2-13-61590/32 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TÄIENDAV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Täiendava otsuse kuupäev

17. juuli 2014. a

Tsiviilasja number

2-13-61590

Tsiviilasi

XXXOÜ hagi XXX(X) vastu kahju hüvitamise ja

leppetrahvi nõudes (töövaidlusasi nr 4.4-1/2656)

Tsiviilasja hind

2 866,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXOÜ (registrikood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Liane Raave

Kostja: XXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Viktor Särgava

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. juunil 2014, millel osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Liane Raave, kostja

XXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor

Särgava

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

hageja

XXXOÜ

(registrikood

XXX)

hagi

kostja

XXX(isikukood

XXX)

vastu

kahjuhüvitise

493 eurot

ja

leppetrahvi

2 373,39 eurot nõuetes, mis Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis

27. novembri

2013. aasta

otsusega

töövaidlusasjas

nr 4.4-1/2656

samuti

rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

2-13-61590

2 (7)

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (hageja) esitas 28. detsembril 2013 e-kirja teel kohtule hagiavalduse XXX(kostja)

vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamise nõude katteks 493 eurot

ja leppetrahvi nõude katteks 2 373,39 eurot. Seeläbi vaidlustas hageja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni 27. novembri 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/2656, millega

jäid rahuldamata hageja samad nõuded (kahju hüvitamise nõue suuremas summas).

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse

8. jaanuari 2014. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas 29. jaanuaril 2014 vastuse hagile,

milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 21. veebruaril 2014 arvamuse kostja vastuse kohta,

milles jäi hagi juurde. Kostja esitas 13. märtsil 2014 täiendava vastuse.

3. Kohus selgitas 12. mai 2014. aasta määrusega pooltele kohaldatavat õigust ja sellest

tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad.

4. Kohus kuulas pooled ära 3. juuni 2014 kohtuistungil. Poolte nõusolekul tegi kohus

20. juunil 2014 avalikult teatavaks otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja teatas

27. juunil 2014 kohtule apellatsioonkaebuse esitamise soovist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

5. Hageja nõuab pooltevahelisest töösuhtest tulenevalt kostjalt kahju hüvitamist summas

493 eurot ja leppetrahvi 2 373,39 eurot. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid 1. aprillil 2013 töölepingu, mille kohaselt asus kostja samast ajast

hageja juures tööle turundusjuhi ametikohal. Muuhulgas oli kostja tööülesanneteks

hageja

turundustegevuse

planeerimine

ja

korraldamine

ning

erinevate

turunduskampaaniate läbiviimine ja juhtimine;

− kostja esitas 30. augustil 2013 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille

kohaselt ütles töölepingu üles alates 30. septembrist 2013;

− hageja on 9. jaanuaril 2012 asutatud osaühing, kelle osanikeks ja juhatuse liikmeteks

olid XXX ja XXX. Hageja pidas Tallinnas aadressil Narva mnt 5 (XXX keskus)

asuvates ruumides XXXt;

2-13-61590

3 (7)

− hageja töötajad XXX, kostja ja XXX asutasid 26. juunil 2013 OÜ XXX; kõik

nimetatud isikud on ka asutatud ühingu juhatuse liikmed;

− lisaks asutas XXX, kes hageja andmetel on XXX lähikondne, 2. juulil 2013 OÜ XXX

(endise ärinimega OÜ XXX, edaspidi „XXX”), mille juhatuse liikmed olid XXX ja

XXX;

− ajavahemikul 27. augustist – 15. septembrini 2013 esitasid kaheksa hageja 15-st

töötajast hagejale (XXX kaudu) avaldused töölepingu lõpetamiseks ja kahe töötajaga

lõpetas XXX hageja nimel töösuhte poolte kokkuleppel. Enamus hageja endistest

töötajatest, sh kostja, töötavad nüüd XXX-s;

− XXX lõpetas 20. septembril 2013 hageja nimel 14. veebruaril 2012 sõlmitud

tähtajalise üürilepingu XXX keskuses asuvate ruumide kasutamiseks ning üürisuhet

muudeti selliselt, et XXX-st sai üürnik ja hagejast sai allüürnik;

− hageja osanikud kutsusid XXX 23. septembril 2013 juhatusest tagasi ja alates sellest

ajast on hageja juhatus kolmeliikmeline (lisaks XXX ka XXX

− XXXvõõrandas 25. septembril 2013 oma osaluse XXX-s XXX , kostjale ja XXX, kes

on alates 30. septembrist 2013 ka XXX juhatuse liikmed;

− XXX andis 25. septembril 2013 hageja nimel nõusoleku registreerida seni hageja

nimele registreeritud domeen www.XXX.ee XXX nimele ja domeen läks uuele

omanikule üle 14. oktoobril 2013;

− hageja sai 27. septembril 2013 XXX-lt teate, et üürileping XXX keskuses asuvate

ruumide kasutamiseks on lõppenud ja alates sellest kuupäevast peab seal XXXt XXX;

sel viisil toimides võttis XXX üle hageja kliendid;

− XXX ei teavitanud oma tegevusest hageja teisi osanikke ega teist juhatuse liiget ja

andis hageja tegevust puudutava dokumentatsiooni üle alles 10. oktoobril 2013.

Hagejale selgus, et kogu hageja turundustegevus, sh (väli)reklaamid olid tellitud tema

kulul ja sisustatud selliselt, et sõltumata XXX pidajast suunduksid kliendid reklaami

mõjutustel

hambaraviteenust

tarbima

XXX

keskusesse

ehk

seal

alates

27. septembrist 2013 XXXt pidavasse XXX-sse. Kõik eelnev võimaldas XXX-l, mille

osanik ja juhatuse liige on kostja, alustada tegevust ilma igasuguste omapoolsete

kulutusteta reklaamile ja turundusele;

− kostja rikkus hageja juures töötades lojaalsuskohustust sellega, et 2013. aasta

septembrikuus (tõenäoliselt juba ka varem) viis läbi reklaamikampaaniaid hageja arvel,

aga oma isiklikes huvides (st XXX tegevuse soodustamiseks) ja kasutas selleks ära

talle teadaolevat hageja ärisaladust. Lisaks olid avaldatud reklaamid vastuolus

reklaamiseadusega. Kohustuse rikkumisega põhjustas kostja hagejale kahju 493 eurot,

mis koosneb reklaamiteenuse eest tasuda tulnud kolme arve summast järgmiselt:

o XXX OÜ arve nr XXX summas 94 eurot XXX XXX reklaami eest Tallinki

laevadel jagatavatel soomekeelsetel turismikaartidel,

o XXX AS arve nr XXXXXXXX summas 200 eurot XXX XXX reklaami eest

ajalehes „XXX”,

o XXX OÜ arve nr 132745 summas 199 eurot XXX XXX reklaami eest ajakirjas

„XXX”;

− kostja rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust sellega, et olles töösuhtes hagejaga

korraldas ja planeeris kostja koostöös teiste XXX osanike ja juhatuse liikmetega

hageja XXX ülevõtmist. Ta kasutas teadmisi hageja ärisaladusest, sh oli kostjale teada

hageja

majanduslik

olukord,

juhtorganite

strateegilised

otsused

(nt

turundusstrateegiate kohta: millisele sihtgrupile, millist reklaami, millisel ajahetkel

ning kellelt tellida), kliendibaas jms. Töölepingu p 5.4 alusel võib hageja nõuda

2-13-61590

4 (7)

leppetrahvina kuni kostja kuue kuu keskmist töötasu, hageja nõuab kolme kuu tasule

vastavat summat leppetrahvina;

− kostja esitas 24. oktoobril 2013 TVK-le avalduse hageja vastu 833,40 euro nõudes ja

13. novembril 2013 esitas hageja vastuavalduse kostja vastu kahju hüvitamise ja

leppetrahvi nõudes. TVK rahuldas kostja avalduse ja jättis hageja avalduse

rahuldamata.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− muutused hageja struktuuris ja töökorralduses olid tingitud hageja osanike vahelisest

konfliktist 2013. aasta suvel. Konflikti põhjus oli XXX soov asutada veel üks XXX,

sest ta töötas hageja juures vaid kahel päeval nädalas. Hageja teised osanikud (XXX,

XXX ja XXX) olid samal ajal osanikud ja töötajad mitmes teises XXXs;

− hageja töötajad, sh kostja lahkusid hageja juurest töölt eelviidatud konflikti tulemusel,

aga hageja ettevõtte võimalikul ülevõtmisel kostja ei osalenud;

− XXX tegi kostjale ettepaneku asuda tööle XXX-sse 2013. aasta septembri lõpus. Kuna

kostja ei olnud selleks ajaks veel tuut töökohta leidnud, võttis ta ettepaneku vastu;

− kostja tellis hageja nimel ja hageja nimekujuga reklaame vastavalt varem (sama aasta

mai-juuni) kooskõlastatud turundusplaanile. Samuti kooskõlastas kostja iga reklaami

tellimise eelnevalt hageja peaarsti ja juhatuse liikmega XXX. Seega ei rikkunud kostja

lojaalsuskohustust ega põhjustanud hagejale kahju;

− kostjale ei olnud teada hageja juhtimisstrateegia, majanduslik olukord, juhatuse

strateegilised otsused, kliendibaas jne. Neid asju ei ole temaga mitte kunagi arutatud

ega talle neid avaldatud. Kostja ei saanud avaldada hageja ärisaladust XXX-le ka

seetõttu, et neil äriühingutel on ühine juhatuse liige XXX, kes niigi võttis XXX-sse

kaasa teadmises hageja kohta. Kokkuvõtvalt ei ole kostja rikkunud hageja ärisaladuse

hoidmise kohustust.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus kuulas ära pooled, tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et

hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.

10. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 1. aprillil 2013 töölepingu, mille kohaselt asus kostja samast ajast

hageja juures tööle turundusjuhi ametikohal. Muuhulgas oli kostja tööülesanneteks

hageja

turundustegevuse

planeerimine

ja

korraldamine

ning

erinevate

turunduskampaaniate läbiviimine ja juhtimine (tlk 10–13);

− kostja esitas 30. augustil 2013 hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille

kohaselt ütles töölepingu üles alates 30. septembrist 2013;

− hageja juures töötades tellis kostja muu hulgas XXX XXX reklaamid (tlk 114–116),

mille kohta väljastati arved summas 493 eurot (TVK tlk 32, 19 ja 33 ning

kohtutoimiku lk 17–18);

− hageja nõudis enne töövaidlusorgani poole pöördumist hagejalt kahju hüvitamist ja

leppetrahvi maksmist, millest kostja keeldus (TVK tlk 29–31 ja 36–38).

2-13-61590

5 (7)

11. Hageja esimese nõude (kahju hüvitamise nõue) õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS)

§ 74 lg 1, mis sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse

tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest vastavalt TLS § 74 lg-le 2 ulatuses, mille

määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid,

töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist

käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude

vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva

tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitamise nõude

üldised eeldused tulenevad võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 127 ja 128.

12. Hageja väidab, et kostja tellis teadlikult hageja kulul kolm reklaami kokku maksumusega

493 eurot, mille sisuks oli tegelikult XXX reklaamimine. Pooled ei vaidle reklaamide

tellimise, avaldamise ega ka sisu üle selles osas, et reklaamiti „XXX XXX ”. Sisuline vaidlus

esimese nõude osas on pooltel selles, kas kostja soovis reklaame tellides järgida hageja

turundusplaani (nagu väidab kostja) või reklaamida konkureerivat ettevõtet (nagu väidab

hageja). Kohus tuvastab, et XXXOÜ arve nr XXX summas 94 eurot reklaami eest Tallinki

laevadel alates 20. septembrist 2013 kuni 15. detsembrini 2013 jagatavatel soomekeelsetel

turismikaartidel väljastati hagejale 25. septembril 2013 (TVK tlk 32); XXX AS arve nr XXX

netosummas 200 eurot väljastati hagejale 30. septembril 2013 reklaami eest ajalehes „XXX”,

mis ilmus 20. septembril 2013 (TVK tlk 19 ja 33) ning XXXOÜ arve nr XXX netosummas

199 eurot reklaami eest 2013. aasta oktoobrikuu ajakirjas „Psühholoogia Sinule” väljastati

hagejale 2. oktoobril 2013 (tlk 17–18), aga selle tellimuse kinnitas hageja nimel kostja

5. septembril 2013 (tlk 144–146 ja TVK tlk 35). Arvetel märgitu, XXX 4. juuli 2013

kinnituse (tlk 134) ja 2. jaanuari 2014 e-kirja (tlk 71) kohaselt on kostja olnud hageja

kontaktisik, seega eeldatavasti ka reklaamiteenuse tellija. Töölepingu p 1.6 järgi oli kostja töö

sisuks hageja turundustegevuse planeerimine ja korraldamine. Eelnevast tuleneb, et kostja

tellis hagejale reklaami oma tööülesannete raames töölepingu kehtivuse ajal (st enne

30. septembrit 2013). Sellega ei rikkunud kostja töölepingust tulenevat kohustust, vaid pigem

täitis neid. TVK menetluses on kostja väitnud, et kostja peaarst oli XXX (TVK tlk 16) –

sellele väitele ei ole hageja vastu vaielnud ja XXX on ka ise oma 30. juuni 2013 ja

23. augusti 2013 e-kirjades märkinud oma nime juurde „peaarst” (tlk 141 ja 130). Hageja

väitel tegutses XXX hageja juhatuse liikmena kuni 23. septembrini 2013. Eelnevas tuvastatud

asjaoludest, sh reklaamide ilmumise ja tellimise ajast nähtub, et kostjale etteheidetavad

tellimused tehti enne viidatud kuupäeva. Kostja vande all ütlustest (tlk 149), XXX avaldusest

(TVK tlk 9) ja e-kirjadest (tlk 130–133) nähtub, et hageja tegevus oli kooskõlastatud

töölepingu p 1.12 järgi talle tööülesandeid andva ja nende täitmist kontrolliva peaarstiga.

Tõendamata on hageja väited, et kostja teadis või pidi teadma hageja tegevuse peatsest

lõppemisest XXX keskuses. Samuti ei hõlma töötaja lojaalsuskohustus kohtu hinnangul seda,

et töötaja peaks ühe juhatuse liikme tegevusest teavitama teisi juhatuse liikmeid. Kohus

nõustub kostjaga, et olukorras, kus hageja osanikel ja juhatuse liikmetel on osalus mitmes

samal alal tegutsevas äriühingus, mille juhatuse töös nad samuti osalevad (tlk 34–45), ei ole

töötaja jaoks kummastav ega kahtlusi tekitav mõne juhatuse liikme ja osaniku poolt täiendava

äriühingu asutamine (tlk 46–47) või osa omandamine (tlk 48–50). Seda ei mõjuta kostja

teadmised finantsarvestuse valdkonnas (tlk 67 ja 68) ega senine ettevõtluskogemus (tlk 69

ja 70). Pooltevahelisest töölepingust ei nähtu, et kostja ei oleks võinud osaleda sarnase

äriühingu tegevuses.

13. Mõlema poole väidetest nähtub, et hageja ja XXX asukohad olid 2013. aasta septembris ja

edaspidi Tallinnas XXX keskuses (aadressiga Narva mnt 5). Seega viitab poolte väidete

kohaselt reklaamides (tlk 114–116) kasutatud sõnapaar „XXX XXX” nii hageja nimele kui ka

mõlema kliiniku asukohale. Kahju hüvitamise nõude edukuseks TLS § 74 lg 1 alusel pidi

hageja niisiis tõendama, et iga konkreetse reklaami sihtgrupp (st reeglina vastavat väljaannet

2-13-61590

6 (7)

lugev või reklaamlehti saav tarbija) mõistab kõnealust reklaami just XXX reklaamina ja mitte

hageja või üldiselt XXX keskuses asuva hambaraviga tegeleva ettevõtte reklaamina. Kohtu

hinnangul ei ole hageja neid asjaolusid tõendanud. Patsiendi e-kiri, mille kohaselt ta ei

märganud arvel maksmise rekvisiitide muutust (tlk 74, tõlge lk 113), ei tõenda vaidlusaluste

reklaamide niisugust tähendust nagu neile omistab hageja.

14. Hageja rajab oma esimese nõude muu hulgas väitele, et kostja tellitud reklaamid olid

vastuolus reklaamiseadusega ja nõuab kostjalt reklaamide avaldamise kulu hüvitamist. Kohtu

hinnangul võib ka õigusvastane reklaam teenida oma peamist eesmärki, st edendada

äritegevust. Seetõttu on õigusvastase reklaami avaldamise ja kahju vahel on põhjuslik seos

eelkõige juhul, kui kahju on reklaami õigusvastasuse tagajärg. Käesolevas asjas ei ole hageja

toonud esile sellist kahju. Lisaks ei nõustu kohus hagejaga nagu annaks töötaja väidetav

minetus tema töövaldkonda reguleeriva õigusakti järgi toimimisel aluse nõuda töötajalt kahju

hüvitamist.

15. Tervikuna ei tuvasta kohus kostjapoolse lojaalsuskohustuse rikkumist ega kostja poolt

hagejale kahju põhjustamist. Kostja tegutses kooskõlas talle tööülesandeid andva isiku

juhistega ja kui selline tegevus ka põhjustas kostjale kahju, siis ei pea TLS § 1 lg 1 esimese

lause ja VÕS § 139 lg 1 tõttu seda hüvitama kostja. Kohus ei tuvasta hageja töökohustuste

rikkumist reklaamide tellimisel. Kuna nii TLS § 74 lg-te 1 ja 2 kui ka VÕS § 115 lg 1 järgi on

kohustuse rikkumine lepingulise kahju hüvitamise eeldus, siis jääb esimene nõue rahuldamata.

16. Hageja teise nõude (leppetrahv) õiguslik alus on TLS § 22 lg 2 kaudu kohalduv VÕS

§ 158 lg 1, mille kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

nõude üheks eelduseks on kohustatud isiku (kostja) kohustuse rikkumine, mille peab esile

tooma ja tõendama hageja. Hageja heidab kostjale ette ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumist. Töölepingu p-s 1.23 leppisid pooled sisuliselt kokku leppetrahvis kuni kostja kuue

kuu keskmise töötasu summas leppetrahvi tasumise kohustuseks puhuks, kui rikub hageja

ärisaladuse hoidmise kohustust. Kostja ei ole vaielnud hagile vastu sellise kokkuleppe ja

ärisaladuse hoidmise kohustuse olemasolu ega leppetrahvi summa osas. Küll aga väidab

kostja, et talle ei olnud teada hageja juhtimisstrateegia, majanduslik olukord, juhatuse

strateegilised otsused, kliendibaas jne. Kohtule ja TVK-le esitatud tõenditest ei nähtu, et

töölepingu p-s 1.21 ärisaladusena kirjeldatud teave oleks kostjale kui turundusjuhile teada

olnud; samuti ei tähelda kohus poolte väiteid ega tõendeid selle kohta, et hageja oleks

töölepingu p 1.22 alusel ärisaladuse ulatust laiendanud. Sarnaselt eelnevaga puuduvad tõendid

selle kohta, et kostja oleks mingi konkreetse ärisaladuse mõnele kolmandale isikule teatavaks

teinud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esi saanud vahendada hageja ärisaladust XXX-le,

sest hagejal ja XXX-l on ühine juhatuse liige. Üksnes töötamine hageja juures ja seejärel

teises sama valdkonna ettevõttes, ei ole selline asjaolu, millest kohus järeldaks ärisaladuse

hoidmise kohustuse rikkumist. Kuna hagejal oli kohustus tõendada, milline oli tema juures

ärisaladus ja milles seisnes selle õigustamatu avaldamine ja kasutamine kostja poolt (vt

Riigikohtu 16. novembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-05, p 22), aga hageja neid

asjaolusid ei tõendanud, siis ei saa kohus teist nõuet selle väite alusel rahuldada.

17. Hageja heidab kostjale ette samade „reklaaminägude” kasutamist varasemalt hageja

reklaamides ja seejärel XXX reklaamides (tlk 117–120). Kostja vande all antud ütlustest

(tlk 149) nähtub, et reklaamides osalenud isikutega sõlmis kokkulepped XXX. Lisaks väidab

hageja, et XXX kasutas sama reklaamikanalina teleseriaali „Allakäigutrepist üles”, milles

varasemalt osales hageja (tlk 121–123). Ka selles osas on kostja andnud vande all ütlused, et

telesaade oli mais räägitud turundusplaani osa ning kokkuleppe saate kohta sõlmis XXX.

Hageja ei ole kostja vande all antud ütlusi ühegi tõendiga ümber lükanud ega tekitanud kohtus

nende suhtes ka mõistlikku kahtlust. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks rikkunud hageja

ärisaladuse hoidmise kohustust ja seetõttu jääb teine nõue rahuldamata.

2-13-61590

7 (7)

18. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata väljatrükid

veebilehtedelt best-marketing.ee ja reklaam.ee (tlk 72 ja 73) ning teiste kliinikute reklaamid

(tlk 138–140), sest hageja väited kostja teadmiste kohta reklaamivaldkonnas ega kostja väited

samasuguse reklaamipraktika viljelemisest hageja osanikega seotud teistes äriühingutes ei

osutunud asjakohasteks (vt eespool p 12), mistõttu neist tõenditest ei nähtu seega asja

lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Samuti jääb arvestamata hageja registriandmete

väljatrükk 23. mai 2014 seisuga (tlk 136–137), sest vaidlus puudutab üksnes varasemat

perioodi. TVK toimikust jääb arvestamata 1182 arve (TVK tlk 34), sest sellel märgitud

summa osas hageja kohtule enam nõuet ei esitanud.

19. Tsiviilasja hind on TsMS § 133 lg 1 ja § 124 alusel hageja nõuete summa 2 866,39 eurot.

20. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik