2-14-15679/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-15679

Tsiviilasi

Mati Maine hagi Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time

Invest

OÜ

vastu

sundenampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 06. juuni 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mati Maine määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Mati

Maine

(isikukood:

XXXXXXXXXXX;

aadress:

X-XX,

XXX;

e-post:

XX.XX@XXXX.XX);

Vastustaja I: Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun (aadress:

Veski 5a, Rakvere; e-post: kairilaioun.buroo@taitur.just.ee);

Vastustaja II: Time Invest OÜ (registrikood: 11221342;

aadress: Estonia pst 15a, Tallinn)

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 04. juuni 2014. a määruse resolutsioon, millega keelduti Mati Maine hagi

Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time Invest OÜ vastu menetlusse võtmisest, muutmata.

Muuta kohtumääruse õiguslikke põhjendusi.

Jätta Mati Maine määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Mati Maine kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Mati Maine esitas 09. aprillil 2014. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Rakvere kohtutäitur

Kairi Laiõuna 10. aprilli 2012. a vara enampakkumise akti (täiteasi XXX/XXXX/XX)

kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs kohtutäitur vara (XXX kinnistu,

registriosa nr XXXXXXX) turuhinnast oluliselt madalama hinnaga. Oma väidete kinnitamiseks

lisas hageja 10. aprilli 2012. a vara enampakkumise akti ning 28. septembri 2012. a Uus Maa

Kinnisvarabüroo eksperthinnangu nr 0649/0912 VK. Hagiavalduse kohaselt kahjustab

enampakkumine sissenõudjate huvisid.

Tartu Maakohus jättis 16. aprilli 2014. a määrusega hagi menetlusse võtmata ning edastas

tsiviilasja kohtualluvuse järgi Viru Maakohtule.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 04. juuni 2014. a määrusega hagi menetlusse võtmast.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline

enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust

seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti

enampakkumise olulisi tingimusi. Hageja on hagiavaldusse märkinud, et vaidlustab

enampakkumise, kuna kohtutäituri korraldatud enampakkumisel müüdi vara turuhinnast

mitmeid kordi madalama hinnaga.

TMS § 143 p 4 kohaselt kinnisasja arestimisaktis peab olema märgitud kinnisasja hind.

Maakohus märkis, et vastavalt täitemenetluse seadustikus sätestatule määratakse kinnisasja

hind kinnisasja arestimisel ning selle vaidlustamine toimub kaebuse esitamise korras TMS

§ 217 alusel. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis kinnisasja hinda vaidlustada ei saa.

Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud teisi asjaolusid, mis oleksid aluseks hagi esitamiseks.

TsMS 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja eesmärgiks on vaidlustada kinnisasja hinda enampakkumisel ning enampakkumise

kehtetuks tunnistamise nõude esitamisega ei ole nimetatud eesmärki võimalik saavutada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Mati Maine esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 04. juuni 2014. a määrus ning võtta hagi menetlusse, tunnistades täitemenetluse

seadustiku 4. osas sätestatud alustel ja korras kehtetuks sissenõudjate huvisid kahjustava

tehingu.

Määruskaebuse kohaselt:

1) ei toonud määruskaebuse esitaja välja 09. aprilli 2014. a hagiavalduses eesmärki, sest

hagiavalduse blanketil (Vorm HA) puudus vastav lahter. Määruskaebuse esitaja ei esitanud hagi

sundenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, vaid palus tunnistada „tagasivõitmise korras

ning alusel“ kehtetuks enampakkumise akt. Nimetatud eesmärk tulenes hagiavalduses

kasutatud sõnastusest. Vara tagasivõitmine annab lootuse objektiivselt majanduslikult

mõistlikule tehingule, st kinnistu müügile turuhinnaga. Kinnistu müük turuhinnaga võimaldab

täita sissenõudjate nõudeid. Sissenõudjateks on Swedbank AS ja määruskaebuse esitaja, kuna

nende huvid on kohtutäituri sundenampakkumise müügitehingu tagajärjel kahjustatud;

2) reguleerib tagasivõitmise korda TMS § 187, mille lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmise

korras kehtetuks sissenõudjate huvisid kahjustava tehingu. Tehinguks loetakse ka eseme

käsutamist täitemenetluses. Määruskaebuse esitaja eesmärk on TMS § 187 lg 1 alusel pöörata

tagasi vastustaja I korraldatud sundenampakkumine, sest selle käigus müüs vastustaja I tema

käsutuses olnud eseme, s.o määruskaebuse esitajale kuulunud kinnistu, turuhinnast madalama

hinnaga ning seega kahjustas teadlikult sissenõudjate huve;

3) esitas määruskaebuse esitaja kohtutäituritele avaldused täitemenetluse algatamiseks

vastustaja I suhtes, kuid täitemenetlust ei alustatud. Kuigi täitemenetlust ei alustatud, võib

sissenõudja staatust saavutada ilma sundtäitmist alustamata, vaid vahetult võlgnikuga suheldes.

Määruskaebuse esitaja suhtles tehingu tagasipööramise ja vara tagasivõitmise teemal

vastustajaga I, kes on antud olukorras võlgnikuks. „Sissenõudja“ mõiste ei ole tagasivõitmise

regulatsiooni juures kasutatav tavapärases tähenduses ning seetõttu saab hagi esitada ka enne

täitemenetluse alustamist, kui võlausaldajal on olemas kehtiv täitedokument (A. Alekand

2011:176). TMS kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt (TMS § 2 lg 1 p 15),

samuti notariaalselt tõestatud kokkulepe (TMS § 2 lg 1 p 19), mis asub lisas nr 5.

Kinnistusraamatus on märge määruskaebuse esitaja kui kinnisasja omaniku kohta. Kande

kehtivus on kustutatud olekus, kuid kustutuse aluseks on sama kohtutäituri, kes tegi

objektiivselt ebamõistliku tehingu, vara enampakkumise akt või avaldus;

4) on määruskaebuse esitaja nõus maakohtu seisukohaga, et TMS § 143 p 4 kohaselt peab

kinnisasja arestimisaktis olema märgitud kinnisasja hind ning et TMS § 74 lg 7 alusel võivad

võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinda vaidlustada. Määruskaebuse esitaja märgib,

et käesolevas asjas hagiavalduse eesmärk ei ole mitte hinna vaidlustamine, vaid ebamõistliku

tehingu tagasi pööramine TMS § 187 lg-st 1 juhindudes;

5) tunnistab kohus TMS § 188 lg 1 alusel kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme

aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult

sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu

tegemise ajal. Sissenõudjate huvide kahjustamine oli teadlik, sest enampakkumise müügihind

oli madalam, kui kinnistule seatud hüpoteegi summa. Samuti oli müügihind madalam, kui

sissenõudja nõude ning kohtutäituri tasu summa. Tehingu tegemise ajal pidi sellest teadma ka

tehingu teine pool, ehk vastustaja II, sest hüpoteegisumma oli märgitud enampakkumise

teadaandes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse resolutsiooni, millega kohus keeldus menetlusse võtmast Mati Maine hagi Rakvere

kohtutäitur Kairi Laiõun ja Time Invest OÜ vastu sundenampakkumise kehtetuks

tunnistamiseks, muutmiseks. TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muudab ringkonnakohus

kohtumääruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

09. veebruari 2010 kinnisasja arestimise akti täiteasjas XXX/XXXX/XX kohaselt toimus

kinnisasja arestimine ja müük täiteasjas, milles määruskaebuse esitaja oli võlgnikuks ning

täitemenetlus toimus sissenõudja AS Swedbank avalduse ja 10. novembri 2004 notariaalse

dokumendi nr 6909 alusel.

Ringkonnakohus leiab, et 09. aprillil 2014. a esitatud hagiavaldusest ei nähtu üheselt hageja

soov esitada hagi vara tagasivõitmiseks täitemenetluse seadustiku 4. osa sätete alusel.

Määruskaebuse esitaja palus „tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks vara enampakkumise

akt“. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue

– hagi ese. Hagiavaldusele lisatud dokumente ning nõude sõnastust arvestades asuski maakohus

seisukohale, et määruskaebuse esitaja soovis vaidlustada enampakkumise akti. Kehtivast

õigusest ei tulene määruskaebuse esitaja kui täitemenetluse võlgniku õigus esitada hagi vara

või tehingu tagasivõitmiseks (vt määruse p 6 ja 7), mistõttu ei pidanud maakohus

määruskaebuse esitaja sellist eesmärki ka hagiavaldusest tuletama.

6. Määruskaebuse esitaja täpsustas määruskaebuses, et hagi esitamise eesmärk ei ole mitte

enampakkumise kehtetuks tunnistamine põhjusel, et vara müüdi oluliselt madalama hinnaga,

kui turuhind, vaid täitemenetluses vara ja/või tehingu tagasivõitmine. Määruskaebuse esitaja

palub TMS § 187 ja § 188 alusel tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks tehingu, s.o

kohtutäitur Kairi Laiõuna poolt 10. aprilli 2012. a läbi viidud enampakkumise.

TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu

ning nõuda, et kohus tunnistaks TMS 4. osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis

kahjustab sissenõudjate huvisid. Tehinguks loetakse viidatud osa tähenduses ka eseme

käsutamist täitemenetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-14 leidnud, et sissenõudja

võib TMS § 187 lg 2 järgi tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on

muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema

nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude

rahuldamiseni. Seega tuleb vara tagasivõitmise hagi esitamisel hagejal tõendada, et tehing

kahjustab tema kui sissenõudja huvisid, tal on olemas täitedokument, nõue on muutunud

sissenõutavaks, sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud nõude täielikku

rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni.

7. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et määruskaebuse esitaja on sissenõudjaks

täitemenetluse seadustiku tähenduses ning temal on kohtutäituri kui võlgniku vastu

sissenõutavaks muutunud nõue. Määruskaebuse esitaja vastu oli algatatud täitemenetlus

täiteasjas nr XXX/XXXX/XX, mille käigus müüdi sundenampakkumisel määruskaebuse

esitajale kuulunud kinnistu. Seega oli määruskaebuse esitaja selles täitemenetluses TMS § 5 lg

1 mõttes võlgnik, mitte sissenõudja.

Tagasivõidetav on ka eseme käsutamine täitemenetluses (TMS § 187 lg 1). Viidatud norm

annab sissenõudjale aluse vaidlustada täitemenetluses, kus sissenõudja ise ei ole

menetlusosaliseks, teise kohtutäituri poolt läbi viidud vara müüki, kui teise kohtutäituri poolt

müüdi asi liiga madala hinnaga ja saadud tulemist ei piisanud kõigi nõuete rahuldamiseks.

Antud juhul müüdi määruskaebuse esitajale kuulunud asi (kinnistu) samas täitemenetluses, kus

määruskaebuse esitaja oli võlgnikuna menetlusosaliseks, mistõttu sai määruskaebuse esitaja

kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, kui ta leidis, et kinnistu müüdi kohtutäituri poolt liiga

odava hinnaga.

8. Kinnistu müügi korral täitemenetluses arestib kohtutäitur kinnistu ja seejärel müüb selle

avalikul enampakkumisel või kohtutäituri kontrolli all. Kinnisasja hind peab kajastuma juba

kinnisasja arestimise aktis (TMS § 143 p 4). Maakohus on õigesti leidnud, et juhul, kui võlgnik,

s.o määruskaebuse esitaja, ei olnud enampakkumise hinnaga nõus, oli tal võimalik kohtutäituri

määratud hinda vaidlustada kinnisasja arestimise akti peale kohtutäiturile kaebuse esitamisega.

Määruskaebuse esitaja ei ole alghinda vaidlustanud.

9. Selleks, et sissenõudja saaks tagasivõitmise hagi esitada, peab tal olema sissenõutavaks

muutunud nõue ja täitedokument. Määruskaebuse esitaja väidab määruskaebuses, et

täitedokumendiks, millest tuleneb tema nõue, on TMS § 2 lg 1 p 19 järgselt notariaalselt

tõestatud kokkulepe. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu.

Viidatud sätte kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette

kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud

eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või

registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Tegemist on hüpoteegipidaja, s.o sissenõudja

nõudega kinnisasja omaniku, s.o võlgniku vastu hüpoteegist tuleneva nõude täitmiseks. Antud

juhul oli sissenõudjaks hüpoteegipidajana AS Swedbank (endine AS Hansapank), kelle

avalduse alusel oli algatatud täitemenetlus nr XXX/XXXX/XX kinnisasja omaniku, s.o

määruskaebuse esitaja vastu.

10. Kuivõrd täitemenetluses tagasivõitmise hagi esitamise eeldused ei ole täidetud, siis puudub

määruskaebuse esitajal võimalus nõuda tehingu (enampakkumise) kehtetuks tunnistamist

tagasivõitmise korras ja hagi menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS

§ 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Kersti Kerstna-Vaks