3-14-50692/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50692

Määruse kuupäev

3. juuli 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr 3-14-

50692.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks

läbivaatamata.

3. Kaebus koos võimalike lisadega kuulub tagastamisele pärast

käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 2. mail 2014 Aleksei Maksimovi kaebus, taotlusega kohtul vastu

võtta avaldus summas 50 eurot. Kaebusele on lisatud Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise

nõue nr 1-13/681-1. Kaebuse kohaselt on kaebaja läbinud kohtueelse menetluse. Kaebuses esitas

kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks.

Tartu Halduskohtu 19. mai 2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale võimalus

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja

põhjendamiseks, millise haldusakti või toiminguga talle väidetavalt kahju põhjustati ning

teatamaks milles taotletav kahju seisneb. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul

alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke

kätte 22. mai 2014.

2. A. Maksimov esitas 25. mail 2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud kaebuse

puuduste kõrvaldamine), milles taotles kaitsjat, kuna jurist saab kohtle kõike selgitada.

Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 28. mai 2014 kirjaga, et mõistab kaebaja pöördumist

selliselt, et kaebaja taotleb riigi kulul õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei tähenda

seda, et kaebaja võib jätta 19. mai 2014 määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale,

et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul antud juhul võimalik võtta seisukohta ka

riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset

eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa

kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui selgitusi sisaldava kirja saamisel on 19. mai 2014

määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega

täiendavalt 5 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke

kätte 3. juuni 2014.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja

läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 19. mai 2014 määrusega kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses

esinevad puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtu kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 22. mail

2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 23. mail 2014 ja tähtaeg

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saabus 2. juunil 2014.

Kohus märkis 28. mai 2014 kirjas kaebajale, et kui kirja saamisel on 19. mai 2014 määrusega

antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 5 päeva

võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu 28. mai 2014 kirja venekeelse tõlke kätte 3.

juunil 2014. Seega pikenes A. Maksimovi kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg 9.

juunini 2014.

4. Kohus osutas 19. mai 2014 käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb täpsustada ja

põhjendada oma kaebuse nõuet ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle

kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on

kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud.

Kohus osutas 19. mai 2014 käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet

põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud,

milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava

tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud

tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Kaebaja ei ole

välja toonud, milline vangla tegevus on talle kahju põhjustanud ega selgitanud, milles tekkinud

kahju seisneb. Kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu

ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud

normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi

teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse

dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega

aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud

kaebuse alust, sh kaebajale saabunud kahju ja selle tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, ning

kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav.

Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk

kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja

pahatahtlikkust, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja

põhjenduste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A. Maksimovile tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2

alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna

kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

Seoses 25. mail 2014 esitatud riigi õigusabi taotlusega jääb kohus 28. mai 2014 kirjas toodud

seisukohale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta

kaebaja riigi õigusabi taotluse osas. Riigi õigusabi seaduse § 12 lg 1 sätestab andmed, mis

peavad olema märgitud riigi õigusabi taotluses. Kaebaja taotlus ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele. Kohus osutas 28. mai 2014 kirjas, et riigi õigusabi taotluse lahendamiseks on vaja

kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse läbi vaatamata, kuna taotlus ei vasta riigi õigusabi seaduse § 12 lg-le 1 ning kaebaja ei

ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste

kaitse vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik