist nr 340 teise kambrisse konfliktide vältimiseks teiste kambrikaaslastega, kuid tema avaldustele ei ole reageeritud. Kaebaja palub teha vanglale ettekirjutus tema avaldusele vastamiseks. 22.07.2014 saabunud avalduses väidab kaebaja, et 21.07.2014 arsti juurest tulles kukkus ta maha ning kohale tulnud valvurid väänasid tema käed selja taha, mille tagajärjel parem käsi läks tervenisti kangeks ja küünarnuki liigese kohalt paiste. Kaebaja nõuab ametiuurimist ja kriminaalmenetluse läbiviimist. 28.07.2014 saabunud avalduses taotleb kaebaja vangla kohustamist tema ümberpaigutamiseks teise kambrisse (turvalisse kohta), et teda enne vanglast vabanemist (s.o 08.08.2014) ei jõutaks läbi peksta.

2. 31.07.2014 kohtunõudes tõlgendas kohus kaebaja 28.07.2014 avaldust esialgse õiguskaitse taotlusena ning küsis vangla seisukohta sellele.

3. 31.07.2014 määrusega jättis kohus A. E. 28.07.2014 avalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt tuli kaebajal täpsustada, kas ta soovis esitada esialgse õiguskaitse taotluse või on ta lihtsalt täiendanud kaebuse nõuet. Kui kaebaja sooviks oli taotleda esialgset õiguskaitset, tuli kaebajal tasuda ka riigilõiv.

4. Tallinna Vangla palus oma 04.08.2014 vastuses jätta A. E. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, kuna õiguskaitse vajadus on ära langenud ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Vangla vastuse kohaselt vabaneb A. E. vanglast 08.08.2014. Tallinna Vangla 30.07.2014 käskkirja nr 991 alusel paigutati kaebaja 02.08.2014 seitsmeks päevaks kartserisse, kust ta vabaneb oma vabanemiskuupäeval. Kartseris viibib kaebaja üksinda, mistõttu ei saa tema julgeolek olla enam teiste kambrikaaslaste poolt ohustatud.

5. Kohus palus 05.08.2014 kohtunõudes Tallinna Vanglal täpsustada, kas A. E. on pöördunud vaidega vangla poole kaebuses esitatud kohustamisnõude osas.

Tallinna Vangla vastas 06.08.2014 kohtule, et A. E. ei ole 2014.a esitanud Tallinna Vanglale ühtegi vaiet.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

7. Kohus selgitab, et seadus näeb kinnipeetavatele ja vahistatutele kohtule tühistamis-, kohustamisja hüvitamiskaebuste esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse (vaidemenetluse). Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada üksnes juhul, kui vanglale on samal ajal esitatud ka vaie (HKMS § 249 lg 2).

Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule kohustamiskaebuse (vangla kohustamiseks kaebaja avaldusele vastamiseks) ja 28.07.2014 täiendava taotluse vangla kohustamiseks kaebaja teise kambrisse paigutamiseks (mida kohus tõlgendas esialgse õiguskaitse taotlusena). Kehtivatest õigusnormidest tulenevalt ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kohustamiskaebusega kohtu poole enne, kui ta on esitanud samasisulise kohustamisnõude vanglale, vangla on jätnud tema nõude rahuldamata või lahendamata ja kinnipeetav on esitanud vangla toimingu peale vaide. Eeltoodust lähtuvalt tuleks kaebajal seega esmalt esitada vanglale kaebuses esitatud kohustamisnõuet sisaldav vaie ja alles pärast vaidemenetluse läbimist saab esitada kaebuse halduskohtule. Esialgse õiguskaitse taotluse saab kohtule esitada pärast haldusorganile vaide esitamist.

Tallinna Vangla on 06.08.2014 kohtule kinnitanud, et A. E. ei ole vanglale enne kohtu poole pöördumist esitanud ühtegi vaiet. Seega ei ole kaebajal käesoleval juhul õigust pöörduda kohtu poole ei esialgse õiguskaitse taotlusega ega kohustamiskaebusega.

8. Kaebaja on 22.07.2014 täiendavas avalduses taotlenud ka uurimise läbiviimist, tuvastamaks, milline vanglaametnik väänas 21.07.2014 kaebaja kätt ning kriminaalmenetluse algatamist. Seoses eeltoodud nõudega selgitab kohus, et riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 kohaselt füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta. Samuti ei ole vanglaametniku vastutusele võtmise otsustamine halduskohtu pädevuses. Kui kaebaja leiab, et temale tekitati 21.07.2014 intsidendi käigus tervisekahju, võib ta esitada Tallinna Vanglale vastava kahjunõude. Enne vangla poolt kahjunõude lahendamist ei ole kinnipeetaval õigus pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole. Vangla 04.08.2014 vastuse kohaselt ei ole kaebaja vanglale seoses 21.07.2014 toimunuga vaiet esitanud.

9. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et isegi kui kaebaja oleks enne kohtule kaebuse esitamist esitanud vanglale vaide kaebuses esitatud kohustamisnõudega, oleks tema kaebus muutunud asjaolude tõttu eesmärgipäratu ning esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Vangla vastusest nähtuvalt viibib kaebaja alates 02.08.2014 üksinda kartserikambris kuni vanglast vabanemiseni 08.08.2014. Seega on kaebaja oma eesmärgi saavutanud ja teiste kambrikaaslaste poolt väidetavalt põhjustatav julgeolekuoht on välistatud.

10. Eeltoodust lähtuvalt kuulub A. E. kaebus läbivaatamatult tagastamisele ning 28.07.2014 esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata.

11. Kuivõrd asja menetlev kohtunik Kristina Maimann viibib korralisel puhkusel, allkirjastab käesoleva määruse vastavalt kohtu tööjaotusplaanile valvekohtunik Maret Altnurme.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik