1-09-9806/64 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-9806

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. juuni 2014. a

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Ivanov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei

Ivanovi määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Ivanov tunnistati Viru Maakohtu 6. jaanuari 2010. a otsusega süüdi KarS § 118 p 1

ja § 117 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle karistuseks 6 aastat

vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 9. veebruar 2009 ja lõpp 9. veebruar 2015.

Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega avanes 17. mail 2014.

2. Viru Maakohtu 16. juuni 2014. a määrusega jäeti A. Ivanov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohus põhjendas tema ennetähtaegselt vabastamata jätmist järgmiselt.

2.1 A. Ivanovi on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Reaalses vangistuses viibib ta teist

korda. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Käesolevat 6-aastast vangistust

kannab A. Ivanov KarS § 118 p 1 ja § 117 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise

eest. Tegemist on esimese astme isikuvastase kuriteoga, mille toimepanemise tagajärjel suri

süüdimõistetu ema. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, ei vastaks A. Ivanovi

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustundele ega karistuse mõistmise

eesmärkidele.

2.2 A. Ivanov pani kuriteo toime alkoholijoobes ja teda on kahel korral karistatud

väärteokorras AS § 70 alusel ja kahel korral varem kehtinud LS § 7419 alusel mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis. Need väärteokaristused näitavad, et enne vangistust oli

A. Ivanovil probleeme alkoholi kuritarvitamisega. A. Ivanov ise alkoholi tarvitamises

probleemi ei näe ega taju seost alkoholi ja toimepandud kuriteo vahel. Seega võib alkoholi

tarvitamist pidada uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks.

2.3 A. Ivanovil on vangla iseloomustuse kohaselt kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei

ole täidetud oluline vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldus, s.o vangistatu

õiguspärane käitumine. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. A. Ivanovi

sõnul oli tema majanduslik olukord enne vangistust halb. Ametlikku töökogemust tal ei ole.

Enne vangistust toetas A. Ivanovi majanduslikult tema ema. Ebapiisav materiaalne

kindlustatus võib suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. A. Ivanov on varem

rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja talle tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele.

3. A. Ivanov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja

enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. A. Ivanov soovib vabaneda, sest suvel

on kergem tööd leida kui talvel. Tööleasumine võimaldaks tal mitte ainult ise

kommunaalarveid maksta, aga alustada ka hagide tasumist. Kuna korteris ei ole keegi kuus

aastat elanud, kavatseb A. Ivanov enne talve teha seal remonti. Süüdimõistetu lisab, et pole

viis ja pool aastat joonud ega suitsetanud. Ta on elanud tervislikult ja tal puudub täielikult

alkoholi tarvitamise soov. Tema isiklik kogemus näitab, et alkoholi tarvitamine viib halbade

tagajärgedeni. Seetõttu ei soovi ta alkoholi tarvitada. A. Ivanov on peaaegu 40 aastat vana ja

soovib alustada uut elu, luua perekonda ja kasvatada tulevasi lapsi. Ta lubab leida tööd ja täita

kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu

põhjendustega ja leiab samuti, et A. Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine

ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Ivanovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76

lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et A. Ivanovi ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis

maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei

pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult tuginenud toimepandud kuriteo

raskusele, A. Ivanovi varasemale elukäigule ja käitumisele vangistuses kui tema tingimisi

ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele. A. Ivanovi on kolmel korral

kriminaalkorras karistatud. Vangistuses viibib ta teist korda. Varem on A. Ivanovi karistatud

huligaansuse ja varguse eest. Käesolevat karistust kannab ta aga raske tervisekahjustuse

tekitamise ja ettevaatamatusest surma põhjustamise eest. Seega on A. Ivanov varasematele

karistustele vaatamata jätkanud kuritegude toimepanemist ja need on muutunud raskemaks.

Sellest järeldab kohus, et kantud karistused ei ole A. Ivanovile mõju avaldanud ega teda

õiguskuulekale teele suunanud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks

olnud eelnevatest mõjusam. Kohtu kahtlusi süvendab asjaolu, et A. Ivanov pole ka vanglas

suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, omades kahte kehtivat distsiplinaarkaristust.

Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

peaks kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja

süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud. A. Ivanovi puhul

ringkonnakohtul sarnaselt maakohtule sellist veendumust ei tekkinud.

6. Kriminaalkolleegium tunnustab A. Ivanovi selle eest, et ta on vangistuses jätkanud

keevitaja eriala omandamist, olnud hõivatud tööga ja läbinud B1-taseme riigikeele kursuse.

Samuti on süüdimõistetu osalenud sotsiaalprogrammides. Need saavutused ei ole aga

piisavad, õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist. A. Ivanovil puudub vabanedes

garanteeritud töökoht. Lisaks sissetuleku puudumisele seab tema toimetuleku vabaduses

kahtluse alla asjaolu, et tal on varem olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega. Alkoholi

tarvitamine on soodustanud ka A. Ivanovi poolt kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses

on A. Ivanov küll kinnitanud, et ei soovi enam alkoholi tarvitada, ent kinnipeetava

iseloomustuses kajastatud asjaolud seavad tema lubaduse tõsiseltvõetavuse kahtluse alla.

Nimelt nähtub sellest, et A. Ivanov ei näe alkoholi tarvitamises probleemi ega taju seost

alkoholi ja kuriteo toimepanemise vahel. Seega on jätkuvalt olemas oht, et A. Ivanov võib

jätkata alkoholi tarvitamist, kaotada selle tagajärjel enesevalitsuse ja panna toime uue kuriteo.

7. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt

karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta

üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu

hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Ivanovi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastada.

8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau