3-13-70067/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.07.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70067

Haldusasi

J.P.E. ja Osaühing Northinger kaebus Saku Vallavolikogu

17.10.2013 otsuse nr 76 tühistamiseks ja kohustamise nõue

Menetlusosalised

Kaebaja I – J.P.E.

Kaebaja II – Osaühing Northinger

Kaebajate volitatud esindaja – v. adv Janno Kuusk

Vastustaja – Saku vald, seaduslik esindaja – Kuno Rooba

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 09.06.2014

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult

teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 31.07.2014, esitada

apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist

kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. 10.06.2013 esitas vandeadvokaat Janno Kuusk Saku vallavalitsusele J.P.E.`i ning Osaühingu

Northinger nimel avalduse detailplaneeringu algatamiseks neile kuuluvatel kinnistutel Kasemetsa

külas: Uus-Kopli (katastritunnus 71801:006:0722), Liina (katastritunnus 71801:006:0121) ja Liana

(katastritunnus 71801:006:0152). Detailplaneeringu eesmärgina nimetati eeltoodud kinnistute maa

sihtotstarbe muutmine ja kinnistutele ehitusõiguse määramine paariselamute, ridaelamute ning

kolmekordsete korterelamute ehitamiseks.

2. 17.10.2013 otsusega nr 76 keeldus Saku Vallavolikogu J. P. E.`i ning Osaühingu Northinger

taotletud detailplaneeringu algatamisest. Saku Vallavolikogu märkis, et detailplaneeringu eesmärk ei

ole kooskõlas Saku valla üldplaneeringu ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu lahendusega: Uus-

Kopli, Liina ja Liana kinnistute juhtotstarve on üldplaneeringus poollooduslik haljasmaa. Saku

alevikku on kavandatud täiendav korterelamumaa Saku aleviku lõunaossa ja osaliselt Kasemetsa külla

ning pere- ja ridaelamumaad Saku aleviku põhjaossa, millest tulenevalt puudub Saku vallas vajadus

uute tiheasustusalade moodustamiseks pere- ja ridaelamute ning korterelamute kavandamise

eesmärgil. Käesoleval juhul puudub avalik huvi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamiseks. Üldplaneeringu lahenduses väljenduv avalik huvi kaalub üles huvitatud isikute erahuvi.

Taotluses nimetatud kinnistutele on võimalik ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu

ja abihooned. Kinnistute omandamisel pidid huvitatud isikud pöörama tähelepanu kinnistute

sihtotstarbele (maatulundusmaa) ning nad ei saanud eeldada, et vald nende soovile muuta kinnistute

sihtotstarvet vastu tuleb. Vald lähtus üldplaneeringut koostades kompaktlinna mudelist, mille kohaselt

laiendatakse eelkõige olemasolevaid tiheasumeid ning välditakse hajaasustuses uute väikeste

tiheasumite teket, ega pea mõistlikuks sellest taganeda. Uute väikeste tiheasumite teke toob kaasa

planeerimata kulusid trasside ehitamiseks, et varustada asumit ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning

kaugküttega. Mõistlik ei oleks algatada detailplaneeringut, mis on vastuolus üldplaneeringuga ning

mis ei jõuaks kehtestamiseni, ja lasta huvitatud isikul teha asjatud kulutusi.

3. 19.11.2013 esitasid J.P.E. ja Osaühing Northinger Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku

Vallavolikogu 17.10.2013 otsuse nr 76 tühistamiseks ja Saku Vallavalitsuse kohustamiseks kaebajate

detailplaneeringu algatamise taotlust uuesti otsustama.

KAEBAJATE SEISUKOHAD

4. Kaebajate arvates on vaidlustatud otsus oluliste kaalutlusvigadega. Paneerimisseaduse (PlanS) §

10 lg-st 1 tuleneb põhimõte, et planeeringu koostamine tuleb üldjuhul algatada, kui ei esine mõjuvat

põhjust planeeringu algatamisest keeldumiseks. Planeeringu algatamisest keeldumisel rakendab

haldusorgan kaalutlusõigust, sh peab kõiki olulisi asjaolusid ja huve kaaluma ratsionaalselt. Isikul on

õigus nõuda oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist haldusorgani

poolt (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-62-02 ja 3-3-1-79-09).

Käesolevas asjas ei nähtu vastustaja otsusest, et kaalutud oleks kaebuse esitajate huve ning kaebuse

esitajate poolt detailplaneeringu kasuks esitatud argumente. Piirdutud on üldplaneeringule viidates

vaid konstateeringuga, et kaebuse esitajate erahuvi on vastuolus avaliku huviga, jättes omavahel

erahuvi ja avaliku huvi sisuliselt kaalumata. Vastustaja üksnes märgib, et avalik huvi, mis on

väljendatud üldplaneeringus, kaalub üle ühe isiku erahuvi. Vastustaja ei nimeta seejuures, mis on see

konkreetne avalik huvi, mida kaitstakse ning mis kaebuse esitajate erahuvi üle kaalub. Haldusakti

olulises osas põhjenduste puudumine on oluline kaalutlusviga.

Vastustaja pole põhjendatud, miks tuleb haritava maa või haljasala sihtotstarbel maa kasutamist

avalikes huvides eelistada kaebuse esitajate erahuvile maa elamuehituseks kasutusele võtta ja maa

detailplaneeringu kaudu väärtustada. Nimetatud kaalutlusi haldusaktist ei nähtu, mistõttu on haldusakt

jäänud vastavas osas täielikult põhjendamata.

Asjaolu, et Saku alevikus on mitmeid realiseerimata planeeringuid, ei tähenda, et avaldaja

planeeringulahendus põhimõtteliselt samas piirkonnas on realiseerimiseks sobimatu või vastuolus

avalike huvidega. Planeeringu koostamise otsustamise etapis tuleb hinnata just planeeringu piirkonda

sobivusega seotud asjaolusid lähtuvalt üldplaneeringuga määratud arengusuundadest, mitte seda, et

paljud planeeringud on jäänud piirkonnas realiseerimata. Nimetatud asjaolud oleksid planeeringu

piirkonda sobivuse hindamise juures kõrvalise tähtsusega.

Saku aleviku ja selle lähiümbruse areng ei saa pidurduda põhjusel, et mõnda tänaseks kehtestatud

planeeringut ei ole realiseerima asutud ja välistada seetõttu kõikide teiste arendajate jaoks

arendustegevus oma kinnisasjade planeerimisel. Arendaja ei saa planeerida omaniku loata kinnisasju,

mis talle ei kuulu, mistõttu on ainetu vastustaja viide sellele, justkui oleks piirkonnas teisi kinnisasju,

mida saab elamuehitustegevuseks planeerida. Vastustaja esitatud motiividest tulenevalt on selge, et

detailplaneeringu algatamisest keeldumise põhjuseks on vastustaja poolt nimetatud mitmete teiste

planeeringute realiseerimata jätmine Saku alevis ja lähialal, mitte see, et kaebuse esitajate

planeeringuga kavandatavad elamud oleks üldplaneeringu järgi kavandatud kohas, kus elamuarendus

avalikust huvist (üldplaneeringu eesmärgid) lähtuvalt võimalik ei ole.

Kaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, millisest planeerimisdokumendist tuleneb huvi lähtuda

kompaktlinna mudelist.

Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2 kohaselt Saku aleviku lõunaosas (sh

Kasemetsa külas) säilib ja areneb põhiliselt elamupiirkond. Seega poleks kaebuse esitajate soovitud

planeeringulahendus vastuolus üldplaneeringu kavandatud eesmärkidega.

Vee- ja kanalisatsioonitrasside ja kaugküttetorustike rajamise vajaduse ning sellega seotud täiendavate

kulude kandmise küsimuse saab lahendada planeerimismenetluse käigus. Planeerimismenetluses

detailplaneeringu koostajaga sõlmitud kokkuleppe kaudu on võimalik nimetatud kohustused ja kulud

jätta detailplaneeringu elluviija kanda. Seega ei ole asjakohane viidata sellele, et kavandatud

detailplaneeringu elluviimisega kaasneksid vastustaja jaoks täiendavad kulud.

Arvestades, et käesoleval juhul näeb kehtiv üldplaneering ette detailplaneeringuga kavandatud

piirkonna edaspidi elamuarenduse piirkonnaks, ei ole tegu sobimatu planeeringuga üldplaneeringu

eesmärgi mõttes, rääkimata sellest, et sobimatus planeeringumenetluse selles staadiumis oleks olnud

selge.

5. Detailplaneeringu koostamiseks esineb avalik huvi.

Avaliku huvi määratlemisel tuleb lähtuda ennekõike vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest.

Saku valla kehtiva arengukava kohaselt on Kasemetsa küla rahvaarv ühes kiiremas kasvutrendis,

mistõttu on piirkond elamurajoonina elanike jaoks väga atraktiivne. Eeltoodust tulenevalt on avalikes

huvides ja elanike jaoks ootuspärane nimetatud piirkonna arendamine elamualana. Lisaks on avaliku

huvi väljenduseks ka see, et nimetatud piirkond on üldplaneeringu järgi edaspidi kavandatud

elamuarenduseks. Vastustaja ei ole otsuse tegemisel eeltooduga arvestanud. Vastustaja põhjendustest

jääb ebaselgeks, kuidas teenib avalikke huve paremini detailplaneeringu ala säilitamine praegusel

kujul, kus tegemist on sisuliselt tühja ja söötis maatükiga, millel puudub nii visuaalne kui ka igasugune

praktiline väärtus.

Ainuüksi sellest, et kavandatav planeering on vastuolus seni kehtinud üldplaneeringuga, ei saa

automaatselt tuletada järeldust, et kavandatu oleks ka täna vastuolus avalike huvidega. Vähemalt ei

saa nimetatud otsustust teha olulisi asjaolusid põhjendatud huve kaalumata. Üldplaneeringu muutmise

võimalus ongi ette nähtud selleks, et kaasajastada planeeringut muutunud vajaduste tõttu. See, kas üks

või teine lahendus on avalike huvidega kooskõlas, otsustatakse planeerimismenetluse käigus.

Kaebuse esitajate kinnistutest kohe üle tee jääval kinnistul on kehtestatud planeering korruselamute

ehitamiseks. Tasakaalustatud ruumilise planeerimise põhimõttest tuleneb maakasutuse ja planeeringu

lahenduste omavaheline kooskõla ja lahenduste sujuv üleminek. Eeltoodud eesmärgist tulenevalt on

ilmselgelt sobimatu planeeringulahendus, mille järgi on kohe korruselamute kõrvale ette nähtud

maaharimise otstarbega maa.

Seega ei ole õige vastustaja seisukoht, et detailplaneeringu koostamise algatamise vastu räägib

konkreetne avalik huvi. Üldplaneering näeb detailplaneeringuga külgneva ja ümbritseva ala (Saku

aleviku lõunaosa, Kasemetsa küla) ühemõtteliselt ette elamuarenduseks ning avaliku huviga on

kooskõlas sealsel alal elamuarenduse läbiviimine.

6. Lõplik planeeringulahendus saab selguda alles planeerimismenetluse käigus.

Tallinna Ringkonnakohus on 04.11.2008 haldusasjas nr 3-07-477 tehtud otsuse punktis 12 leidnud, et

planeerimismenetluse käigus on võimalik soovitud ehitustihedust muuta ning näha ette teistsugune

hoonestus kui detailplaneeringu algatamise taotluses. Samuti leidis Tallinna Ringkonnakohus, et

tulenevalt PlanS 3. peatükist algab planeeringu koostamine alles planeerimise algatamisega.

Lõplik planeering valmib koostöös kohaliku kogukonnaga (planeerimismenetluses korraldatud avalik

arutelu ja võimalus huvilistele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks). Planeerimismenetluses esitatud

kogukonna arvamusest tulenevalt on võimalus planeeringut ka muuta kogukonnale sobival viisil ja

valida parim planeeringu variant (nt paarismajade asemel ainult korruselamud, korruselamute asemel

paarismajad jne).

7. Täiendavas seisukohas märgivad kaebajad järgmist.

Kaebajatele teadaolevalt on neile kuuluvate kinnisasjade naaberkinnistul kehtestatud detailplaneering,

mis näeb ette sinna korterelamute ehitamise. Ka kaebuse esitajate taotletav maa kasutamise otstarve

kaebajatele kuuluvatel kinnistutel on elamumaa arendus. See, kas sinna üldisest huvist lähtudes on

võimalik ehitada paariselamuid või kortermaju, selguks planeerimismenetluse käigus kõiki huve

arvesse võttes ja kaalumise tulemusel. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et samas piirkonnas

sisuliselt kahel kõrvuti asuval maal-alal (vaid kohalik tee on vahel) ühel juhul on maa

elamuarenduseks sobiv ning teisel juhul mitte. Kaebuse esitaja maa-ala jääb kohe tiheasutuste kõrvale.

Vastustaja lähtub oma positsiooni põhistamisel üksnes paljasõnalisest viitest ja konstateeringust, et

planeering on üldplaneeringuga vastuolus. Kas aga üldplaneering ise sellisel kujul on tegeliku elu

arengute ja vajadustega kooskõlas, seda ei ole vastustaja analüüsinud. Kaebajate kinnistutele on

võimalik ilma detailplaneeringut koostamata ehitada üksikelamu. Hajaasustusega alal on lubatud kuni

kolmest üksikelamust ja juurdekuuluvast abihoonest koosnevad hoonete grupid. Sisuliselt on

vastustaja nõustunud sellega, et kaebuse esitajate kinnistud sobivad põhimõtteliselt elamuarenduseks

ja elamuarendus nimetatud maa-alal põhimõtteliselt avaliku huviga vastuolus ei oleks. Küsimus on

vaid hoonestuse mahus, mitte selles, kas elamuarendus piirkonda üldplaneeringu järgi sobib või mitte.

Eeltoodud küsimused saaks kõik lahendatud planeerimismenetluse käigus ning vallaelanikke kaasates.

Vastustaja ei märgi kaevatavas haldusaktis, millist konkreetset kaitsmist väärivat avalikku huvi

vastustaja silmas peab, rääkimata kaebuse esitajatele piirangute eesmärgi selgitamisest, sh kas

piirangud on proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Kaebaja hinnangul ei piisa põhjendamiseks

vaid konstateeringust, et taotletav detailplaneering on üldplaneeringuga vastuolus. Kaebuse esitajatele

jääb arusaamatuks, kuidas rikuks kompaktlinna mudelit see, kui kaebuse esitajad planeerivad

pereelamuid kohe maa-ala kõrvale, mis on üldplaneeringuga planeeritud korterelamute maaks ja kus

on juba planeeringuid korterelamute rajamiseks kehtestatud. Taotletava planeeringu ala liitmiseks

ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning kaugküttega ei oleks ületamatuid takistusi. Samuti ei õigusta

kaebajate põhiõiguste piiramist vastustaja väide, et Saku vallas pole puudust elamumaa juhtotstarbega

maa-aladest, kuhu on võimalik ehitada üksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid. Vastustajal tuleks

üle vaadata (PlanS § 29) varasemad planeeringud, mida seni ellu ei ole viidud.

PlanS § 9 lg 7 ei välista, et kaebuse esitajate oluline erahuvi (huvi tegeleda ettevõtlusega ja oma maad

arendada) võib üldplaneeringu muutmise ettepaneku aluseks olla. Juhul, kui Kasemetsa küla

elamupiirkonda seni üldplaneeringus kavandatud eesmärgil arendatud pole, ei oleks ka täidetud

üldplaneeringuga kavandatud eesmärk – luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas

elamuarendust läbi viia. Seega esineb põhjendatud üldplaneeringu järgne vajadus uute eluasemete

loomiseks. Üldplaneeringuga on hajaasustusega alale lubatud ehitada küll üksikelamuid, kuid see pole

sobiv

üldplaneeringu

lahendusega

nimetatud

piirkonnas,

mis

näeb

piirkonna

ette

korterelamupiirkonnaks. Üksikud elamud kohe korterelamu naabruses ilmselgelt ei taga piirkonna

tasakaalustatud arengut.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

8. Esitatud kaebus on põhjendamata ja vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel

põhjustel.

9. Saku vallas Kasemetsa külas asuvate Uus-Kopli, Liina ja Liana kinnistute sihtotstarve on

maatulundusmaa ning kaebajatele pidi see asjaolu olema teada, kui nad kinnistud omandasid.

Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 kehtestatud Saku valla üldplaneeringu kohaselt asuvad

kaebajate kinnistud väärtusliku haritava maa juhtotstarbega maal. Saku Vallavolikogu 16.08.2012

otsusega nr 60 kehtestatud Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete kohaselt

asuvad kaebajate kinnistud poolloodusliku haljasmaa juhtotstarbega maal. Kummagi üldplaneeringu

kohaselt ei ole kaebajate kinnistutele kavandatud pere- ja ridaelamumaa või korterelamumaa

juhtotstarvet. Kaebajad pidid kinnistuid omandades teadma, millisel otstarbel on võimalik

omandatavaid kinnistuid kasutada ja milliste piirangutega tuleb arvestada ka kinnistu sihtotstarbe

muutmise soovi korral. Kinnisasja senise maakasutuse ja ehitusõiguse muutmine üldplaneeringut

muutva detailplaneeringuga ei ole mitte seadusega tagatud omandiõigus, vaid võimaldatav

omandiõigus, mille rakendamise juures peab kinnisasja omanik arvestama kohaliku omavalitsuse

seisukohtadega ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamise ning avalike huvidega.

Saku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.17. kohaselt võib üldplaneeringu ellurakendamisel

olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise maakasutuse otstarbe järgi. Üldplaneeringu

seletuskirja punkt 2.3.1. sätestab, et maakasutuse juhtfunktsioon määrab maa-ala peamise

kasutuseesmärgi. Üldplaneeringu juhtfunktsiooni ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui

katastriüksuse seniseid ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta.

10. Kaevatavas otsuses on kõik volikogu kaalutlused väga selgelt ja arusaadavalt ära toodud ning

vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et vaidlustatud otsuses esinevad kaalutlusvead.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1 kohaselt on valla ruumilise arengu üheks põhimõtteks

vallaelanike arvu reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla

majanduslike võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku

kogukonda sulandumiseks jm). Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine on vastuolus

valla ruumilise arengu põhimõtetega.

Vastustaja eesmärk ei ole valla elanike arvu mistahes tingimustel suurendamine; valla areng,

sealhulgas elamuehitus, peab toimuma kooskõlas valla ja aleviku üldplaneeringutega ning arvestama

sotsiaalse infrastruktuuri arenguga. Väär on kaebajate seisukoht, et nende kavandatav tegevus aitaks

arendada elu väljaspool nn kompaktlinna ja tagaks PlanS § 1 lõikes 2 sätestatud tasakaalustatud

ruumilise arengu põhimõtte järgimise. Elu arendamine ei ole ainult elamuehitus, sinna juurde

kuuluvad lahutamatu osana ka lasteaed, kool, arstiabi, kaubanduslik ja kultuuriline teenindamine,

sportimisvõimalused, ühistranspordi kättesaadavus, perspektiivsed ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

lahendused jms. Seda kõike on valla ja aleviku üldplaneeringute koostamisel arvestatud ja vastavalt

on määratud maa-alade maakasutuse juhtotstarbed. Eeltoodud kaalutlused pidid olema kaebajatele

kaevatavas otsuses äratuntavad.

Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et aleviku üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2. kohaselt Saku

aleviku lõunaosas (sh Kasemetsa küla) säilib ja areneb põhiliselt elamupiirkond. Kaebajad on jätnud

tähelepanuta, et aleviku üldplaneeringu punktis 2.2 on märgitud veel järgmist: „Pere- ja ridaelamute

laiendamist kavandatakse peamiselt Kingu tänavast ja Kivisalu teest lääne suunas. Puhvertsoonina

säilitatakse haljasala Saku - Tõdva maantee ääres.“ Aleviku üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.2.

juuresoleval joonisel on näha, et Kingu tänav ja Kivisalu tee asuvad Saku – Tõdva maanteest lääne

suunas tiheasustusala piirkonnas, kaebajate kinnistud aga Saku – Tõdva maanteest ida suunas ja

väljaspool tiheasustusala piiri. Seega on ekslik kaebajate seisukoht, et nende soovitud

planeeringulahendus ei ole vastuolus üldplaneeringu kavandatud eesmärkidega. Aleviku

üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.2. viimase lause kohaselt jäävad kaebajate kinnistud, mis asuvad

Saku – Tõdva maantee ääres väljaspool tiheasustusala piiri puhvertsooni, mis säilitatakse haljasalana.

Valla üldplaneering ja aleviku üldplaneering ei näe kumbki ette kaebajate kinnistute maa-ala

elamuarenduse piirkonnaks.

11. Kaevatavas otsuses on piisavalt käsitletud avaliku huvi teemat ja kaebajate väidetele on antud

piisavad ja selged seisukohad. Kaebajatele peab olema arusaadav avaliku huvi olemus ja sellest

tulenev põhjus, miks soovitud detailplaneeringut ei algatatud.

Kaebajate erahuvi on vastuolus avaliku huviga, mille väljenduseks on üldplaneering. Saku valla

elanike ja Saku vallas tegutsevate ettevõtjate ühine avalik huvi, mis väljendub üldplaneeringu

lahenduses, kaalub üles kaebajate erahuvi. Valla tasakaalustatud areng ja sellega kaasnev

ehitustegevus saab toimuda kooskõlas kehtivate üldplaneeringutega.

Vastustaja ei pea õigeks algatada uusi laiaulatuslikke korterelamute alasid kavandavaid

detailplaneeringuid, millega kaasneks Saku aleviku elanike arvu plahvatuslik kasv. Samas puudub

elukeskkonna toimimiseks vajalik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur, arvestamata on ka võimalikud

lisanduvad keskkonnamõjud (nt autoliikluse järsk suurenemine). Üldplaneeringu muutmise

ettepanekut sisaldavad detailplaneeringud keskenduvad kitsale aleviku territooriumi ja selle lähiala

osale, ei arvesta piirkonna üldisi arengusuundumusi ega lahenda piirkonna vajadusi terviklikult ja

tasakaalustatult.

Üldplaneeringu koostamisel on üldise planeerimispõhimõttena lähtutud nn kompaktlinna mudelist,

mille kohaselt laiendatakse eelkõige olemasolevaid tiheasumeid ning välditakse hajaasustuses uute

väikeste tiheasumite teket. Selline lähenemine on keskkonna-, energia- ja ajasäästlik, kuna võimaldab

vähendada kulukate kommunikatsioonide rajamist, inimeste ajakulu töö- ja elukohtade vahel

liikumiseks. Taotletava planeeringuga kavandatav läheb vastuollu üldplaneeringu koostamisel

lähtutud kompaktlinna mudelist.

Maaomanik või arendaja peab maakasutust kavandades arvestama üldplaneeringuga. Seda seisukohta

toetab Riigikohtu halduskolleegium otsuses 3-3-1-87-08, mille punktis 22 on märgitud, et ka

eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama

kehtestatud üldplaneeringuga ning sellega, et üldplaneeringut mõjuva põhjuseta muuta ei saa.

12. Täiendavas seisukohas märgib vastustaja järgmist.

Asjaolu, et kellegi kinnistu asub tiheasustusala kõrval, ei anna talle õigustatud ootust, et tiheasustusala

laieneb ka tema kinnistule. Vastustaja ei nõustu kaebajate väitega, et valla üldplaneering ei ole sellisel

kujul tegeliku elu arengute ja vajadustega kooskõlas ning vastustaja tegevus välistab valla

tasakaalustatud ja läbimõeldud arengu võimaluse. Saku valla arengu suunamisel ja maakasutuse

kavandamisel ei ole vaja teha muudatusi. Saku valla üldplaneering ja Saku aleviku ja lähiala

üldplaneering vastavad PlanS § 29 lg-s 1 sätestatule. Olemasolevaid üldplaneeringuid ja nendes

määratletud arengueesmärke on võimalik täita. Kui üldplaneering ei näe ette tiheasustusala laienemist,

siis on sisuliselt üldplaneeringuga määratud ka hoonestuse maht. Hoonestuse maht ja see, kas tegemist

on haja- või tiheasustusalaga, on omavahel seotud. Hajaasustusega alale ei saa planeerida hoonestuse

mahtu, mis on ette nähtud tiheasustusalale. See on vastuolus üldplaneeringuga.

Vaidlustatud haldusaktiga ei riivata kaebajate põhiõigusi. Omandades maatulundusmaa, ei saa

eeldada, et sinna saab ehitada korterelamuid. Üldplaneeringu ülesanne on ka maa- ja veealadele üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral hoonestuse

kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine. Kaebajate kinnistutele ei ole määratud pere-

ridaelamumaa või korterelamumaa juhtotstarvet (PlanS § 8 lg 3 p 3). Kui detailplaneering on vastuolus

üldplaneeringuga, on see täiesti piisav argument detailplaneeringu mittealgatamiseks. Üldplaneering

on strateegiline dokument, mille täitmine on kohustuslik kõigile maaomanikele/arendajatele/valla

elanikele ning selle muutmine on erandlik.

Üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on Saku Vallavolikogul

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum. Valla arengu põhisuundade ja tingimuste

määramine on Saku Vallavolikogu otsustuspädevuses ning nõuetekohase menetluse läbiviimisel on

vallavolikogu õigustatud varem tehtud otsuseid muutma. Saku valla üldplaneeringuga ei ole

kavandatud eesmärki – luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas elamuarendust läbi viia.

Üldplaneeringu kohaselt on Saku valla ruumilise arengu üks põhimõtetest vallaelanike arvu

reguleerimine uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (seotuna valla majanduslike

võimalustega avaliku infrastruktuuri rajamiseks, uuselanike sujuvaks kohalikku kogukonda

sulandumiseks jm). Samuti on üldplaneeringu üheks eesmärgiks moodustada eraldiseisvatest

rohealadest

ja

parkmetsadest

terviklik

rohealade

süsteem,

mis

on

ühendatud

naaberomavalitsusüksustega ja toimib rekreatsioonialana. Säästva arengu põhimõtete järgimine ning

rohealade sidumine ühtseks võrgustikuks tagab Saku valla kui „rohelise valla” väärtustamise.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

13. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud tõendeid kogumis ja nende

vastastikustes seostes leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata järgmistel põhjustel.

14. J.P.E. ja OÜ Northinger ühiselt esitatud kaebuses palutakse tühistada täielikult Saku Vallavolikogu

17.10.2013 otsus nr 76, millega keelduti algatamast nende soovitud detailplaneeringut, ja kohustada

Saku Vallavolikogu otsustama uuesti detailplaneeringu algatamise taotluse üle mõistliku aja (kahe

kuu) jooksul asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Vaidlus on põhiliselt selle üle, kas otsuse tegemisel on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostatud, mh kas

kaebajate huve on piisavalt kaalutud ning kas vastustaja põhjendused kaebajate taotluse rahuldamata

jätmiseks olid asjakohased ja piisavad.

15. Vaidlust ei ole selles, et kaebajatele kuuluvad kinnistud on oma sihtotstarbelt maatulundusmaad

(100 %) ning kinnistud on hoonestamata. Saku valla üldplaneeringu ning Saku aleviku ja lähiala

üldplaneeringu kohaselt ei ole nende kinnistute osas kavandatud pere- ja ridaelamumaa ning

korterelamute juhtotstarvet. Kinnistud asuvad hajaasutusega alal. Valla üldplaneeringu kohaselt on

tegemist väärtusliku haritava maaga ja Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu kohaselt on tegemist

juhtotstarbelt poolloodusliku haljasmaaga.

PlanS § 8 lg 7 sätestab, et kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele

detailplaneeringu

koostamise

kohustusega

aladel

ja

juhtudel

ning

maakorraldusele

ja

projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

Seega peab kehtestav detailplaneering järgima üldplaneeringut.

16. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määrab

kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Vaidlust ei ole ka

selles, et PlanS § 3 lg 2 p 3 kohaselt on kaebajatele kuuluvate kinnistute kruntideks jaotamiseks

detailplaneeringu koostamine kohustuslik. Selleks, et kaebajate kinnistutele ehitada korteri-, rida- ja

pereelamuid, on vaja muuta kinnistute sihtotstarvet, ühtlasi kaasneks vastava detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmine.

17. Tulenevalt PlanS § 4 lg-st 2 on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse

territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisalase tegevuse korraldamisel tagab

kohalik omavalitsus muuhulgas maakasutuse ja ehitamise aluseks olevate planeeringute olemasolu.

PlanS § 10 lg 5 kohaselt algatab detailplaneeringu ja korraldab selle koostamist kohalik omavalitsus.

18. PlanS § 10 lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Planeeringu koostamise algatamise otsustamisel võib põhjendatud juhul planeeringu koostamise

algatamisest ka keelduda. Planeerimismenetlus ei alga juba isiku poolt algatamisettepaneku

tegemisega, vaid detailplaneeringu algatab kohalik omavalitsus kaalutlusotsusega.

PlanS § 10 lg 7 sätestab, et planeeringu algatamine tähendab pädeva organi otsust selle kohta, et

planeeringu koostamisele tuleb asuda. Seega on sellise ettepaneku menetlemine kohaliku omavalitsuse

kohustus, kuid samas ei kaasne ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu menetlemise

algatamine. Kohalikul omavalitsusel ei ole PlanS § 10 lg-test 1, 5 ja 7 tulenevalt kohustust isiku

taotluse alusel igal juhul detailplaneeringu koostamine algatada.

19. PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

sõlmida halduslepingu planeeringu koostamise korraldamise osaliseks üleandmiseks sama paragrahvi

lg 8 p-s 1 nimetatud tegevuse ulatuses, s.o planeeringu koostamiseks või koostamise tellimiseks. Seega

ei saa kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldamisel üle anda planeeringu

koostamise juhtimist (PlanS § 10 lg 8 p 2) ja kõigi planeeringu koostamise käigus vajalike

menetlustoimingute tegemist (PlanS § 10 lg 8 p 3). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsustamine on

samuti kohaliku omavalitsuse pädevuses ning vastuvõtmiseks antud otsust on kohtupraktikas peetud

halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatavaks haldusaktiks (vt RKHK lahend nr 3-3-1-8-02, p

10). PlanS § 18 lg 1 kohaselt teeb kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab

planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et

planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele.

20. Riigikohus on märkinud, et „planeeringu koostamise algatamisest keeldumise aluseid ei ole

ammendavalt sätestatud. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kohalik omavalitsus kujundab valla või

linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on

aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on kohalikul omavalitsusel

ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis

väljenduvad muu hulgas maakonna ja valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve.

Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda tema planeeringu algatamise taotluse rahuldamist, kuid nagu

on rõhutanud kolleegium oma 6. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-62-02, on isik

õigustatud nõudma oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks õiguslike hüvede õiglast kaalumist

haldusorgani poolt. [---] Üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning

tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada

üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse

põhjendatuse hindamisel“ (RKHK 27.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13)

21. Planeeringu algatamisest keeldumine vormistatakse kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga.

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema

kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktis märkida

ära kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

22. Vaidlustatud otsuses on vastustaja detailplaneeringu algatamisest keeldumisel tuginenud Saku

vallas kehtivatele üldplaneeringutele. Maa-ala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste valik tehakse

üldplaneeringuga (PlanS § 8 lg 3 p 3). Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi

või selle osade kohta (PlanS § 8 lg 1). Üldplaneeringu menetlemisel on kohalikul omavalitsusel

võimalik kogu valla või linna territooriumi silmas pidades otsustada selle üle, milline piirkond sobib

elamumaaks, milline tootmismaaks, milline maatulundusmaaks jne. Detailplaneering koostatakse

üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine. Samas võib detailplaneering

PlanS § 9 lg 7 kohaselt põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise

ettepanekut. Kuivõrd detailplaneeringu koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa üldplaneeringuga

hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla

territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine jääma

erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja

vajadustele (vt RKHK 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p 22; 19.04.2007 otsus asjas nr 3-3-1-

12-07, p 10-11; 27.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 14; 03.12.2012 otsus asjas nr 3-3-1-47-12, p

20).

Riigikohus on 19.04.2007 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-12-07 rõhutanud, et detailplaneeringuga

üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel

tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral.

Seega on kohalikul omavalitsusel kohustus põhjalikult kaaluda ning motiveerida sellise

detailplaneeringulahenduse vajalikkust, millega kaasneb üldplaneeringu muutmine.

Kohus siinkohal märgib, et väljend, mille kohaselt oleks kavandatud planeering üldplaneeringuga

vastuolus, on mõnevõrra kohmakas, kuna asja lahendamisel püstitatakse ennekõike küsimus, kas

üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on võimalik ja kui mitte, siis mis kõneleb sellise soovi

rahuldamise vastu.

23. Vastustaja on leidnud, et üldplaneeringu muutmiseks puudub avalik huvi, kaebajad seevastu

leiavad, et üldplaneeringu muutmiseks esineb põhjendatud vajadus ning see oleks ka avalikes huvides.

24. Saku Vallavolikogu poolt 14.05.2009 vastu võetud Saku valla ehitusmääruse § 9 lg 3 sätestab, et

üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele

lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut

muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu. Määruse § 12 lg-

test 1 ja 2 tuleneb, et kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus valla

üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva

majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja

vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat.

Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused

võivad olla seotud järgmiste asjaoludega: (1) algatamise ettepanek on vastuolus valla või selle osa

üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga; (2) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline

negatiivne keskkonnamõju; (3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva

majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja

vajadusi; (4) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.

Eelpool märgitust ilmneb, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamine õigustab

eelkõige piisav avalik huvi detailplaneeringu vastu.

25. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja taotlusest avalikku huvi üldplaneeringu muutmise vastu selliselt,

et kaebajate kinnistud elamumaana kasutusele võtta.

Kohus on nõus vastustajaga, et üldplaneering ongi üldjuhul dokumendiks, mis kajastab avalikke huve,

arvestades menetlust, mis üldplaneeringu koostamisel läbi viiakse ning avalikkuse kaasatust, samuti

asjaolu, et üldplaneeringu lahenduses võetakse arvesse piirkonna arengut tervikuna. Üldplaneeringus

kajastubki avalik huvi ehk nn ühiskondlik kokkulepe piirkonna ruumilise ja sotsiaalse arengu

suunamiseks ja tagamiseks, mis arvestab sj pikema-ajaliste perspektiividega.

Saku valla üldplaneering kehtestati Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 22 ning Saku aleviku

ja lähiala üldplaneering kehtestati Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60.

Kohus ei nõustu seisukohaga, et üldplaneeringud oleksid vananenud või et neid tuleks taas üle vaadata.

Kehtivaid üldplaneeringuid ei ole alust pidada ka muutunud oludega mittearvestavaks.

Üldplaneeringutes seatud ruumilise arengu põhimõtted näevad muuhulgas ette vallaelanike arvu

reguleerimist uute tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu (Saku valla üldplaneeringu

seletuskiri lk 18; kättesaadav: http://www.sakuvald.ee/uldplaneering) ning et nende arendamisel

arvestatakse seniselt väljakujunenud olukorraga (Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu seletuskiri, lk

15; kättesaadav: http://www.sakuvald.ee/uldplaneering).

Kohus ei nõustu kaebajate poolt antud hinnanguga üldplaneeringute kohta. Üldplaneeringus seatud

eesmärke ei saa alahinnata ning vastustaja on õigesti nimetanud, et kergekäeliselt ei ole vallal õigust

kehtivaid planeeringulahendusi muuta. Planeerimisotsuse tegemisel on igati asjakohane selliselt

viidata avalikule huvile ja võrrelda seda erahuviga. Kavandatud detailplaneering on üldplaneeringu

suhtes ka sobimatu, kui see ei arvesta üldplaneeringu eesmärkidega, st selliselt ka avaliku huviga.

Vallaelanike õigustatud huvidest lähtumine ongi olnud käesoleval juhul vastustaja eesmärgiks ning

mitte vastupidi. Vastustaja on arvestanud, missugused alad on ennekõike ette nähtud

elamuarendamiseks ja missugused mitte. Kaebajatele kuuluvad kinnistud jäävad piirkonda, kuhu

üldplaneering elamuehitust ette ei näe, seega puudub avalik huvi rajada elamuid kaebajate kinnistutele

ja mitte vastupidi.

Eelduslikult

on

juba

üldplaneeringu

koostamisel

arvestatud

valla

kohustusega

tagada

planeerimismenetluses elamuehituseks sobivate alade määramine ja nende alade määramine, mis

jäävad kasutusse põllumajanduslikuks otstarbeks ning et planeerimismenetluses on arvestatud kõigi

õigusnormidega, mille alusel saab üldplaneeringus määrata ehitamiseks ja põllumajanduslikuks

kasutamiseks sobivad alad. Vastavalt sätestab ka PlanS, et see reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste

ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel (§ 1 lg 1) ning seaduse eesmärk on tagada

võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning

ehitamiseks (lg 2) ning et ruumiline planeerimine seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate

elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu

kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning

looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi (lg 3). Seega arvestavad juba ka

planeerimisnormid teistes seadustes esitatud nõudeid.

26. Kaebajad ei ole välja toonud, kuidas on Saku vallas olukord muutunud nii, et üldplaneeringuid

enam ajakohasteks pidada ei saa.

Saku vallavolikogu 17.05.2014 otsusega nr 23 (tl 90) on Saku vallas kehtivad üldplaneeringud üle

vaadatud ning asutud seisukohale, et kehtivad üldplaneeringud on ajakohased ning uute

kehtestamiseks vajadust ei ole. Nimetatud otsuse lisa nr 1 kohaselt on kehtestatud viis üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldavat detailplaneeringut. Kolmega neist on varasem

tootmismaa või looduslik ala muudetud elamumaaks. Samas asjaolu, et mujal Saku vallas on mõnedel

kinnistutel muudetud sihtotstarve elamumaaks, ei tähenda, et seda peaks tingimata ka kaebajate

kinnistutel võimaldama. Kohalik omavalitsus peab tagama omavalitsuse territooriumi läbimõeldud ja

tasakaalustatud arengu, mistõttu peab kohalik omavalitsus detailplaneeringuga üldplaneeringu

muutmisel hindama mitte ainult kitsalt detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ja selle

arendamise võimalusi, vaid etteulatuvalt kogu omavalitsuse vajadusi. Vastustaja on seda hinnanud ja

selgelt esile toonud, miks ei ole vajadust arendada elamuehitust seal, kus see üldplaneeringu kohaselt

ette ei ole nähtud ja miks on vajalik arendada elamusehitust ja infrastruktuuri nendel aladel, mille osas

on saavutatud ühiskondlik kokkulepe alade vastavaks kasutamiseks. Kaebaja on ka ise märkinud

õigesti, et üldplaneeringu seletuskiri näeb ette säilitada ja arendada elamupiirkondi vastavuses

üldplaneeringuga.

Kaebajad ei ole tõendanud, et nende poolt taotletud detailplaneeringu koostamise algatamiseks (ja

kehtestamiseks) esineks kaalukas avalik huvi. Samuti ei nähtu, et olukord võrreldes üldplaneeringu

ajaga kaebajate suhtes oleks muutunud, mis võiks kuidagi selgitada, et üldplaneeringu kehtestamise

aja olukord kaebaja suhtes oleks muutunud.

27. Kohalik omavalitsus on vaidlustatud otsuses leidnud, et ei näe piirkonna maakasutuse

juhtfunktsiooni muutmiseks käesoleval ajal vajadust ning kinnistuomanike teistsugune soov ei saa olla

seetõttu piisav detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneering on käsitletav üldsuse

kokkuleppena

maakasutuse

osas,

mistõttu

ei

saa

selle

muutmine

toimuda

üksikute

detailplaneeringutega, lähtudes üksnes taotlejate huvist saada kinnistutest enamat tulu, kui see oleks

võimalik nende senisel sihtotstarbelisel kasutamisel. Asjaolu, et kaebajad ei kasuta oma kinnistuid ja

ei saa arvestatavat tulu, ei ole etteheidetav vallale. Kaebusest ei nähtu, et vald teeks takistusi kinniste

kasutamiseks ettenähtud otstarbel. Saku valla üldplaneering (seletuskirja p 2.17) tagab, et

olemasolevaid katastriüksusi saab kasutada nende senisel maakasutuse otstarbel.

Üldplaneeringu juhtfunktsiooni ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid

ehitustingimusi (ka sihtotstarvet) soovitakse muuta. Elamupiirkond säilib aleviku lõunaosas-

seletuskirja p 2.2. Samast seletuskirja osast nähtub, et kaebajate kinnistud jäävad välja tiheasustusalast

ning need jäävad puhvertsooni, mis säilitatakse haljasalana. Valla ja aleviku üldplaneeringud ei näe

kaebajate kinnistute maa-alal elamusarenduse piirkonda.

Üldplaneeringutest nähtub, et välditakse uute väikeste tiheasumite tekkimist.

Vastustaja leiab antud juhul õigustatult, et esineb avalik huvi toetada ehitustegevust, mille näeb ette

üldplaneering ja mis selliselt tagab elukeskkonna toimimiseks vajaliku sotsiaalse ja tehnilise

infrastruktuuri, sest ei vii seda tasakaalust välja. Vastustajal on kohustus tagada, et ta oma tegevuses

arvestab lisanduvate keskkonnamõjudega, kui üldplaneeringu lahendusi muuta.

Kaebaja taotluses vaadeldakse vaid kitsast piirkonda ja ei vasta tõele, et infrastruktuuri rajamine oleks

teostatav väheste kulutustega ja mõjutustega keskkonnale. Vastustaja viitamine nn kompaktlinna

mudelile tähendab, et arvestada tuleb eelkõige olemasolevaid tiheasumeid, nende arendamise

vajadust, mis tagab keskkonna-, energia-ja ajasäästliku elukeskkonna loomise. Juba olemasolevatel

elamualadel on vaja rajada lisaks senistele koole, lasteaedu. Seega on valla prioriteet igati mõistetav

ja äratuntav. Kaebajate kinnistute kasutuselevõtt elamuehituseks neid ülekaalukaid avalikke huvisid

ei arvesta, lisaks tooks elamuehitus uues kohas kaasa rohealade mittekasutamise planeeritud viisil ning

vajaduse rajada ka uues kohas infrastruktuurid, lahendada sotsiaalseid probleeme jms.

Vastustaja ongi eeltoodu tõttu märkinud asjakohaselt, et üldplaneeringust tulenevalt ja ka eluliselt

väljakujunenud situatsioonis puudub vajadus kaebajate kinnistute kasutuselevõtuks ja selle kaudu

maad väärtustada senisest teistmoodi. Kaebajate väide, et maad saaks väärtustada detailplaneeringu

kaudu, on selles kontekstis eksitav, kuna kaebajate maa ei ole väärtustamata, vaid tal on

üldplaneeringukohane väärtus olemas, mis ei vaja avalikes huvides olukorra muutmist. Vastustaja on

välja selgitanud ja esile toonud, et sellise olukorra säilimine on vajalik ja ei esine ülekaalukat erahuvi,

miks avalikes huvides toimivat olukorda antud ajal muuta. Käesolevas asjas ei ole ka kohtule esitatud

sellist kaebajatel esinevat ülekaalukat erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu muutmist.

28. Kohus ei nõustu kaebajate väitega, nagu oleks vaidlustatud otsuses olulised kaalumisvead.

HMS § 4 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (lg 1) ning kaalutlusõigust tuleb teostada

kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (lg 2). Vastustaja ei ole jätnud olemasolevat diskretsiooni

kasutamata ega ületanud selle piire. Samuti ei nähtu diskretsiooni kuritarvitamist: arvestatud on

kõikide oluliste asjaoludega ning otsuses ei tugineta asjassepuutumatutele asjaoludele.

Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kaebajate huvi ja avalik huvi on omavahel sisuliselt kaalumata

jäetud. Vastustaja on selgelt välja toonud üldplaneeringute lahenduse põhimõtted, selgitanud, et

üldplaneeringutes kajastub avalik huvi ja et kaebajate huvi ei ole sellega kooskõlas. Vaidlustatud

otsusest selgub arusaadaavalt, miks kaalub avalik huvi üles kaebajate erahuvid. Kaebajad ei ole

haldusmenetluse ega kohtumenetluse raames esitanud selliseid kaalukaid erahuvisid, mida vastustaja

otsuse tegemisel veel arvestama oleks pidanud ning mis oleksid võinud otsust mõjutada.

Arvestades, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamiseks peab esinema piisav avalik

huvi, siis on kohalikul omavalitsusel sellise üldplaneeringu kehtestamisel kohustus põhjendada, milles

seisneb vastav avalik huvi. Kui aga on tuvastatud, et avalikku huvi sellise detailplaneeringu

kehtestamise vastu ei esine ehk detailplaneeringu koostamine ei ole kooskõlas avalike huvidega

(kehtivate üldplaneeringutega), siis detailplaneeringu koostamise algatamata jätmisel saabki see olla

peamiseks põhjenduseks, seda enam olukorras, kus huvitatud isik ei ole omalt poolt välja toonud

kaalukaid põhjuseid, miks detailplaneering tingimata algatada ja kehtestada tuleks.

29. Kui üldplaneeringu muutmiseks ei esine kaalukaid põhjuseid ning detailplaneering, mida algatada

soovitakse, ei lähe kokku omavalitsuse poolt paika pandud arengusuundadega, ei ole alust sellist

detailplaneeringut algatada.

Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et detailplaneeringu peaks algatama selleks, et menetluse

käigus välja selgitada, milline lahendus oleks parim. Nagu eelnevalt öeldud, on kohalikul omavalitsuse

planeeringu algatamise otsustamisel ulatuslik kaalutlusruum ning kui omavalitsus leiab, et soovitaval

või sellele lähedasel kujul detailplaneering selgelt ei jõuaks kehtestamiseni, ei ole sellist

detailplaneeringut otstarbekas algatada. Vastustajal tuleb arvestada kehtivate üldplaneeringutega ja

selles seatud avalike huvidega, mis omakorda annab teatud suunised valla arenguks, millega saavad

teised isikud arvestada.

Arvestades, et detailplaneeringu menetlemisega kaasnevad nii algatamise taotlejale kui ka

omavalitsusele kulutused (nii rahalised kulud kui ka ajakulu), ei oleks HMS § 5 lg-st 2 tuleneva

efektiivsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega kooskõlas algatada sellise detailplaneeringu koostamise

menetlus, mis selgelt kehtestamiseni ei jõua.

30. Kaebaja on välja toonud, et menetluse tulemusel võib planeeringulahendus muutuda selliselt, et

muudetakse elamute tüüpi. Vastustaja on aga selgesõnaliselt välistanud kaebajate kinnistutele nii

paaris-, rida- kui ka korruselamute ehitamise, mistõttu ei ole see kaebajate argument arvestatav.

Kohus leiab, et keelduva otsuse tegemiseks vajalikke ja eelnevalt käsitletud asjaolusid oli võimalik

välja selgitada ja hinnata detailplaneeringu menetlust algatamata. Sellist võimalust on kinnitatud ka

senises kohtupraktikas. Näiteks haldusasjas nr 3-08-1296 on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et

„olukorras, kus kinnisasja omanik on esitanud taotluse detailplaneeringu algatamiseks taotluses

näidatud hoonete püstitamiseks, ei ole volikogu kohustatud detailplaneeringut algatama muu

otstarbega või oluliselt teistsugust lahendust ette nägema. Detailplaneeringu algatamisel on

planeeringu algatamise taotluse esitanud isiku soov kavandatava hoonestuse suhtes määrav ning

vastustaja ei pea viima läbi planeerimismenetlust, mis taotluse esitaja soove eiravad. Volikogu ei

pidanud planeerimismenetlust läbi viima selleks, et selgitada välja planeeringu algatamist taotleva

isiku nõusolekut mõne oluliselt teistsuguse lahendusega planeeringu kehtestamiseks. Selline

planeerimismenetlus ei oleks kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse, efektiivsuse ja kiiruse

põhimõttega (HMS § 5 lg 2)“ (07.05.2009 otsuse p 17).

Välistatud ei ole, et kui omavalistus algatab planeeringu, kuid hiljem keeldub selle kehtestamisest,

hakkab detailplaneeringu koostamise algatamist taotlenud isik hiljem väitma ebaselgust menetluse

kohta või sootuks viitama õigustatud ootusele. Ehkki kohtupraktikas on sellisel juhul kaitstava

usalduse tekkimist eitatud, ei ole vastustaja pidanud mõistlikuks anda huvitatud isikule ka asjatut

ootust detailplaneeringu kehtestamise osas, mis ühtlasi väldib ebaefektiivsete kulutuste tekkimist.

31. Vaidlustatud haldusaktis on asjakohaselt märgitud, et kuna kaebajad olid oma kinnistuid ostes

teadlikud nende kasutusotstarbest, siis ei saanud neil olla õigustatud ootust hiljem selle muutmiseks.

Kaebajatel oli võimalik osaleda üldplaneeringute menetluses ja nende kaudu pidid nad ka

teadvustama, et nende kinnistutel ei ole plaanis elamuala arendada. Kui aga üldplaneeringud seda ette

ei näe, siis ei saanud kaebajatel kuidagi tekkida kaitstavat ootust, et nad saavad oma kinnistulele rajada

korter-, paaris- ja ridaelamuid.

32. Vaidlustatud otsuses märgitut, et Saku alevikus on mitmeid realiseerimata planeeringuid, ei saa

pidada asjassepuutumatuks.

Kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamisel, eriti kui sellega kavandatakse üldplaneeringu

muutmist, arvestama ka teisi lähiümbruses menetluses olevaid detailplaneeringud. Kui mitmed

elamumaa planeeringuid ei ole realiseeritud, võib see viidata sellele, et vallas ei ole hetkel vajadust

täiendavate elamupiirkondade välja arendamiseks. Kohalik omavalitsus ei saa kaalumisel piirduda

üksnes selle hindamisega, kas konkreetne ala sobiks elamumaana välja arendamiseks või mitte.

Asjaolust, et kaebajate kinnistud põhimõtteliselt sobivad elamute ehitamiseks või selles mõttes ka

elamumaaks, ei saa kaebajad eeldada, et kohalik omavalitsus peakski neid igal juhul selliselt kasutada

võimaldama. Põhimõtteliselt saab igale haljasmaale ehitada, kuid vastustaja ei ole siiski kordagi

nimetanud, et ta näeb vajadust taotletud ulatuslikumat elamuehitust kaebajate kinnistule. Samuti ei

ole määrav, et kaebajate kinnistute lähinaabruses on tiheasustusalad. Olukord vallas kinnitab, et

üldplaneeringuga ehitamiseks lubatud aladel jääb detailplaneeringuid juba nüüd realiseerimata, ent

see ei tähenda, et üldplaneeringuid tuleks hakata juba selle tõttu muutma ja elamuehitust tuleks

hoopiski suunata muudele aladele.

Nagu vastustaja on välja toonud, on palju selliseid olukordi, kus tiheasustusala kõrvale jääb

hajaasustusala ja kinnistu paiknemine tiheasustusala naabruses ei anna veel alust eelduseks, et

tiheasustusala kindlasti ka kõrvalkinnistule laieneb. Kaebaja loogikat järgides tuleks alati lubada

tiheasutusala olemasolul naabruskinnistutele ehitamist, ent sellist järeldust planeerimise põhimõtetest

ja seadusest ei tulene. Kui järgida kaebajate loogikat, siis tuleks enamasti eraisikute huvist ehitada

hakata sootuks loobuda üldplaneeringuga kavandatust, sest alati on tiheala läheduses kinnistuid, kuhu

ehituslikus mõttes saab elamuid ehitada.

Kaebajad on ka ilmselt vääriti mõistnud, miks vastustaja on ära märkinud, et temale on oluline jälgida,

et ehitamist alustataks eelkõige seal, kus see on üldplaneeringuga ette nähtud.

Kaebajaid ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes nendega, kelle kinnistu võimaldati elamualaks muuta,

kuna iga olukord on erinev ja vastavalt tuleb neid ka kohalikul omavalitsusel kaaluda.

Kohus ei nõustu eelnevast tulenevalt kaebajate väitega, justkui oleks vastustaja detailplaneeringu

algatamisest keeldumise peamine motiiv olnud asjaolu, et vallas on mitmed planeeringud

realiseerimata.

33. Riigikohtu halduskolleegium on möönnud, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine võib

riivata PS §-des 31 ja 32 sätestatud õigusi ja vabadusi, kuid samas on kolleegium leidnud, et selline

riive tugineb õiguslikule alusele (RKHK 27.01.2010 otsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 14).

Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamisest keeldumine ei riku käesoleval juhul ühetaolise

kohtlemise ega proportsionaalsuse põhimõtteid. Kaebajad saavad oma kinnistuid kasutada vastavalt

nende sihtotstarbele, mis neile ka kinnistute ostmisel teada pidi olema. Kaebajate õiguste riivet ei saa

seega pidada väga intensiivseks. Vastustaja on vaidlustatud haldusaktis toonud välja

üldplaneeringutest tuleneval avaliku huvi ja selgitanud, et üldplaneeringute muutmine on erandlik.

Kohtu hinnangul on vastustaja sellega välja toonud asjakohased ja kaalukad põhjendused

detailplaneeringu algatamisest keeldumiseks. Välistatud ei ole, et kaugemas tulevikus olukord muutub

ning omavalitsus võib hiljem pidada vajalikuks muuta omavalitsuse territooriumil üldplaneeringuga

määratud alade juhtotstarbeid, ent antud hetkel on tulenevalt arengukavadest ja üldplaneeringutest

selgelt äratuntav, et soovitakse arendada elamuehitust seal, kus see on üldplaneeringute kohaselt

võimalik ning hetkel pooleli ja mis vastab ühtlasi valla arengukava eesmärkidele. Kohtule ei nähtu

mingit vastuolu üldplaneeringute, arengukava või valitseva olukorra suhtes.

Kohus juba märkis, et on vald on põhjendatult pidanud vajalikuks järgida üldplaneeringus kavandatud

elamuehitusaladel nende eelisarendamist, nende asukoht on määratud põhjendatult kehtivas

üldplaneeringus, arvestatud on arengukava eesmärkidega, kuigi vallas on tekkinud olukord, et

arendajad ei riski kavandatut ellu viia. Elanikkond vallas mitte ei kasva planeeritud viisil, vaid

hoopiski väheneb, see on seotud tekkinud majandusliku ebasoodsa olukorraga. Üldiselt on teada, et

EV-ist (sj töövõimelise) elanikkonna väljaränne on põhjustanud probleeme, mille tagajärgede

lahendamine alles seisab ees ja kuna ka Saku vallas selline probleem on tekkinud ning elanikkonna

planeeritud juurdekasvu vähemalt lähiajal ei saabu, siis on igati asjakohane, kui vald sellega on

arvestanud. Kaebuse esitajatel ei ole esitada kohtule andmeid, mis kinnitaksid, et elanikkond ka

tegelikult vallas kasvab või et see kasvab plahvatuslikult. Tegemist on ilmselgelt liialdusega, millel ei

ole mingit faktilist katet.

Vastustaja on märkinud, et muutunud olukorras ei olegi lähiajal eeldatav, et juba kavandatud

elamuehituse alad leiavad kiire kasutamise, mistõttu on ainetu kõnelda elamuehituse laiendamise

vajadusest. Samas nähtub, et üldplaneering näeb ette kavandatu etapiviisilise elluviimise, mistõttu

kaebajate seisukoht, et justkui tuleks ehitamist alustada mujal, ei arvesta valla kavandatuga ja

kavandatu etapiviisilise elluviimisega.

Kuna vallal on hoopis tekkinud probleeme seotult arengukavade ja üldplaneeringus kavandatud

elluviimisega, kuna elanikkond ei kasva, siis sellises olukorras ei ole kuidagi põhjendatud ega toetu

faktilistele asjaoludele kaebajate seisukoht avalikust huvist siiski ehitada ja veel nendele kinnistutele,

kuhu seda üldplaneeringud ette ei näe. Kaebajate märgitud üldplaneeringuga kavandatud eesmärk –

luua piirkonda juurde eluasemeid ja piirkonnas elamuarendust läbi viia, ei tähenda, et neid piirkondi

tuleks luua sinna, kuhu üldplaneering elamuehituseks maa-alasid ei kavanda. Seega ei esine olukorda,

et üldplaneeringu eesmärke ei kavatseta ellu viia. Kaebajate eesmärk on aga vastupidiselt suunatud

sellele, et toimuks elamupiirkondade suurendamine või nende planeerimine teise asukohta, seega ei

arvesta justnimelt kaebajate seisukoht avaliku huviga ehk üldplaneeringus seatuga. Vald ongi seetõttu

asjakohaselt selgitanud, miks selleks puudub vajadus ning viitamine ka üldplaneeringutele on igati

asjakohane. Kohus juba nimetas, et üldplaneering on sisuliselt ühiskondlik kokkulepe edasiseks

arenguks, mida tuleb järgida ja mida kergekäeliselt ei muudeta. Mingit põhjendust ei leiduks laiendada

elamuehitust sinna, kuhu seda üldplaneering ette ei näe ja kui samal ajal on selleks tegevuseks

kavandatud alad määratud. Vastavalt tulebki mõista vastustaja otsuses märgitut, miks arvestatakse

üldplaneeringu ja arengukavaga ning miks ei saa nendega arvestamata jätta, mis ongi avaliku huvi

väljenduseks.

Saku valla ruumilise arengu üks põhimõtetest on olnud ja jäänud vallaelanike arvu reguleerimine uute

tiheasustusalade etapiviisilise kavandamise kaudu, seejuures tuleb jälgida ja arvestada valla

majanduslike võimalustega nii avaliku infrastruktuuri rajamisel, sotsiaalsete tagatiste loomisel.

Kaebajad on jätnud tähelepanuta eelviidatud etapiviisilise arengu põhimõttega. Kohtu poolt eelviidatu

tähendab, et vallal ei ole seatud kohustust koheselt ja kõikjal alustada elamuehitusega. Põhjendatud

on ka seisukoht, et pelgalt elamute rajamine ei vii tulemuseni, et kavandatu tagab kaasaja eluks

vajaliku.

Üldplaneeringus on seatud lisaks ka ühe eesmärgina moodustada eraldiseisvatest rohealadest ja

parkmetsadest terviklik rohealade süsteem, mis on ühendatud naaberomavalitsusüksustega ja toimib

rekreatsioonialana (säästva arengu põhimõtete järgimine). Vastustaja seisukoht, et üldplaneeringus

maakasutuse tsoneerimine on valla otsustada, st et tegemist on otstarbekuse ja sobivuse küsimusega,

mis ei ole õigusliku vaidluse objektiks ning mille osas kohalikul omavalitsusel on ulatuslik

kaalutlusruum, on samuti õige. Üldplaneeringus määratu üle otsustab kohalik omavalitsus lähtudes

valla eesmärkidest ja planeeringumenetluses tehtud ettepanekutest kaalutulusõiguse alusel.

Üldplaneering vastab seejuures arengukavas seatud eesmärkidele ning ei esine vastuolusid.

Kaebuse esitajatel on õigus nõuda huvide õiglast kaalumist, mida käesoleval juhul ka tehtud on.

Vastustaja on piisavalt esitanud põhjendusi, miks käesoleval ajal ei ole kohalikul omavalitsusel

üldplaneeringute muutmise soovi ega vajadust, millest tulenevalt ei ole võimalik kaebajate taotlust

rahuldada.

Kaebuse esitajad olid ekslikult leidnud ka seda, justkui oleks vastustaja üldplaneeringu vastaselt

lubanud ehitada elamupiirkondi sinna, kuhu seda üldplaneering ette ei näe. Kaebajate toodud näide

Ületee kinnistu osas asukohaga Kasemetsa külas ei ole asjakohane, kuna antud juhul lubati elamute

ehitamist põhjusest, et tegemist on aiandusühistu sektoriga, kus detailplaneeringu oli algatatud enne

2009.a. ja varasema üldplaneeringu muudatus oli väiksemahuline. Antud piirkonnas enam ei

kavandatud ulatuslikku elamuehitust, seal juba asuvad aiandusühistuga seotult elamud.

Tegelikkusele vastab ka faktiline olukord, mille kohaselt kaebuse esitajate maa-ala jääb küll kohe

tiheasutuste kõrvale, ent nagu nähtus, on üldplaneering sellega ka arvestanud. Kaebajate kavandatud

taotlus eeldab ulatuslikumat ehitamist; kohtuistungil ei osanud kaebate esindaja küll täpsustada,

kuipalju elanikke lisanduks kaebajate hinnangul kinnistutele ehitamise korral, ent samas ei osanud

kaebajate esindaja ka arvata, kuidas oleks reaalne tagada, et rajatavad korterid leiaksid kujunenud

olukorras omaniku. Eeldatult ei oleks võimalik ehitada odavamalt, kui see on majanduslikult võimalik,

mistõttu ei saaks ehitatavad korterid olla hinnalt sedavõrd soodsad, et sinna tuleks kusagilt mujalt

paljud isikud, kes neid kortereid ostaksid. Ent ka selline arutluskäik näitab, et puuduvad igasugused

andmed, et vallal oleks praegu puudu elamispinnast või et seda tuleks juurde planeerida justnimelt

kaebajate kinnistuid kasutusele võttes. Vald seevastu on õigesti kalkuleerinud, et kui muu

infrastruktuur on tal reaalselt võimalik välja ehitada järk-järgult/etapiviisiliselt, siis see tähendabki

ehitamist vastavalt reaalsetele juba eksisteerivatele vajadustele, so prioriteetide küsimus. Sellises

järjestuses on vald õigustatud suunama rahalisi vahendeid, mis tähendabki, et uute arenduste tarvis

puudub üldplaneeringukohane avalik huvi. Mingit põhjust ei ole vallal soovida poolikut arendust, mis

kahtlemata koormab keskkonda ja võiks rikkuda ära pikas perspektiivis tulevikule mõeldes lisaks ka

seniselt vajaliku roheala. Kohtule nähtub, et vastustaja on toetunud oma otsuses ja vastustes kohtule

eranditult asjakohastest planeerimispõhimõtetest ning ei ole jätnud midagi tähelepanuta.

Elamute ehitamine kaebajate kinnistutele tuli lahendada konkreetse taotluse alusel ja vastavalt on

otsuses kõik vastused kaebajatele antud, samas saab märkida, et küsimus ei ole üksnes hoonestuse

mahus. Kaebuse esitajatele piirangute eesmärgi selgitamisest ei ole vastustaja loobunud ja kui

üldplaneeringust tulenevalt juba nähtub, et kaebajatele saabunud piirangud on proportsionaalsed

taotletava eesmärgiga, siis viitamine üldplaneeringu eesmärkidele ühtlasi põhjendab asjakohaselt,

miks kaebajate taotlust edasi ei menetletud. Kuigi kaebajad lisavad, et neile jääb arusaamatuks, kuidas

rikuks kompaktlinna mudelit see, kui kaebuse esitajad planeerivad pereelamuid kohe maa-ala kõrvale,

mis niikuinii on juba üldplaneeringuga planeeritud korterelamute maaks, kus juba on ka planeeringuid

korterelamute rajamiseks kehtestatud, ei ole vald soovinud elamuehitusala veelgi laiendada kaugemale

nn kohalikust teest isegi juhul, kui taotletava planeeringu ala liitmiseks ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni ning kaugküttega ei oleks ületamatuid takistusi. Küsimuse ei ole seega pelgalt mõne

konkreetse trassiga ühinemise võimalustes.

Üldplaneeringut ei saa pidevalt muuta, kui muutmiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Kohtule on

kaebajate esindaja märkinud kohtuistungil, et ta ei tea täpsemalt, kas kaebajad üldplaneeringu

menetluses või selle muutmiseks on varem ettepanekuid teinud, ent vastustaja esindaja Ü.Lohk teadis

kinnitada, et kaebajad oma vastavaid ettepanekuid ei ole teinud. Eeltoodu valguses nähtub, et

üldplaneeringu menetlus oli kohane menetlus, milles saanuks teha etteheiteid kehtestatavale

planeeringule, nüüdseks on üldplaneeringud jõustunud ja nende üle rahulolematust avaldada ei ole

selliselt enam asjakohane. Jõustunud otsuseid tuleb järgida nii vallal kui ka maakasutajatel.

Kavandatud ehitusala maht on valla hinnangul piisav ja ka kohtule ei nähtu, et esitatud põhjendused

jätaksid midagi tähelepanuta.

34. Vastustaja on järginud peale kaalumisreeglite ka muid menetlusreegleid, mh oli kaebajatele

tagatud ärakuulamisõigus (HMS § 40 lg 1) sellega, et nad said oma 23.08.2013 seisukohas otsuse

eelnõule vastuväited esitada (tl 48).

Riigikohus on 15.10.2009 otsuses nr 3-3-1-57-09 leidnud, et motiveerimispuudused ei ole alati

haldusakti tühistamise aluseks, HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamise ei saa nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusasjas nr 3-3-

1-42-03 tehtud otsuse punktis 38 märkis Riigikohus, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine võib

tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud asutusel

võimalik teistsugust otsust teha.

Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, mis kummutaksid vaidlustatud haldusaktis esitatud põhjendused,

ei saaks asja uueks otsustamiseks tagasi saatmine vastustaja poolt teistsugust otsust kaasa tuua.

35. Tühistamisnõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata.

Kuna keeldumine detailplaneeringu algatamisest oli õiguspärane, siis puudub alus ka

kohustamisnõude rahuldamiseks.

36. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus

jääb täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud kaebajatel kanda.

Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.

Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste

Kohtunik