Legislator Case Law & Legislation
3-14-51353/9 AI generated

3-14-51353/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-14-51353/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20.04.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et kahju tekkis kuna ajavahemikul 09.07.2008

Legislator headnote

AI generated

3-14-51353/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Ta väitis, et kahju tekkis kuna ajavahemikul 09.07.2008

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Määruse tegemise aeg ja koht

14. juuli 2014, Jõhvi

Kohtuasja number

3-14-51353

Kohtuasi

u kaebus nõuetele mittevastavate

elamistingimustega Tallinna Vangla poolt tekitatud

13000 euro suuruse kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada u kaebus.

2. Saata määrus kaebajale ja vastustajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus.

Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse

ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. 20.04.2014 koostas Viru Vangla kinnipeetav (edaspidi kaebaja) Tallinna Vanglale

adresseeritud nõude, milles soovis ebainimliku ja alandava kohtlemisega tekitatud 13 000 euro

suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Ta väitis, et kahju tekkis kuna ajavahemikul 09.07.2008

kuni 17.06.2010 hoiti teda kuuekohalises kambris, kus oli ühe isiku kohta põrandapinda alla kolme

ruutmeetri.

2. 29.06.2014 koostatud kaebuses teatas kaebaja, et Tallinna Vangla pole kahjunõuet õigeaegselt

läbi vaadanud ja palus, et nõuetele mittevastavate elamistingimustega tekkinud kahju eest mõistaks

13 000 euro suuruse hüvitise välja kohtus. Oma nõuet pidas ta tähtaegselt esitatuks. Seejuures ta

väitis, et arvas olevat oma õigused tagatud ja pidas kahjunõude esitamist ebaotstarbekaks, kuni sai

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendiast Tunis vs Eesti teada, et siseriiklik õigus on vastuolus

rahvusvahelise õigusega ja vangla on teda ruumipuudusega piinanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab kohus kaebuse saamisel

selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse käiguta jätmiseks või

tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama, kui selle esitaja pole

pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

4. Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav, kes soovib saada hüvitist Tallinna Vanglalt.

Vangistusseaduse § 1’ lg 8 kohaselt võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse

pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras

kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata

jäetud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-s 1 on kehtestatud, et kui seadus näeb mõnda liiki

nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse esitada üksnes siis, kui

nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni peetud. Kohtusse pöörduja ei ole

järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui ta pole vastavat

taotlust esitanud tähtaegselt. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja

menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka hilisem

kaebus lubatav.

5. Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle § 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal isik

kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga

kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Seega ei luba

seaduseandja kahju hüvitamise nõuete esitamist siis, kui on möödunud enam kui kolm aastat

päevast, mil vastav isik talle tekkinud kahjust ja selle põhjustajast teada sai ning välistab vastavate

nõuete esitamise juhul, kui kahjust ja selle tekitajast teada saamisest pole küll veel nii palju aega

möödunud, kuid kahju tekitanud haldusakt anti või toiming sooritati enam kui kümme aastat tagasi.

Juhul, kui tõlgendada sätet selliselt nagu käesoleva kaebuse esitaja seda soovib, piisanuks üksnes

kümne aastase kaebetähtaja määramisest ega oleks olnud vajadust lisada vastavasse seadusesättesse

veel juurde ka kahjust ja selle põhjustajast teada saamise ajaga seotud tingimust.

6. Kohtu järelepärimise peale Tallinna Vanglast saadud vastusest ja hiljem lisatud dokumendist

nähtuvalt pole kaebaja kohtueelset nõuet küll tähtaegselt lahendatud, kuid 11.07.2014 on siiski

tehtud otsustus nr 5-18/14/11857-4, millega tagastati tema kahjunõue põhjusel, et see oli esitatud

tähtaja olulise rikkumisega ning taotleja pole esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks selle

ennistamise.

Nende seisukohtadega tuleb nõustuda. Kaebaja nõue tuleneb ajavahemikul 09.07.2008 kuni

17.06.2010 Tallinna Vanglas valitsenud elamistingimustest. Seega pidi ta kahjust teada saama juba

Tallinna Vanglas viibides. Vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral hakkas kahjuhüvitise nõude

esitamise kolme aastane tähtaeg kulgema seega hiljemalt sellest vanglast lahkumisele järgneval

päeval ehk 18.06.2010. Kuna taotlus vanglale on koostatud alles 20.04.2014 ja registreeritud

22.04.2013, on riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 ettenähtud kaebetähtaeg oluliselt ületatud.

7. Nõustuda tuleb Tallinna Vanglaga ka selles, et käesoleval juhul puuduvad objektiivsed põhjused

taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Eelnevalt juba viidatust nähtuvalt lähtub kaebaja päevast,

kui talle said teatavaks teise kinnipeetava suhtes sarnase juhtumi kohta tehtud Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsuse seisukohad. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta, et seaduseandja pole pidanud

võimalikuks kaebetähtaja arvestamist ajast, mil isik sai arusaamise vaidlustatu õigusvastasuse

kohta. Kuna vastava teadmise puudumine ei takista õigeaegset halduskohtusse pöördumist, ei

võimalda kohtupraktikas juurdunud seisukohad sellest lähtuda ka kaebetähtaja ennistamise üle

otsustamisel. Kaebaja näol on tegemist isikuga, kes on esitanud vanglatele ja halduskohtutesse

varem mitmeid erinevate nõuetega kaebusi ning seeläbi on vastavad menetluskorrad talle ka hästi

teada. Riigivastutuse seaduses seaduseandja poolt kehtestatud kolme aasta pikkune kahjunõude

esitamise tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik

asjasse süveneda, teha vajalikud valikud ning seejärel oma kaebeõigust efektiivselt ja kõigi nõuete

kohaselt realiseerida. Siinkohal väärib tähelepanu ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-86-12, milles leiti,

et põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenev igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise

korral kohtusse ei ole piiramatu.

8. Eeltoodust järeldub, et kaebaja ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes kehtestatud

kohtueelsest korrast. Seetõttu ei saa Tartu Halduskohus tema kaebust menetlusse võtta ning peab

selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 4 alusel läbivaatamatult tagastama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane