1-13-191/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-191

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 9. mai 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ruslan Ivanov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 9. mai 2014 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Ruslan Ivanovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega tunnistati R. Ivanov süüdi KarS § 424 järgi ning talle

mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku

võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistus

jäetakse täitmisele pööramata, kui R. Ivanov ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud

kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 alusel võeti R. Ivanovilt ära

mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks.

2.

17.04.2013 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne R. Ivanovi suhtes ettepanekuga määrata temale

lisakohustus – osalemine sotsiaalabiprogrammis.

2.1

Viru Maakohtu 24.04.2013 määrusega pandi R. Ivanovile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendav kohustus -

osalemine sotsiaalabiprogrammis. Kohtumäärus jõustus 14.05.2013.

3.

25.04.2014 saabus Viru Maakohtusse erakorraline ettekanne R. Ivanovi suhtes ettepanekuga pöörata temale

mõistetud karistus täitmisele, kuna ta on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole

täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt. Kuivõrd R. Ivanov käitub suheldes kriminaalhooldusametnikuga väljakutsuvalt

ja agressiivselt ning ohustab ametnikku, siis ei ole otstarbekohane jätkata kriminaalhoolduse teostamist.

4. Viru Maakohus 09.05.2014 määrusega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja

pööras R. Ivanovile Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega mõistetud kandmata karistuse – 4 kuu

pikkuse vangistuse - täitmisele. Maakohtu põhjendused olid seejuures järgmised.

4.1

Maakohus tuvastas, et R. Ivanov ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta

kriminaalhooldusosakonda registreerimistele 29.01.2013, 19.03.2013, 10.07.2013, 16.04.2014 ja

23.04.2014 (kutse alusel), rikkudes sellega KarS § 75 lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust. R. Ivanovi

selgitusi kontrollnõude mittetäitmise kohta ei pidanud kohus mõjuvaiks. Isikul ei olnud sellist

objektiivset takistust, mis ei võimaldanud tal täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid. Seega on

olemas alused vangistuse täitmisele pööramiseks.

4.2

Arvestades eeltoodut, kriminaalhooldaja hinnangut ja R. Ivanovi seletusi rikkumiste kohta,

tekkis maakohtul veendumus, et süüdimõistetu rikub käitumiskontrolli nõudeid tahtlikult ning

rikkumisi vabandavad asjaolud puuduvad. Kohus on varasemalt andnud R. Ivanovile võimaluse

oma käitumise parandamiseks ning katseaja korrektseks läbimiseks, kuid kohaldatud meetmed ei

ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. See näitab, et leebemad

meetmed ei ole suunanud R. Ivanovi edasisele õiguskuulekale käitumisele.

4.3

Maakohus ei pidanud tõsiseltvõetavaiks ega usaldusväärseiks R. Ivanovi lubadusi muuta

oma suhtumist kohustuste täitmisesse, kuna isik on kriminaalhooldusametnikuga suheldes käitunud

väljakutsuvalt ja agressiivselt, ohustades ametnikku ning samuti on ta korduvalt keeldunud seletuste

andmisest. Seega ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine R. Ivanovi suhtes otstarbekas ja

juhindudes KarS § 74 lg-st 4 tuleb tema karistus täitmisele pöörata.

5. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu R. Ivanov, taotledes kaevatava

määruse tühistamist alljärgnevatel põhjustel.

5.1

R. Ivanov rõhutab, et ta täitis kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt 14 kuu jooksul.

Probleemid tekkisid seoses sellega, et hooldaja puhkusele minemise tõttu määrati temale teine

kriminaalhooldaja, kellega neil häid suhteid ei tekkinud. Vastuolu tekkis näiteks sellest, et tema

keeldus vastamast hooldaja esitatud väga isiklikele küsimustele. Ametnikuga suheldes ta aga jäme

ei ole olnud ja hooldajat ta ka sõimanud ei ole. Tema juures on korduvalt käidud kontrollimas, kas

ta täidab kohustust mitte tarvitada alkoholi, kuid mingeid märkusi talle seejuures ei ole tehtud.

Registreerimiskohustustega seoses R. Ivanov selgitab, et kolmel korral ei saanud ta kohale ilmuda,

kuna viibis tööl ja teistes linnades. Ühel korral, mil ametnik tema ilmumist ei registreerinud, oli ta

küll kohal, kuid kaotas epilepsiahoo tõttu kümneks minutiks teadvuse ja toetus kinni silmi vastu

seina. Ta palub karistuse täitmisele pööramata jätta, kuna ta maksab tütrele elatist ning samuti peab

üleval oma naist, kes ei ole tööd leidnud. Ta on peaaegu 60-aastane ja 80% ulatuses invaliid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu määruse ja

määruskaebuse väidetega, leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning esitatud

kaebus jääb tagajärjetuks. Apellatsioonikohus põhistab oma seisukohta järgmiselt.

7. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida

talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või

pöörata karistuse täitmisele.

Loetletud meetmete valikul peab kohus arvestama konkreetse rikkumise raskust ja süüdlase

suhtumist sellesse. Kohtupraktikas on leitud, et käitumiskontrolliga pandud kohustuse täitmata

jätmine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuva

põhjuseta (RKKK 3-1-3-24-97).

8. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et R. Ivanov on

korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 10.01.2013 otsusega määratud registreerimiskohustust,

s.o ta on jätnud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele tulemata kokku viiel korral. Ühel

korral eksis süüdimõistetu ka keelu vastu tarvitada katseaja jooksul alkoholi. Nimetatud

rikkumisega seoses määrati talle Viru Maakohtu 24.04.2013 määrusega täiendav kohustus osaleda

sotsiaalprogrammis. Programmi läbis R. Ivanov 31.07.2013.

8.1

Süüdimõistetu selgitusi registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjuste kohta

kriminaalkolleegium paikapidavateks ei pea. R. Ivanov järgis enda sõnul kriminaalhoolduse

nõudeid korrektselt esimese 14 kuu jooksul ja probleemid tekkisid seoses kriminaalhooldaja

vahetumisega. R. Ivanovi nimetatud väide on vastuolus kriminaalhooldusametniku ettekandes

märgituga, mille kohaselt algasid isiku registreerimiskohustuse eiramised juba vahetult peale tema

hooldusele määramist, s.o jaanuaris 2013. Kriminaalhooldusametnik hoiatas R. Ivanovi korduvalt,

kuid see ei toonud kaasa positiivseid tulemusi ja rikkumised jätkusid. Lisaks peab ringkonnakohus

vajalikuks märkida, et isegi kui kriminaalhooldaja ja hooldusaluse omavahelises suhtluses tekivad

tõrked, ei vabanda see süüdimõistetu poolt talle määratud kohustuste täitmata jätmist.

8.2

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R. Ivanovi poolt

registreerimiskohustuse täitmata jätmine toimus tahtlikult ning süüdimõistetul ei olnud

tõsiseltvõetavaid põhjusi minemata jätmiseks. Määruskaebuses tõstab R. Ivanov esile kuupäeva

16.04.2014, mil ta on märgitud registreerimisele mitte ilmunuks. Kriminaalhooldusametnik

erakorralises ettekandes kinnitab, et isik tuli kohale, kuid keeldus koostööst ja vestlusest ning heitis

toolidele magama. Ametnik ootas kümme minutit ja kui midagi ei muutunud, palus isikul lahkuda.

Registreerimist seega ei toimunud. Kuna puudub alus kahelda kriminaalhooldaja arusaamas, et

süüdimõistetu käitus tahtlikult registreerimist takistavalt, ei pea ringkonnakohus tõsiseltvõetavateks

R. Ivanovi väiteid, mille kohaselt oli tema käitumine tingitud epilepsiahoost.

9. KarS § 74 lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi edasiste meetmete rakendamisel

süüdimõistetule, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste

määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra. Kriminaalkolleegium soostub esimese

astme kohtuga ja leiab, et R. Ivanovile mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Esmalt rõhutab

ringkonnakohus juba märgitud asjaolu, et registreerimiskohustuse jättis isik täitmata mõjuvate

põhjusteta. Teiseks nähtub kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil

antud selgitustest, et R. Ivanovi suhtes on hoolduse teostamine muutunud võimatuks, kuna ta käitub

ametnikuga väljakutsuvalt ja agressiivselt ning ohustab teda. Kriminaalkolleegium leiab, et

kujunenud olukorras ei ole mõeldav isiku katseaja pikendamine ega talle täiendavate kohustuste

määramine. Süüdimõistetu vabadusse jätmist ei põhjenda ka tema viited oma vanusele ja

invaliidusastmele. Tingimisi vangistuse kohaldamisel antakse isikule võimalus hea käitumisega

vältida vangistuse täideviimist. R. Ivanov on korduvalt mõjuva põhjuseta rikkunud talle Viru

Maakohtu 10.01.2013 otsusega pandud kontrollnõuet. Ta oli teadlik kehtestatud

registreerimiskohustusest ning tagajärgedest, mis saabuvad selle mittetäitmisel. Sellegipoolest ei

täitnud ta vastavat kohustust, mistõttu on maakohtu järeldus süüdimõistetu karistuse täitmisele

pööramise vajalikkusest põhjendatud.

10. Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu

Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning R. Ivanovi määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Mati Kartau