3-14-51423/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu Kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-51423

Määruse kuupäev

4. august 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Aleksei Savva kaebus Tallinna linna valimiskomisjoni poolt

kaebaja Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja

kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-14-51423.

2. Kaebus koos lisadega tagastada kaebajale pärast

määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Aleksei Savva esitas 27. aprillil 2014 Tartu linna valimiskomisjoni kaudu Tallinna

linnasekretärile taotluse 2014. a mais toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel osalemiseks.

Tallinna linnasekretär teatas 6. mail 2014 vastuses, et hääleõiguslik ei saa olla iisik, kes on kohtu

poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

A. Savva esitas 8. mail 2014 linnasekretäri kaudu Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna

valimiskomisjoni vastu kaebaja valijate nimekirja kandmise ettekirjutuse tegemiseks. Tallinna

Halduskohus andis 15. mai 2014. määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.

Tartu Haldukohus tagastas A. Savva kaebuse 9. juunil 2014 halduskohtumenetluse seadustiku § 121

lg 2 punkti 2 alusel.

2. 9. juulil 2014 saabus Tartu Halduskohtusse Aleksei Savva kaebus Tallinna linna vastu. Kaebuse

kohaselt Tallinna linna valimiskomisjoni tegevustes valimiste läbiviimisel rikkus kaebaja

subjektiivseid õigusi. Valmiskomisjon peab tagama valmiste õiguspärasuse ja seaduslikkuse.

Kaebaja selgitab, et tema õiguste rikkumine seisneb selles, et valmiskomisjon jättis kaebaja

hääletamisest kõrvale ning rikkus Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste kaitse konventsiooni

esimese protokolli artiklit 3.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

A. Savva taotleb Tallinna linna valimiskomisjoni toimingu, kaebaja Euroopa Parlamendi valimiste

valijate nimekirja kandmata jätmine, õigusvastasuse tuvastamist

HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik

kaebaja õiguste kaitseks. Õigusvastasuse tuvastamine on väheefektiivne õiguskaitsevahend, mille

kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. Kaebaja on küll viidanud oma õiguste rikkumisele

(EIÕK 1.protokolli artikkel 3), kuid ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud toimingu õigusvastasuse

tuvastamine saaks kaasa aidata kaebaja õiguste kaitsel.

4. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Sama lõike teisest ja kolmandast lausest ilmneb siiski, et

tuvastamiskaebuse võib esitada sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks,

millega võidi kahju tekitada, välja arvatud siis, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kuigi kaebaja ei ole osutanud hilisemale kahju hüvitamise nõude esitamisele, osutab kohus, et ka

sellisel juhul ei oleks kaebajal kaebeõigust. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 kohaselt

võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-53-13 punktis 29

selgitanud, et tegemist on suletud loeteluga. Sama otsuse punktis 40 on Riigikohus rõhutanud, et

põhiseaduse § 25 ei nõua, et seadusega oleks kehtestatud riigi vastutus kõigi põhiõiguste igasuguse

rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega peab kohus võimaliku valimisõiguse

rikkumise tõttu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks, kuna

sellega ei rikuta ühtegi RVastS § 9 lõikes 1 märgitud põhiõigust.

5. Kohus on seisukohal, et ka preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastuskaebuse esitamiseks puudub

kaebajal kaebeõigus.

A. Savva kõige hilisema karistuse tähtaeg saabub 1. juunil 2016. Euroopa Liidu lepingu artikli 14 lg

3 sätestab, et Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks. Seega toimuvad

järgmised Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal. Kuna hääleõiguse piirangud on sätestatud

kõigi valimiste puhul eriseadustes ning erinevad valimised omavad erisugust puutumust

rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega, oleks võimalik preventiivsest huvist kõnelda üksnes

seoses järgmiste Euroopa Parlamendi valimistega. Selleks ajaks on aga kaebaja vanglast vabanenud.

Riigikohus on oma otsuse nr 3-3-1-40-10 punktis 10 eitanud preventiivset huvi üksnes hüpoteetilise

võimaluse korral, et kinnipeetav satub uuesti suletud osakonda. Kohus teeb sellest järelduse, et

preventiivset huvi ei saa jaatada ka siis, kui isik ei ole ettenähtavalt enam kinnipeetava staatuses

ajal, mil antud staatus vaieldavas õiguslikus küsimuses tema suhtes tähtsust võiks omada.

6. HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt

kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus leiab, et A. Savva kaebus

Tallinna linna valimiskomisjoni poolt kaebaja Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja

kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks kuulub tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ning

juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 tagastamisele.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta

selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik