1-09-893/48 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-893

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. juuni 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Aleksei Hmeljovi (Hmeljov) kaitsja

Marina Valge, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 20. juuni 2014 määrus.

2. Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Aleksei Hmeljov (isikukood 38707310223)

Harju Maakohtu 10.09.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne

tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse

jõustumisest.

3. Määrata Aleksei Hmeljov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna

juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Aleksei Hmeljovi katseajal järgima järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

5. KarS § 75 lg 2 p 2, p 4, p 7, p 9 kohaselt kohustada Aleksei Hmeljovit katseajal mitte

tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast

vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas, mitte suhtlema

teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega.

6. KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud

kohustusi,

pöörab

kohus

kandmata

jäänud

karistuse

osa

kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valge & Uiga kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist)

eurot,

vandeadvokaat

Marina

Valgele

tema

poolt

Aleksei

Hmeljovile

määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

8. KrMS § 187 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.

9. Aleksei Hmeljovi kaitsja määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõisteti Aleksei Hmeljov süüdi KarS § 141 lg 2 p 1

järgi ning karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg.

Karistusaja algus 09.08.2008 ja lõpp 09.08.2015.

2. Tartu Maakohtu 20.06.2014 määrusega jäeti A. Hmeljov vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Süüdistuse kohaselt kasutas Aleksei Hmeljov füüsilist vägivalda enda elukohas oma sõbra

alaealise õe suhtes, muuhulgas teipis kinni tema käed ja suu ning pigistas kõrist. Kannatanu

vastupanu mahasurumiseks lõi Aleksei Hmeljov teda mitu korda rusikaga vastu kaela ja kõhu

piirkonda ning astus kannatanu tahte vastaselt temaga suguühendusse. Kuriteole eelnes alkoholi

ja narkootikumide tarvitamine.

Maakohus leidis, et A. Hmeljovi poolt toimepandud kuriteo asjaolud on äärmiselt rasked.

Vaatamata sellele, et tegemist on seksuaalse enesemääramisõiguse vastu suunatud süüteoga,

pani A. Hmeljov selle toime alaealise suhtes ja väga vägivaldsel viisil.

2.2. Maakohus pidas siiski positiiveks asjaolu, et A. Hmeljov tunnistab ja kahetseb

toimepandud kuritegu, kuna Harju Maakohtu 10.09.2009 otsuse kohaselt A. Hmeljov oma süüd

ei tunnistanud. Samuti pidas maakohus positiivseks seda, et A. Hmeljov on läbinud mitmeid

sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele õppe C1 tasemel, omandanud keevitaja kutse ning tal

puuduvad distsiplinaarkaristused.

2.3. A. Hmeljov soovib asuda elama oma tädi juurde ning talle on garanteeritud töökoht

Tallinnas asuvas transpordiettevõttes OÜ XXX .

2.4. Eeltoodule tuginedes jõudis maakohus seisukohale, et A. Hmeljovi tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus leidis,

et olenemata paljudest A. Hmeljovi suhtes esinevatest positiivsetest asjaoludest, ei võimalda

A. Hmeljovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist eelkõige toimepandud kuriteo asjaolud ja

senini ärakantud karistusaeg. Maakohtu hinnangul ei vasta A. Hmeljovi tingimisi

ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna ootustele, mis üldsusel on taoliste

kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste osas.

3. Tartu Maakohtu 20.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Hmeljovi

kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 20.06.2014 määruse ja vabastada A. Hmeljov

vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Süüdimõistetu on teadvustanud, et tal on olnud probleeme käitumisega ning teinud sellest

ka vastavaid järeldusi. Süüdimõistetu on kindel, et vabaduses ei teki tal enam probleeme

alkoholi ja narkootikumidega, kuna ta on saanud vanemaks ja targemaks.

A. Hmeljov on Murru vanglas läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, tagasilanguse ennetamise

programmi ja osalenud tööhõives. Tartu Vanglas on A. Hmeljov läbinud sotsiaalprogrammi

„Usk ja teadmine“, „Viha juhtimine“, osalenud riigikeele õppes tasemel C1. Samuti on

A. Hmeljov läbinud sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Lisaks on A. Hmeljov omandanud

keevitaja kutse, osalenud tööhõives majandusabitöödel ja käesoleval ajal töötab

vanglatööstuses abitöölisena. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi A. Hmeljovil ei ole.

3.2. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et süüdimõistetu

iseloomustuse põhjal saab teha järelduse, et A. Hmeljov on normaalse elu elamiseks

motiveeritud ja seega tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma

elu korda seada.

3.3. Maakohus märkis, et puudub kindel veendumus selles, et A. Hmeljov ei kujutaks vabaduses

viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile

allutamiseks vaatamata sellele, et ta on läbinud olulised sotsiaalprogrammid, osalenud vangla

majandustöödel, soovib edaspidi käituda seadusekuulekalt, vanglast vabanemisel on tal kindel

elukoht ja lähedaste toetus ning võimalus saada tööd.

3.4. Määruskaebuse kohaselt kinnitab A. Hmeljov, et ta on nõus võtma endale veel täiendavaid

lisakohustusi katseajal. Samuti kinnitab süüdimõistetu, et on teinud järeldused oma senisest

elust ning tal on soov edaspidi elada seadusekuulekat elu. Veel pikemaajalisem vanglas

viibimine ei aita sellele kuidagi kaasa, pigem tekitab lootusetuse tunnet.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab A. Hmeljovile võimaluse muuta oma

endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt. Kinnipeetav enda poolt toimepandud kuritegu

ei õigusta, on oma suhtumist muutnud ning motiveeritud oma käitumisstiili muutma.

Positiivse asjaoluna on määruskaebuses märgitud, et süüdimõistetul on vabaduses olemas

toetav tugivõrgustik oma tädi, isa ja ema näol. Tädi on lubanud kinnipeetava vabanedes enda

juurde elama võtta ning süüdimõistetul on ka võimalus ennast iseseisvalt materiaalselt

kindlustada. A. Hmeljovi perekonnas ei ole kriminaalse taustaga isikuid ning omavahelised

suhted on üksteist toetavad.

4. Tartu Ringkonnakohtu 04.07.2014 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele

kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni

16.07.2014. Seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, andnud menetlusosalistele võimaluse seisukohti esitada, tutvunud asja

materjalidega, leiab, et määruskaebuses nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest

tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Hmeljovi kaitsja määruskaebus rahuldada.

6. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt

arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning

võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud kuriteo toimepanemise

asjaoludele ning senini ärakantud karistusajale. Ringkonnakohus märgib, et kuriteo

toimepanemise asjaolude arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle

otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse kategoorilist võimalust

oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused

teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Samuti leiab ringkonnakohus, et

mõistetud 7 aasta pikkusest vangistusest 6 aasta ärakandmine kinnipidamiskohas on antud

kuriteo asjaolusid arvestades küllaldane, et kaaluda isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamist.

7.1. Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse A. Hmeljovi

isikuomadusi, käitumist vangistuses, varasemat elukäiku (kriminaalkorras varasemalt

karistatud ühel korral), võimalusi vabanemisel ning ära kantud karistusaja pikkust, kaaluvad

need mõneti üles tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus

ka maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt tuleb positiivseks pidada asjaolu, et

A. Hmeljov tunnistab ja kahetseb nüüdseks oma tegu, kuna Harju Maakohtu 10.09.2009 otsuse

kohaselt A. Hmeljov oma süüd ei tunnistanud.

Tartu Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Hmeljov on käitunud

vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarrikkumised ja

karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on

A. Hmeljovi puhul täidetud.

Lisaks on A. Hmeljov läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, tagasilanguse ennetamise

programmi, sotsiaalprogrammid „Usk ja teadmine“, „Viha juhtimine“, „12 sammu“,

omandanud keevitaja kutse, osalenud majandustöödel, töötanud vanglatööstuses abitöölisena

ning õppinud riigikeelt C1 tasemel.

Kinnipeetava iseloomustusest ja A. Hmeljovi kaitsja määruskaebusest lähtuvalt on

A. Hmeljovil olemas kindel elukoht aadressil XXX , kus elab tema tädi koos abikaasa ja

lapsega. Samuti on A. Hmeljovile garanteeritud töökoht mehhaaniku ametikohale OÜ- s XXX

. Kriminaalhooldaja andmetel on tädi pere nõus A. Hmeljovi toetama. Kinnipeetav on

motiveeritud asuma ametlikult tööle ning loobuma kuritegelikust käitumisest.

Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et A. Hmeljovil esineb käesoleval ajal

eeldusi õiguskuulekaks eluks.

7.2. Ringkonnakohus möönab, et A. Hmeljovi puhul esineb jätkuvalt ka alkoholist tulenev risk

uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et isiku vabastamine täiendavate kontrollnõuete

kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Ringkonnakohus märgib, et A. Hmeljov ei ole

varem kriminaalhooldusel viibinud ning on oma käitumisega vangistuses ringkonnakohtu

hinnangul teeninud võimaluse näidata, et ta on võimeline vabaduses seaduskuulekat elu

jätkama ning talle pandud kontrollnõudeid järgima. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et

A. Hmeljovi puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud.

8. Kriminaalhooldusametniku ja Tartu Vangla ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus,

et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel

panna A. Hmeljovile kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale

töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna

Töötukassas, mitte suhtlema teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kontrollnõuete ja

kohustuste eiramisel tuleb A. Hmeljovil jätkata kandmata vangistust.

9. Asja materjalide kohaselt on A. Hmeljovi karistusaja lõpp 09.08.2015. Lähtudes KarS § 76

lg-st 4 tuleb A. Hmeljovi suhtes kohaldada katseaega 1 aasta, s.o minimaalset katseaega. Kuna

alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb A. Hmeljov

vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes

tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb tühistada Tartu

Maakohtu 20.06.2014 määrus ja käesoleva määruse jõustumisel vabastada A. Hmeljov Harju

Maakohtu 10.09.2009 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus

tuleb rahuldada.

11. Kaitsjatasu taotluse summas 72 eurot, s.h käibemaks 12 eurot, loeb ringkonnakohus

põhjendatuks ja see tuleb hüvitada ning vastavalt KrMS §-dele 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 1 jääb see

riigi kanda.

Tiit Lõhmus Paavo Randma

Mati Kartau