3-10-3310/70 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

27.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-10-3310

Haldusasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja

nr 1.1-1/44 p 2, 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 p 1 ja

01.03.2010. a kirja õigusvastaseks tunnistamiseks ning

Viru Vangla kohustamiseks 09.11.2009. a taotluse uueks

läbivaatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Romeo Kalda määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.10.2013. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla direktor andis vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel 10.03.2009. a

käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, mille

punktid 1.6, 1.7, 1.8 tagasid kinnipeetavatele vangla poolt väikese froteest käterätiku, väikese

vahvelriidest käterätiku ja suure saunalina. Käskkirja p 2 kohaselt ei lubatud kinnipeetavatele

kambrisse vangla poolt punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid.

2. Viru Vangla direktor muutis 29.10.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/286 Viru Vangla direktori

10.03.2009. a käskkirja, tunnistades kehtetuks Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja

nr 1.1-1/44 punkti 1.6, mille kohaselt tagas Viru Vangla kinnipeetavatele väikese froteest

käterätiku. 09.11.2009 võttis vangla viimati nimetatud käskkirja alusel määruskaebuse

esitajalt ära väikese froteest rätiku.

3. Määruskaebuse esitaja esitas 09.11.2009 Viru Vanglale taotluse isikliku väikese froteest

käterätiku kambrisse andmiseks. Viru Vangla jättis 09.12.2009. a otsusega nr 6-20.3/41380-1

määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.

4. Määruskaebuse esitaja esitas 14.12.2009 vaide, milles taotles Viru Vangla 09.12.2009. a

otsuse nr 6-20.3/41380-1 kehtetuks tunnistamist. 10.12.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/337

tunnistas Viru Vangla direktor käskkirja nr 1.1-1/286 edasiulatuvalt kehtetuks selles kirjalike

põhjenduste puudumise tõttu.

5.

10.12.2009. a käskkirjaga nr 1.1-1/338 muutis Viru Vangla direktor Viru Vangla

direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud

tarbeesemed“, tunnistades kehtetuks käskkirja p 1.6 ja kohustades edaspidiselt mitte

väljastama kinnipeetavate kambritesse väikeseid froteest käterätikuid.

6. Viru Vangla rahuldas 15.02.2010. a vaideotsusega nr 6-25/819 määruskaebuse esitaja

14.12.2009. a vaide ning tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks.

7. Viru Vangla jättis 01.03.2010. a otsusega määruskaebuse esitaja 09.11.2009. a taotluse

uuesti rahuldamata.

8. Määruskaebuse esitaja esitas 03.03.2010 uue vaide, milles taotles 01.03.2010. a otsuse

nr 6-20.3/41380-2 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist isikliku käterätiku

väljastamiseks või käterätiku väljastamiseks vangla poolt. Viru Vangla jättis 05.11.2010. a

vaideotsusega nr 6-12/139-1 määruskaebuse esitaja teise vaide rahuldamata.

9. Määruskaebuse esitaja esitas 20.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

01.03.2010. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse (anda laost kambrisse isiklik väike froteest rätik) tegemiseks või alternatiivselt

Viru Vanglale ettekirjutuse (tagada väike froteest rätik vangla poolt) tegemiseks.

10. Tartu Halduskohus jättis 31.05.2011. a otsusega kaebuse rahuldamata.

11. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.03.2012. a otsusega määruskaebuse esitaja

apellatsioonkaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 31.05.2011. a otsuse ja saatis asja

halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus on rikkunud

selgitamiskohustust ning halduskohtul tuleb selgitada määruskaebuse esitajale vajadust

esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks

ja kontrollida sellise nõude lubatavuse eeldusi.

12. Määruskaebuse esitaja esitas 29.05.2012 halduskohtule kaebuse täienduse ning taotles

Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 tühistamist ja vastustajale

ettekirjutuse tegemist, alternatiivselt Viru Vangla 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 p 1

tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist ning alternatiivselt Viru Vangla 01.03.2010. a

keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta

riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega.

13. Tartu Halduskohus tagastas 11.06.2012. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse

Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 või alternatiivselt 10.12.2009. a

käskkirja

nr 1.1-1/338 tühistamise nõudes ning Viru Vangla 01.03.2010. a kirja nr 6-20.3/41380-2

õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse läbi

vaatamata Viru Vangla 01.03.2010. a kirja nr 6-20.3/41380-2 tühistamise ning Viru Vanglale

alternatiivsete kohustavate ettekirjutuste tegemise nõudes.

14. 28.06.2012 esitas määruskaebuse esitaja määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu

Halduskohtu 11.06.2012. a määruse ja võtta kaebus menetlusse.

15. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22.04.2013. a määrusega määruskaebuse esitaja

määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 11.06.2012. a määruse. Ringkonnakohus luges

kohustusliku kohtueelse menetluse Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44

ja alternatiivselt 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338 tühistamise nõudes läbituks ning saatis

haldusasja tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks.

16. 16.07.2013 esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule avalduse (tl 144−146), milles

täpsustas kaebuse eset ja nõudeid, taotledes:

1) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 p 2, millega ei

lubata isiklikku väikest froteest rätikut;

2) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 10.12.2009. a käskkiri nr 1.1-1/338 p 1, millega

keelduti edaspidiselt väljastamast vangla poolt väikest froteest käterätikut;

3) tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud

keelduv toiming, millega jäeti 09.11.2009. a taotlus isikliku väikese froteest käterätiku laost

kambrisse lubamiseks rahuldamata;

4) teha Viru Vanglale ettekirjutus määruskaebuse esitaja 09.11.2009. a taotluse nr V.V-226

(registreeritud nr 6-20.3/41380) uueks lahendamiseks.

Määruskaebuse esitaja väitel on tuvastamiskaebuse rahuldamine vajalik, kuna see soodustab

määruskaebuse esitaja õiguste kaitsmist edaspidi seoses 09.11.2009. a taotluse uue

lahendamisega vangla poolt. 05.09.2013 avalduses märgib määruskaebuse esitaja, et asja uuel

läbivaatamisel saab vangla lubada isikliku käterätiku või tagada vangla poolt väikese froteest

käterätiku juhul, kui vangla peab isikliku froteerätiku väljastamist võimatuks.

17. Tartu Halduskohus lõpetas 14.10.2013. a määrusega menetluse Viru Vangla

10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 ning Viru Vangla 10.12.2009. a käskkirja nr 1.1-1/338

p 1 õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas, kaebust menetlusse võtmata, ning tagastas

kaebuse Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduva toimingu

õigusvastasuse tuvastamise ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõuetes.

-

Kuna Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla

kodukord ja muuhulgas tunnistati edasiulatuvalt kehtetuks käesolevas haldusasjas

vaidlustatud Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkiri nr 1.1-1/44 ja 10.12.2009. a käskkiri

nr 1.1-1/338, siis esineb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud

alus menetluse lõpetamiseks, kuna kaebuses vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks

tunnistatud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks

vajalik ka Viru Vangla 10.03.2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 ning Viru Vangla

10.12.2009. a käskkirja nr 1.11/338 punkti 1 õigusvastasuse tuvastamine. Määruskaebuse

esitaja on põhjendanud oma huvi tuvastamisnõude esitamise vastu sellega, et tuvastamis- ja

kohustamisnõude rahuldamise korral on määruskaebuse esitajal võimalik vaidlustada vangla

uus keelduv otsus koos kehtiva kodukorra vastava punktiga. Halduskohus märgib, et Viru

Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirjast nr 1.11/44 ja 10.12.2009. a käskkirjast nr 1.1-1/338

tuleneva keelu (väikese froteerätiku kambrisse lubamiseks) kõrvaldamise korral on kohtul

võimalik teha vanglale ettekirjutus varem lahendatud taotluse taas läbivaatamiseks või

rahuldamiseks, kuna sellisel juhul on kohus keelu tühistamisega loonud õigusliku võimaluse

taotluse rahuldamiseks. Kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna

määruskaebuse esitajale suhetes vanglaga mingit eelist olukorras, kus vangla poolt taotluse

rahuldamise võimatus vangla uue kodukorra kehtivuse tõttu säilib. Uue kodukorra

kinnitamisega on Viru Vangla loonud väikese froteerätiku kambrisse väljastamisest

keeldumiseks uue aluse, mis jääks ka pärast kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamist

kehtima.

-

Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2 väljendatud keelduva toimingu

õigusvastasuse tuvastamise ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemise nõuete osas

tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada, kuna määruskaebuse esitajal ei ole

kaebusega võimalik saavutada eesmärki, s.o rätiku väljastamist ega kohtu hinnangut uue

kodukorra õiguspärasusele. Määruskaebuse esitaja on soovinud vastustaja kohustamist

määruskaebuse esitaja 09.11.2009 esitatud taotluse uuesti läbivaatamiseks ning vastustaja

01.03.2010 keelduva toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohtu hinnangul on

määruskaebuse esitaja lõppeesmärk, et talle väljastataks isiklik käterätik või vangla poolt

täiendav rätik. Kehtiva Viru Vangla kodukorra p 3.7 kohaselt väljastatakse kinnipeetavatele

muuhulgas 1 käterätik ja 1 saunalina ning p 7.1.49 järgi on kinnipeetavatele keelatud sarnase

otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Määruskaebuse esitaja lõpliku eesmärgi

saavutamiseks on antud juhul vajalik tühistada vastavaid keeldusid reguleerivad sätted

kehtivas Viru Vangla kodukorras. Seetõttu ei ole kohtul võimalik määruskaebuse esitaja

kohustamisnõuet rahuldada, olenemata Viru Vangla 01.03.2010. a kirjas nr 6-20.3/41380-2

väljendatud keelduva toimingu õigusvastasusest või õiguspärasusest. Määruskaebuse esitajal

on võimalik saavutada oma eesmärki vaid uue taotluse esitamisega vangla poolt või isiklike

asjade laost täiendava rätiku väljastamiseks, mille vangla lahendab uue kodukorra alusel.

Kuna määruskaebuse esitaja õiguste efektiivseks kaitsmiseks tuleb tal vaidlustada kehtivat

Viru Vangla kodukorda, siis ei ole varasema regulatsiooni alusel sooritatud keelduva toimingu

õigusvastasuse tuvastamine vajalik tema õiguste kaitseks. Samuti puudub võimalus suunata

määruskaebuse esitajat kaebuse muutmisele vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

18. 25.10.2013 saabus kohtule määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 169−173) Tartu

Halduskohtu 14.10.2013. a määruse peale, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu

nimetatud määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saata asi tagasi halduskohtule

asja edasiseks lahendamiseks, ning algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses

tõhusa ja efektiivse õiguskaitse puudumisega käesoleva kaebuse menetlemisel.

Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et vaidlustatud

käskkirjade vaidlustamine ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ning et kaebus

ei võimalda saavutada eesmärki. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole talle tagatud õigust

tõhusale menetlusele enda kaitseks ning palub ringkonnakohtul algatada põhiseaduslikkuse

järelevalve menetlus seoses tõhusa õiguskaitse puudumisega olukorras, kus kinnipeetavaid

koheldakse ebavõrdselt kohtumenetluse ajal. Nimelt kui haldusorgan tunnistab edasiulatuvalt

vaidlustatud käskkirja kehtetuks ning annab samasisulise uue käskkirja ja kinnipeetav ei saa

seda vaidlustada sama kohtumenetluse raames, vaid peab selle vaidlustamist alustama otsast

peale vaidemenetlusega. Vabaduses viibiv isik saab aga kaebuse nõuet oma kohtuasja raames

muuta ega pea vaidemenetlusega vaidlust uuesti alustama. Samuti puuduksid määruskaebuse

esitaja poolt esitataval sellisel vaidel eduväljavaated, kuna tegemist oleks tähtaja ületanud

vaidega. Lisaks peab kinnipeetav kaebuse tagastamise korral kandma oma menetluskulud ise,

samal ajal kui vabaduses viibiv isik saaks algse kaebuse edu korral menetluskulud hüvitatud.

Määruskaebuse esitaja pöördus kohtusse juba 2010 ja väidab, et antud vaidluses ei saaks ta

üldse kohtulikku kaitset, kuna ka menetluse uuesti alustamisel pole välistatud, et vangla

menetluse ajal uue käskkirja annab ja senise tühistab. Keeld vaidlustada antud kohtuasja

raames uut keeldu uues kodukorras on määruskaebuse esitaja hinnangul vastuolus PS §-dega

11, 12, 13, 14, 15 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6

lg-s 1 ja art-s 13 sätestatuga.

Määruskaebuse esitaja leiab, et vanglal on võimalik asja uuel otsustamisel taotlus ise

rahuldada ning vastav kodukorra punkt kehtetuks tunnistada. Seega on ebaõige halduskohtu

järeldus, et kohus ei saa teha vanglale ettekirjutust taotluse uueks lahendamiseks ning et uue

kodukorra ps 7.1.49 sätestatud keeld välistab varem esitatud taotluse uuel läbivaatamisel selle

rahuldamise. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et antud asjas ei ole kohaldatav

HKMS § 152 lg 3, kuna uued asjaolud ei ilmnenud enne kaebuse menetlusse võtmist 2010.

aastal.

19. Vastustaja palub määruskaebusele esitatud vastuses (tl 189−189p) määruskaebus

rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus

muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt esitatud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib

ringkonnakohus järgmist.

21. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle ei ole tagatud õigust tõhusale menetlusele enda

kaitseks ning palub ringkonnakohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus seoses

tõhusa õiguskaitse puudumisega olukorras, kus kinnipeetavaid koheldakse ebavõrdselt

kohtumenetluse ajal. Nimelt kui haldusorgan tunnistab edasiulatuvalt vaidlustatud käskkirja

kehtetuks ning annab samasisulise uue käskkirja ja kinnipeetav ei saa seda vaidlustada sama

kohtumenetluse raames, vaid peab selle vaidlustamist alustama otsast peale vaidemenetlusega.

Vabaduses viibiv isik saab aga kaebuse nõuet oma kohtuasja raames muuta ega pea

vaidemenetlusega vaidlust uuesti alustama. Samuti puuduksid määruskaebuse esitaja poolt

esitataval sellisel vaidel eduväljavaated, kuna tegemist oleks tähtaja ületanud vaidega. Lisaks

peab kinnipeetav kaebuse tagastamise korral kandma oma menetluskulud ise, samal ajal kui

vabaduses viibiv isik saaks algse kaebuse edu korral menetluskulud hüvitatud. Määruskaebuse

esitaja pöördus kohtusse juba 2010 ja väidab, et antud vaidluses ei saaks ta üldse kohtulikku

kaitset, kuna ka menetluse uuesti alustamisel pole välistatud, et vangla menetluse ajal uue

käskkirja annab ja senise tühistab. Keeld vaidlustada antud kohtuasja raames uut keeldu uues

kodukorras on määruskaebuse esitaja hinnangul vastuolus PS §-dega 11, 12, 13, 14, 15 ja

EIÕK art 6 lg-s 1 ja art-s 13 sätestatuga.

22. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja tõlgendusega ning jätab taotluse algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus rahuldamata. Esiteks puudub asjassepuutuv norm,

mille suhtes saaks algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet. Teiseks ei ole kaebaja

protsessuaalseid õigusi ülemäära piiratud. Erinevus võrreldes vabaduses viibiva isikuga on

käesoleval juhul põhjendatud, kuna seadusandja on teadlikult sätestanud kinnipeetavatele

kohustusliku kohtueelse menetluse. 13.12.2006 vastu võetud vangistusseaduse ja

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse seletuskirjas on põhjendatud kinnipeetavate

kohustuslikku kohtueelset menetlust järgmiselt: „Muudatuse eesmärgiks on kehtestada

kinnipeetavate ja vahistatute kaebustele kohustuslik kohtueelne vaidemenetluse kord kuna:

1. kaebajale edukate halduskohtumenetluste arv on väga väike, mis viitab sellele, et

kohtusse jõuab suurel hulgal selliseid vaidlusi, mille edutuks lahendamiseks

kulutatakse kallist kohtunikuressurssi;

2. justiitsministeerium vaiete lahendajana on olnud tõhus filter, kuna vähesed vaidlused

lähevad edasi kohtusse;

3. halduskohtutel on lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlust ja

põhjendamatud vaidlused tagasi lükata, kuna asjaolud on eelnevast vaidemenetluse

toimikust näha;

4. justiitsministeeriumil on parem ülevaade vanglate probleemidest ning korduvate ja

süsteemsete probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada

kaebuste tekkepõhjused (nt juhtimisvigadele reageerimine, eelarvete koostamised,

regulatsiooni muudatused, ametnike koolitused jne);

5. tulemuseks oleks vähem halduskohtuvaidlusi ning kiiremad, odavamad ja paindlikud

lahendused vangide olmeprobleemidele.

Kehtiv kord võimaldab kinnipeetaval või vahistatul esitada kas vaie haldusorganile või kaebus

otse halduskohtule. Muudatuse kohaselt peavad kinnipeetavate või vahistatute kaebused

läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Selline kohustusliku kohtueelse menetluskorra

sisseviimine lihtsustab kinnipeetavate ja vahistatute jaoks juurdepääsu õiguskaitsele.

Kohtueelne vaidemenetlus on oma olemuselt vähem formaalne, vähemate menetluslike

nüanssidega ja lihtsam, samuti odavam ja kiirem kui kohtumenetlus. VS § 1¹ lõike 5 kehtiv

sõnastus näeb ette, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet

läbivaatavale haldusorganile. […] Kuna haldusvaidlusi lahendavad kohtud on tihti üle

koormatud, siis praktikas lahendatakse haldusasja keskmiselt 80 kuni koguni 148 päeva.

Lisaks võib edasikaebe korral tavalise haldusasja menetlemine ringkonnakohtus ja

Riigikohtus kesta täiendavaid kuid. Seega võib väita, et vaidemenetlus on oluliselt kiirem kui

kohtumenetlus ning kinnipeetaval või vahistatul on võimalik saada vajalikku õiguskaitset

kiiremini. […] Kuna vanglad on Justiitsministeeriumi hallatavad asutused, siis on

Justiitsministeeriumil parem ülevaade vanglate probleemidest. Korduvate ja süsteemsete

probleemide lahendamiseks on võimalus ja motivatsioon lahendada kaebuste tekkepõhjuseid.

Seeläbi tagatakse haldusakti efektiivsem kontrollimine juba enne kohtumenetlust. Ka on

halduskohtutel lihtsam lahendada eelneva vaidemenetluse läbinud vaidlusi või eelnevalt

lahendatud kahju hüvitamise taotlusi, kuna see hõlbustab kohtul asjast ülevaate saamist ning

võimaldab paremini ja laiemalt kontrollida haldusotsustuse põhjendatust“ (Vangistusseaduse

ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse 964 SE seletuskiri seisuga 11.09.2006).

Ringkonnakohus nõustub tsiteeritud põhjendustega, viidates täiendavalt sellele, et kaebuste

suure arvu tõttu on menetluste keskmine kestus veelgi kasvanud. Ringkonnakohus lisab, et

võimalik menetluskulude kandmine kuulub üldise eluriski hulka. Käesoleva menetluse kulud

ei ole kuigi suured (20 eurot) ning määruskaebuse esitajale on 19.11.2013. a määruse p-ga 2

hüvitatud menetluskulud 50% ulatuses (tl 192). Seetõttu ei saa lugeda menetluskulude

kandmise kohustust käesoleval juhul ebaproportsionaalseks.

23. Ringkonnakohus on 26.02.2014. a otsuses haldusasjas nr 3-09-2938 selgitanud, miks Viru

Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamine sarnasel juhul

määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks vajalik ei olnud. Ringkonnakohus osutab sellele, et ka

käesoleval juhul on Viru Vangla direktori 10.03.2009. a käskkirja nr 1.11/44 p 2

õigusvastasuse tuvastamise eesmärgiks tunnistada õigusvastaseks vangla keeld, mis ei

lubanud kinnipeetavale kambrisse teatud eset, käesoleval juhul väikest käterätti. Vaid keelu

kõrvaldamise korral on kohtul võimalik teha vanglale ettekirjutus varem lahendatud taotluse

taas läbivaatamiseks või rahuldamiseks, kuna sellisel juhul on kohus keelu tühistamisega

loonud õigusliku võimaluse taotluse rahuldamiseks. Kuid kuna õiguslik olukord on Viru

Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud uue Viru Vangla kodukorraga

muutunud ja uut keeldu ei ole menetlusliku takistuse tõttu võimalik käesolevas

kohtumenetluses tühistada, siis ei saa käesolevas menetluses enam määruskaebuse esitaja

poolt taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohus jääb oma varasema seisukoha juurde,

et kehtetu haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei anna kaebajale suhetes vanglaga mingit

eelist olukorras, kus vangla poolt taotluse rahuldamise võimatus vangla uue kodukorra

kehtivuse tõttu säilib. Ka Riigikohus on leidnud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab

kohus hindama, kas toimingu sooritamine on vanglale õigusaktidest tulenevalt kohustuslik ja

lubatud kohtuotsuse tegemise, mitte aga taotletud toimingu tegemisest keeldumise ajal või

kaebuse esitamise ajal. Kohus ei saa kohustada haldusorganit toimingut sooritama, kui

kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv õigus seda ei võimalda (RKÜKo 07.12.2009, 3-3-1-5-09, p

44). Riigikohus on nimetatud järeldusele jõudnud ka olukorras, kus kohtumenetluse kestel

muutus vangla kodukord, mis kohustamiskaebuse rahuldamist ei võimaldanud (RKHKo

07.04.2010, 331510, p 14), samuti haldusasja nr 3-09-2938 menetlemise käigus tehtud otsuses

(RKHKo 26.03.2012, 3-3-1-77-11, p 9). Ainult Riigikohus ise saab seda seisukohta muuta.

24. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse

kõigi määruskaebuse esitaja nõuete osas.

Tiina Pappel

Maili Lokk

Madis Ernits