3-14-50783/31 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50783

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.juuni 2014. a Tallinn

Haldusasja number

3-14-50783

Haldusasi

HF Tulekustutus AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

30.04.2014 otsusele vaidlustusasjas nr 61-14/148880 osas,

millega jäeti rahuldamata HF Tulekustutus AS-i vaidlustus

Riigi

Kinnisvara

AS-i

juhatuse

11.03.2014

otsusele

ühispakkujate

Antifire

Tuleohutuslahendused

OÜ

ja

AQUASYS

Tehnik

GmbH

kvalifitseerimise

ja

nende

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja (vaidlustaja) - HF Tulekustutus AS ,

Esindaja: v.adv. Veiko Viisileht, Lauri Lätte;

Vastustaja(hankija):Riigi Kinnisvara AS,

Esindajad:v.adv.Carri Ginter, adv.Triin Väljaots, Alo Pikk;

Kolmas isik -ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ

ja AQUASYS Tehnik GmbH,

Esindaja: v.adv. Enno Heringson, Andrus Nurga.

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta

Riigi

Kinnisvara

AS-i

taotlus

menetluskulu

väljamõistmiseks HF Tulekustutus AS-lt rahuldamata.

3.Mõista

Tulekustutus

AS-lt

ühispakkujate

Antifire

Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH kasuks

välja viimaste poolt kantud menetluskulu summas 2139,0 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates

(

HkMS

§

lg

1).

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS õ

136 lg 8 on 7.07.2014 .(HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1).

Kui

apellatsioonkaebuses

ei

taotleta

asja

lahendamist

kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Riigi Kinnisvara AS avaldas 15.01.2014 riigihangete registris avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „ERM-i uue hone sprinklersüsteemi ehitus“ ( viitenumber 148880)

hanketeate.

2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 13.02.2014.a. esitasid pakkumuse kolm pakkujat: HF

Tulekustutus AS, SRC Group AS ja ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja

AQUASYS Tehnik GmbH.

3. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014.a. otsusega nr 51/14:1) tunnistas hankija

kvalifitseerimise tingimustele vastavaks HF Tulekustutus AS-i ja ühispakkujad Antifire

Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH ( p.1); 2) jättis kvalifitseerimata SRC

Group AS-i (p.2); 3) tunnistas HF Tulekustutus AS-i ja ühispakkujate Antifire

Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH pakkumused vastavaks(p.3); 4)

tunnistas ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH

pakkumuseedukaks(p.4).

4. HF Tulekustutus AS vaidlustas riigihangete vaidlustuskomisjonis kõik hankija poolt

edukaks tunnistatud ühispakkujate suhtes tehtud otsused.

5.Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 30.04.2014 otsusega vaidlustusasjas nr 61-

14/148880 rahuldati HF Tulekustutus AS-i vaidlustus Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse

11.03.2014 otsusele osaliselt ning tunnistati kehtetuks hankija otsus, millega tunnistati

ühispakkujate Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja AQUASYS Tehnik GmbH pakkumus

edukaks.

5. HF Tulekustutus AS esitas 12.05.2014 halduskohtule kaebuse, taotledes VAKO

30.04.2014 otsuse vaidlustusasjas nr 61-14/148880 tühistamist osas, millega jäeti

rahuldamata HF Tulekustutus AS-i vaidlustus hankija 11.03.2014 otsustele, millega tunnistati

kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja

AQUASYS Tehnik GmbH ja tunnistati nende pakkumus vastavaks , samuti taotles kaebaja

Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse 11.03.2014 otsuste tühistamist, millega tunnistati

kvalifitseerimise tingimustele vastavaks ühispakkujad Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja

AQUASYS Tehnik GmbH ja tunnistati nende pakkumus vastavaks.

6. 13.05.2014 määrusega võttis halduskohus kaebuse menetlusse ( p.1), tunnistas vastustajaks

Riigi Kinnisvara AS-i ja nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamist, samuti

tegi ettepaneku kolmandale isikule ühispakkujatele Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ja

AQUASYS Tehnik GmbH kaebuse kohta oma seisukoha esitamiseks, ühtlasi nõudis VAKO-

lt vaidlustuse 61-14/148880 toimiku koopia esitamist.

II KAEBUSE NÕUDED JA MOTIIVID

7. Hankija otsus ja VAKO otsus on õigusvastased osas, milles leiti, et ühispakkujad vastavad hanke

kvalifitseerimistingimustele. Samuti on hankija otsus ja selle aluseks olev protokoll põhjendamatu ja

tegelikke asjaolusid varjav.

VAKO otsuse p. 8 on märgitud, et ühestki hankija poolt ühispakkujate kvalifitseerimise kohta

koostatud dokumendist ei nähtu sisulised asjaolud, millised seonduksid ühispakkujate

kvalifitseerimisega.Samuti

ei

nähtu dokumentatsioonist vastava kvalifitseerimisotsuse

põhjendusi. VAKO otsuse p-s 11 on märgitud, et hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimise

kohta

on

põhjendatud

puudulikult.

Kaebaja

nõustub

VAKO-ga

ja

leiab, et nii hankija otsus kui 11.03.2014. a kvalifitseerimise protokoll on lakoonilised ja

kontrollimatud. Ehkki teatud asjaoludel oleks mõistetav VAKO seisukoht, et hankija ei pea oma

seisukohta pakkuja kvalifitseerimise kohta vastavas otsuses põhjendama, siis antud juhul selliseks

käsitluseks alust ei ole. Vaidlus puudub selle üle, et ühispakkujad jätsid õigeaegselt esitamata

nii HT-s nõutud referentsprojektide vastuvõtuaktid (HT III osa p 2.3 alapunkt 1) kui

projektijuhti kutsetunnistuse koopia (HT III osa p 2.3 alapunkt 6). Seega oli tegemist olukorraga,

kus pakkuja kvalifitseerimiseks teostas hankija lisaks pakkumusele koheselt lisatud dokumentide

analüüsile ka täiendavad päringud pakkujale ja võttis pakkujalt vastu täiendavaid dokumente.

Järelikult ei teinud ega saanudki hankija teha otsust ühispakkujate kvalifitseerimise kohta lähtudes

vaid pakkumusest ja sellele lisatud dokumentatsioonist. Veelgi enam – jättes kõrvale vaieldava

võimaluse küsida pakkujalt täiendavat infot ja dokumente ning lähtudes vaid tähtaegselt esitatud

materjalist, oleks hankija pidanud HT III osa p 2.3 alapunkide 1 ja 6 rikkumise tõttu jätma

ühispakkujad kvalifitseerimata.

Sellises olukorras peaks RHS-i regulatsioonist, mõttest ja eesmärgist tulenevalt vastavad asjaolud nähtuma

hankija otsusest ning igal juhul peaks situatsioon olema lahti kirjutatud hankija otsuse aluseks olevas

protokollis, mida praegu tehtud ei ole. Sellega on hankija rikkunud RHS § 3 p-i 2, sest tema otsuse

aluseks olevad asjaolud ning hankija otsus ise ei ole läbipaistev ega kontrollitav.

Isegi juhul, kui Riigikohtu üks lahend võimaldab teatud asjaoludel hankijal pärida pakkujalt

täiendavaid dokumente (mis antud juhul tervikuna ei kohaldu!), siis on ilmne, et tegemist on väga

erandliku võimalusega. Kui hankija on sellist erandlikku võimalust kasutanud, siis peaks see kaebaja

hinnangul nähtuma ka hankija otsusest ning otsuse aluseks olevast protokollist. Kui hankija enda

kirjalikes otsustes ja nende aluseks olevates dokumentides vastavat infot varjab, siis kahjustab see

automaatselt hankemenetluse läbipaistvust, kontrollitavust ning pakkujate õigusi ja huve (sh

kahjustab see efektiivse kaebeõiguse põhimõtet).

8.Kaebaja on seisukohal, et antud asjaoludel ei ole Riigikohtu otsusega asjas nr 3-3-1-24-13

põhjendatav võimaldada ühispakkujatel esitada algselt esitamata jäänud dokumente, mida HT-s

selgelt nõuti. VAKO on leidnud, et ehkki Ühispakkujad ei ole tähtaegselt pakkumuse koosseisus

esitanud referentsprojektide vastuvõtuakte ega projektijuhi kutsetunnistuse koopiat, siis võisid

nad Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-24-13 tulenevalt vastavad dokumendid hankija päringu peale ka

hiljem esitada. Kaebaja eeltooduga ei nõustu. Riigikohus on ülalviidatud lahendis käsitlenud

spetsiifilist olukorda, milles esines hanketeates toodud nõuete sõnastuse tõttu nende erinev

tõlgendus (hankija poolt nõutud referentsprojektid ehk varasemad "suhtekorralduse

nõustamislepingud"

oli määratlemata ja mitmeti

sisustatav

õigusmõiste), nõutud

dokumentatsiooni maht oli suur ning eeltoodud asjaolude kogumi tõttu jättis pakkuja nö õige

dokumendi algselt esitamata. Antud juhul sellist olukorda ei esine.

Kõigile on ja oli pakkumusi esitades üheselt arusaadav, et hankija nõuab pakkujatelt vähemalt kahe

referentsprojekti vastuvõtuakti esitamist ja projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamist. Seega oli

tegemist kahe väga konkreetse ja üheselt mõistetava tingimusega, mida pakkujad pidid täitma.

Tingimuse täitmine eeldas vähemalt kolme (3) dokumendi (kaks vastuvõtuakti ja üks

kutsetunnistus) esitamist pakkumuse koosseisus, kuid Ühispakkujad seda antud juhul ei teinud.

Ühispakkujad ei ole väitnud ega saagi väita, et nõutud dokumentide mitteesitamise tingis ekslik

arusaam HT-s sätestatud tingimustest või nende mitmetimõistetavus. Samuti ei olnud nõutud

dokumentide maht niivõrd suur, et oleks võinud eeldada „inimliku eksituse“ tekkimist. Hankija

ega ühispakkujad ei ole kordagi selgitanud ega isegi väitnud, mis põhjusel jäid nõutud dokumendid

õigeaegselt esitamata.Kaebaja hinnangul tuleneb eeltoodust, et tegemist oli Ühispakkujate hooletusega

olukorras, kus riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud hoolikust.

RHS § 39 lg-s 4 sätestatud võimaluse kasutamine ei ole absoluutne, vaid täidetud peavad olema mitmed

tingimused. Antud juhul ei ole tegemist „eriti mahukate andmete ja nõutavate dokumentide suure

hulgaga“, mis tingiks nö lubatava inimliku eksimuse. Samuti on HT-s sätestatud kvalifitseerimistingimused

üheselt arusaadavad ja mõistetavad ning puudub ruum tõlgendusprobleemideks. Seega kohaldub antud

konkreetsetel asjaoludel üldreegel, millega eeldatakse pakkujatelt kõrgendatud hoolsust ning

selgesõnaliselt nõutud dokumentide esitamata jätmine (enda hooletuse tõttu) on pakkuja enda riisiko, mis

ilmestab pakkuja ebausaldusväärsust ning ei vaja ega vääri seega RHS § 39 lg-st 4 tulenevat nö teist

võimalust. Hankija poolt RHS § 39 lg 4 kasutamine oli antud juhul kohatu ja

ebaproportsionaalne. Ühispakkujate hooletust ja ebausaldusväärsust näitlikustab veelgi asjaolu, et kui

ühispakkujad lõpuks, pärast hankija täiendavat päringut, võõrkeelsed vastuvõtuaktid esitasid, siis

tegid nad seda omakorda vastavustingimusi rikkudes, jättes esitamata nõutud vandetõlke

9.Meelevaldne on põhjendada pakkuja poolt enda kõrgendatud hoolsuskohustuse rikkumist ja

hankija poolt täiendavate dokumentide küsimist alati Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-24-13. Just

seda on hakanud aga VAKO oma praktikas viimasel ajal tegema, jättes täielikult kõrvale

konkreetse juhtumi asjaolud ja kõik Riigikohtu poolt esile toodud täiendavad nõuded, sh

pakkujate enda kõrgendatud hoolsuskohustuse. Eeltoodud probleemi laiem ulatus tähendab

hankijate koormuse olulist kasvu ning utreeritult seda, et pakkuja võib jätta esitamata sisuliselt kõik

HT-s nõutud dokumendid ning hankija peab hakkama neid pakkujalt eraldi küsima. See läheb selgelt

vastuollu riigihangete üldpõhimõtetega.

Eeltoodust tulenevalt leiab Kaebaja, et hankija oleks pidanud jätma ühispakkujad RHS § 39 lg 41 I

alternatiivi alusel kvalifitseerimata, sest Ühispakkujad jätsid põhjendamatult esitamata hanketeates

nõutud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid. VAKO otsus on vastavas osas õigusvastane; Kaebaja palub

selle tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada Hankija Otsus osas, milles ühispakkujad

kvalifitseeriti.

10.VAKO otsuse punktis 12 on õigesti märgitud, et ühestki hankija poolt Ühispakkujate

pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta koostatud dokumendist ei nähtu pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsuse põhjendused ega sisulised asjaolud, millised seondusid Ühispakkujate

pakkumusega. VAKO väitel on sisuliseks teabeks ainult see, et otsus on tehtud RHS § 47 lg 1 alusel.

Esiteks on eelnev ebaõige seetõttu, et viide RHS § 47 lg-le 1 ei ole sisuline, vaid õiguslik alus.

Teiseks on hankija viide RHS § 47 lg-le 1 ebaõige, sest Ühispakkujate pakkumuses esinesid

puudused ning täidetud ei olnud kõik vastavustingimused – seda on kinnitanud ka VAKO. Seega

saaks Ühispakkujate pakkumuse vastavuse kontekstis rääkida vaid RHS § 47 lg 2 II lause

kohaldamisest (mida aga hankija kohaldanud ei ole!). Seega on VAKO poolt RHS § 47 lg 2 II lausele

viitamine asjakohatu, sest VAKO ei saa astuda hankija asemele ning esitada hankija otsusele

tagantjärgi uusi õiguslikke aluseid.

RHS § 47 lg 2 II lause kontekstis on VAKO õigesti kirjutanud, et pakkumuse vastavaks

tunnistamisel vaatamata selles esinevatele puudustele peavad otsuse tegemise põhjendused olema

algusest peale esitatud ja kontrollitavad otsusest (vt lk 12, viimane lõik). Jättes kõrvale Hankija

Otsuse tegemise õigusliku aluse lubamatu muutmise (vt all p 4.2.4.4), on VAKO käsitlus ka tervikuna

vastuoluline. Ühest küljest leiab VAKO, et RHS § 47 lg 2 kohaldamisel peavad kõik põhjendused

sisalduma Hankija Otsuses (kusjuures puudub vaidlus, et otsus ühtegi sellist põhjendust ei sisalda)

Teisest küljest leiab aga VAKO, et ehkki otsuses ühtegi sellist põhjendust ei ole, on Hankija Otsus

Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta kooskõlas RHS § 3 p-ga 3 ja § 47 lg-ga 2.

Seega on VAKO otsus mitte ainult õiguslikult ja sisuliselt ebaõige, vaid ka vastuoluline.

11.VAKO otsuse p-s 13 on ebaõigesti leitud, et HD-s, sh TK-s, puudub nõue, et pakkujal peaks

pakkumuse esitamisel olema TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus

samas nimetatud standarditele. TK p 4.2.3.4 preambul on sõnastatud järgnevalt: „Eesti Rahva

Muuseumi projekti puhul on olulised järgnevad kinnitusstandardid ja testiprotokollid:“ ning sellele

järgneb loetelu nõuetest, mis on „olulised“. VAKO leiab, et eeltoodud sõnastusest ei tulene, et

pakkujal peaksid pakkumuse esitamise ajal olema kõik TK p-des 4.2.3.4 nimetatud testiprotokollid ja

tagatud vastavus kinnitusstandarditele; ning pealegi on TK-s esitatud nõuded, millele peab

vastama projekteeritav ja ehitatav sprinklersüsteem – seega ei saagi hankija justkui pakkumuste

vastavust kontrollides tuvastada, kas tulevikus projekteeritav ja ehitatav süsteem vastab

projekteerimis- / ehitamisstandarditele või mitte. Kuna konkreetne rahvusvaheline üldstandard

puudub, siis TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatu on kõrgsurve veeudu sprinklersüsteemide puhul

maailmas ainukesed kinnitusstandardid ja testiprotokollid, mis reaalselt tõendavad seda, et

projekteeritav ning ehitatav süsteem ka efektiivselt ja töökindlalt funktsioneerib. VAKO käsitlus

lähtub ekslikust eeldusest, et igasse hoonesse projekteeritav ja ehitatav süsteem peaks justkui pärast

selle valmimist saama eraldiseisva testiprotokolli või kinnitusstandardi .TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5

nimetatud testiprotokollide ja standardite omamine just seda, et ka tulevikus projekteeritav ja

ehitatav süsteem nendele testiprotokollidele ja standarditele vastab.

Kaebaja hinnangul on võimatu mõista TK p 4.2.3.4 preambula sõnastust, et vastavad

testiprotokollid jm on „olulised“, teistmoodi, kui nii, et pakkujal peavad need testiprotokollid ja

standardid olema või ta peab neile vastama.

12.Kaebaja jääb ka VAKO otsuse punktis 14 märgitu osas seisukohale, et põhjendatud ei ole võimaldada

Ühispakkujatel täiendavate dokumentide esitamist olukorras, kus Ühispakkujad on selgelt ja

põhjendamatult rikkunud enda hoolsuskohustust. Seega kohaldub ka volikirja originaali esitamata

jätmisele ülal p-s 4.1.2 toodud argumentatsioon. Hankija oleks pidanud lükkama Ühispakkujate

pakkumuse tagasi RHS § 47 lg 2 I lause alusel.Kaebaja nõustub VAKO-ga osas, et Ühispakkujad on

rikkunud vastavustingimuste p-i 4, jättes esitamata nõutud tõlked. Samas ei nõustu Kaebaja VAKO-ga, et

tegemist on niivõrd väheolulise puudusega, mis ei tingi vastavaks tunnistamise otsuse tühistamist.

.Hankija rikkus samuti HD-d ning ei nõudnud Ühispakkujatelt vastavaid tõlkeid, vaid väljastas Hankija

Otsuse. Seega ei olnud Hankija Otsuse tegemise ajal hankijal vastavustingimuste p-s 4 expressis

verbis nõutud tõlkeid.

VAKO otsuse p-st 15 nähtub, et vajalikud tõlked esitati (sh ka telliti!) alles VAKO menetluses.

Seetõttu tuleb need jätta täielikult tähelepanuta. Hankija otsust ei saa põhjendada tagantjärgi

produtseeritud dokumentidega alles VAKO menetluse raames. See oleks vastuolus nii

riigihankemenetluse kui ka haldusmenetluse üldpõhimõtetega ning muudaks hankija tegevuse

täiesti läbipaistmatuks ja kontrollimatuks.

13.Üllatavalt on VAKO otsuses aga leitud, et ehkki hankija on HD-d ja RHS-i rikkunud ning

hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise osas ei ole õiguspärane, siis saab

Ühispakkujad siiski RHS § 47 lg 2 alusel vastavaks tunnistada, kuna tõlgete puudumine on „vaid

vorminõude täitmata jätmine“ ning „vaidlustuskomisjon ei kahtle“, et „Hankija meeskonnas on

saksa keelt valdavaid isikuid“.Eeltooduga kaebaja kategooriliselt nõustuda ei saa. Esiteks ei ole

tegemist vaid vorminõude rikkumisega, vaid HT-st selgesõnaliselt tuleneva vastavustingimuse

mittetäitmisega. Teiseks on VAKO astunud hankija positsioonile ning esitanud tagantjärgi täiesti uue

õigusliku aluse Ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (RHS § 47 lg 2). Sellega on VAKO

ületanud enda volituste piire ning rikkunud ka haldusmenetluse aluspõhimõtteid.

Kaebaja hinnangul ei saa hankija järjekordselt tugineda Riigikohtu otsusele asjas nr 3-3-1-24-13,

kuivõrd antud juhul on asjaolud hoopis teistsugused ning nii ühispakkujate kui hankija enda poolt

toimepandud rikkumised ületavad igasuguse RHS-i taluvusläve.

III VASTUSTAJA SELETUS

14.Kaebaja leiab, et kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele mittevastavus seisneb

selles, et kolmas isik ei esitanud HT-s nõutud referentsobjektide vastuvõtuakte ja projektijuhi

kutsetunnistuse koopiat õigeaegselt. Hankija nõustub, et kolmas isik esitas HT osa III p.2.3

alap.1 nõutud teostatud sarnaste tööde nimekirja vormil 5, milles nimetas seitse hankelepingu

esemega sarnast tööd, jättes seejuures viie objekti kohta esitamata HT osa III p.2.3 alap 1

nõutud vastuvõtuaktid. Samuti oli kolmas isik jätnud esitamata HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud

projektijuhi kutsetunnistuse koopia. Sealjuures märgib hankija, et vaidlust ei ole selles, kas

kolmas isik tegelikkuses vastab kvalifitseerimise tingimustele. Kolmas isik on faktiliselt

teostanud nimetatud ehitustööd ja need tööd on kooskõlas HT osa III p.-ga 2.3 teostatud

aastatel 2009-2013, s.o.hanketeate avaldamisele eelneva viie aasta jooksul. Vaidlus on selles,

kas hankijal oli õigus kaalutlusõigust kasutades küsida kolmandalt isikult täiendavalt

nimetatud kvalifikatsiooni tõendavate referentsobjektide vastuvõtuaktide esitamist ja mis

eeldustel hankija seda teha võis. Projektijuhi kutsetunnistuse näol on samuti tegemist

kvalifikatsiooni olemasolu tõendava dokumendiga, kusjuures kvalifikatsiooni olemasolu üle

vaidlus puudub. Seega ei ole ka kutsetunnistuse koopia puhul küsimus selles, kas kolmas isik

faktiliselt kvalifitseerimise tingimustele vastab, vaid selles, kas hankijal oli õigus küsida

kolmandalt isikult täiendavalt nimetatud kvalifikatsiooni tõendava tunnistuse esitamist ja mis

eeldustel hankija seda teha võis.

15.Vastustaja on seisukohal, et hankijal oli õigus nõuda pakkujalt täiendavalt kvalifikatsiooni

tõendavate andmete esitamist. Riigikohus selgitas kohtuasja 3-3-1-24-13 p.13, et RHS § 39 lg

4 tuleb tõlgendada ulatuslikumalt. Hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus pakkuja

poolt esitatud kvalifitseerimise dokumentatsioonis võib olla kõrvaldatav RHS § 39 lg 4

kohaldamise kaudu ning pelgalt dokumendi puudumise fakt kui selline ei võimalda jätta

pakkujat kvalifitseerimata. Olemasoleva dokumendi puudumise fakti tõttu kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamine oleks vastuolus RHS § 3 nimetatud riigihanke

üldpõhimõtetega.

VAKO on , kontrollides hankija õigust nõuda pakkujalt täiendavate kvalifikatsiooni

kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, tuginenud samuti viidatud otsusele, milles

Riigikohus selgitas RHS § 39 lg-te 1, 4 ja 4.1 tõlgendamise põhimõtteid, tuginedes Euroopa

Kohtu 29.03.2012 otsusele kohtuasjas C-599/10SAG ELV Slovensko jt. Riigikohtu otsuse

tegemise ajal ei olnud Euroopa Kohus andnud hinnangut pakkuja kvalifikatsiooni tõendavate

dokumentide ja andmete täiendamise osas. Käesolevaks ajaks on Euroopa Kohus kohtuasjas

C-336/12 Ministeriet for Forskning, Innovatsion og Videregående Uddannelser vs Manova

A/S käsitlenud pakkuja kvalifitseerimise küsimusi, analüüsides hankija õigust nõuda

kvalifitseerimist tõendavate andmete esitamist pärast hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtaja möödumist. Ülalviidatud kohtuasjas leidis Euroopa kohus, et võrdse

kohtlemise põhimõttega on kooskõlas, kui hankija nõuab pärast hankemenetluses osalemise

taotluste esitamise tähtaja möödmumist mõnelt taotlejalt tema seisundit kirjeldavaid

dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatd majandusaasta aruande kohta,

mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise

tähtaeg ( p.42).

16.Samuti on vastustaja seisukohal, et tulenevalt viidatud kohtuasjas Euroopa Kohtu poolt

välja toodud nõuetest, mis piiritlevad hankija õigust nõuda pakkujatelt kvalifikatsiooni

kontrollimiseks vajalikke täiendavaid dokumente või andmeid , on käesoleval juhul täidetud

eeldused täiendavate andmete küsimiseks. Nimelt puudutas esmalt nõue dokumente või

andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste

esitamise tähtaeg. Käesoleva vaidluse puhul esitas kolmas isik HT osa III p.2.3 alap.1 nõutud

teostatud sarnaste tööde nimekirja, kokku 7 referentsobjekti. Hankija palus kolmandal iskul

täiendavalt esitada veel vähemalt kahel referentsobjektil tehtud töö vastuvõtmist tõendavad

dokumendid. Kuivõrd kolmas isik oli enne hanketeate avaldamist faktiliselt nimetatud

ehitustööd teostanud ja vastab sisuliselt pakkumuse esitamise hetkel kvalifitseerimise nõuetele

ning esiatud vastvõtuaktidelt on võimalk objetiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 nimetatud

sarnased tööd on tehtud enne pakkumuse esitamise tähtaega, on tegemist kõrvaldatava

puudusega.

Kolmas isik oli jätnud esitamata HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse

koopia.Projektijuhi kutsetunnistuse näol on samuti tegemist kvalifikatsiooni olemasolu

tõendava dokumendiga, kusjuures kvalifikatsiooni olemasolu üle vaidlus puudub.

Kutsetunnistuse kohaselt on see antud välja projektijuhile 29.03.2013.Seega on võimalik

objektiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud projektijuhi kutsetunnistus oli

projektijuhil pakkumuse esitamise ajal olemas.VAKO tuvastas, et hankijal oli kutseregistri

kaudu võimalik tuvastada isikul nõuetele vastava kutsetunnistuse olemasolu ja sellele kantud

teave.Seega on võimalik objektiivselt kontrollida, et pakkumuse esitamise ajal oli kolmandal

isikul nõutud kvalifikatsioon olemas ja Euroopa Kohtu otsuses nimetatud esimene kriteerium

dokumentide küsimiseks on täidetud.

Teise tingimusena on täiendavalt kvalifikatsiooni tõendavate andmete või dokumentide

küsimiseks Euroopa Kohtu hinnangul vaja, et hankedokumendid ei näeks dokumentide või

andmete esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral kõrvaldatakse

taotleja hankemenetlusest, sest hankija peab kinni pidama enda poolt kindlaks määratud

tingimustest ( Euroopa Kohtu otsus C-496/99 P:komisjon vs CAS Succhi di Frutta p.115).

hankija ei ole hankedokumentides sätestanud, et dokumentide või andmete puudumise krral

17.Kaebaja viitab kaebuses (p.4.1.2.1.-4.1.2.5) erinevatele tingimustele, mis peaksid olema

tulenevalt Riigikohtu lahendis antud põhjendustele RHS § 39 lg-le 4 tuginemiseks täidetud.

Riigikohtu lahendi asjaolud ei ole täies mahus käesolevale vaidlusele üle kantavad, seda just

kaebaja väite osas, et RHS § 39 lg 4 kasutamiseks peavad olema täidetud erinevad

tingimused, sest erinevalt viidatd lahendi aluseks olevatest asjaoludesr ei ole käeslevas asjas

hankija jätnud kasutamata RHS § 39 lg 4 stestatud võimalust täiendava teabe saamiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei oma ka tähtsust, mis põhjusel jäid dokumendid esitamata, vaid on

oluline tuvastada, mis asjaoludel saab hankija täiendavaid dokumente nõuda.

Seoses kaebuse väidetega, et hankija ei ole otsust kolmanda isiku kvalifitseerimiseks piisavalt

põhjendanud, märgib hankija järgmist.Olukorras, kus kolmas isik faktiliselt vastas kõikidele

kvalifitseerimise tingimustele ja hankija oli kontrollinud kõiki kvalifitseerimist tõendavaid

dokumente ja oli veendunud kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele vastavuses, ei

pidanud hankija vajalikuks analüüsida otsuses täiendavalt kolmanda isiku kvalifitseerimise

põhjuseid.

18.VAKO on õigesti tuvastanud, et HD-s, sh TK-s puudub nõue, et pakkujal peaks

pakkumuse esitamise hetkel olema TK p.4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid

või vastavus samas nimetatud standarditele. Kui hankija oleks soovinud, et pakkujad omaksid

pakkumuse esitamise hetkel viidatud kinnitusstandardeid või sertifikaate, oleks hankija

sellekohase nõude esitanud RHS § 39 lg 1 alusel hanketeates. Hankija ei ole seda teadlikult

teinud.

Hankija saab hankemenetluses kontrollida pakkumuse vastavust üksnes niisugustele

tingimustele, mida on HD-s nõutud, ei oleks hankial olnud võimalik kontrollida kolmanda

isiku pakkumust lähtuvalt TK p. 4.2.3.4 alapunktidest 1-5. Hankijale oli TK p.4.2.3.4

alapunktide 1-5 sisu mõistetav, mistõttu ei pidanud ta vajalikuks hakata kontrollima

pakkumuse vastavust tingimustele, mida ta HD-s kehtestanud ei olnud. Kui aga hankija oleks

nõudnud nimetatud testprotokollide või kinnitusstandarditele vastavust ja kolmas isik ei oeks

neid vastuolus TK-ga esitanud, oleks tegemist pakkuja kvalifitseerimise, mitte mittevastavuse

küsimusega.

19.RHS § 56 lg 3 alusel võib hankija nõuda muuhulgas pakkumuses esitatud teabe

põhjendatud selgitamist, piritlemist või täpsustamist. Seega oli hakijal õigus pöörduda

originaaldokumendi olemasolu kontrollimiseks täiendavalt pakkuja poole.Volikirja originaali

hilisem esitamine ei mõjutanud kuidagi pakkumust.

20.Kaebuse väitel ei vasta kolmanda isiku pakkumus vastavustingimuste p-le 4, sest pakkuja

ei esitanud koos täiendavate dokumentidega nende eestikeelset tõlget. RHS § 47 lg 1 alusel

saab hankija kontrollida üsnes pakkumuste vastavust esitatud tingimustele, mitte pakkuja

kvalifitseerimiseks esitatud dokumentide vastavust.Seega ei saa hankija pakkumuste

vastavuse kontrollimisel teha otsust kvalifikatsiooni tõendavate dokuentide vastavuse kohta.

Seega on hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamisel õiguspäraselt

pakkumuse vastavaks tunnistanud.Seda enam, et hankija ei pidanud vajalikuks, et pakkuja

esitatud täiendavatele dokumentidele peaks olema lisatud tõlge.

IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

21.Kolmas isik peab kaebust alusetuks, vaidleb sellele vastu ja palub jätta kaebuse

rahuldamata.

22.Kaebajate väited vaidlustuskomisjonis ühispakkujate kvalifitseerimise osas olid esmalt, et

esitades HT osa III p.2.3 alap 1 nõutud teostatd sarnaste tööde nimekirja (vormil 5), on

ühispakkujad esitanud 7 hankelepingu esemega sarnast tööd, kuid nõutud teostatd tööde

vastuvõtuaktid on esitatud üksnes 2 objekti kohta. Nõutud oli vähemalt kaks referentsobjekti,

mille osas tuli vastuvõtuakti koopia esitada. VAKO leidis, et kolmanda isku poolt teostatud

sarnased ehitustööd, mille kohta esitati vastuvõtuaktid, vastavad HT osa III p.2.3 alap.1

nõuetele.Samuti heitis vaidlustaja ühspakkujatele ette HT osa III p.2.3 alap.6 nõutud

projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamata jätmist.Kuivõrd tegemist oli andmetega, mida

hankija sai ise hõlpsasti avalikult kontrollida, oleks olnud õigusvastane sel alusel

ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine. Ka VAKO nüustus, et kutseregistri kaudu oli

kutsetunnistus kulutusteta kättesaadav, mistõttu hankijal puudus RHS § 39 lg-st4.1 tulenevalt

õigus

jätta

kolmas

isik

projektijuhi

kutsetunnistuse

esitamata

jätmise

tõttu

kvalifitseerimata.Seega asus VAKO põhjendatult seisukohale, et kuigi hankija otsus

kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on põhjendatud puudulikult, siis otsuse p.8-10 estiatud

põhjendustel on otsus ühispakkujate kvalifitseerimiseks kooskõlas RHS § 39 lg-tega 1, 4 ja

4.1 ning seega õiguspärane. Kolmas isik rõhutab, et puudub vaidlus, et sisuliselt ühispakkujad

kvalifitseerimistingimustele vastavad.

23.Väited

hankija

otsuse

ja

kvalifitseerimise

protokolli

kontrollimatusest

on

põhjendamatud.Kaebuse väitel kui hankija on täiendava info ja dokumentide pärimise

erandlikku võimalust kasutanud, siis peaks see nähtuma hankija otsusest a otsuse aluseks

olevast protokollist. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja etteheited on parimal juhul

etteheited hankija otsuste vormistusele, mis on kaebuse edukuse seisukohalt perspektiivitud,

sealjuures viitab kolmas isik HMS § 5 lg 1 ( vormivabadus) ja HMS § 56 ( hankija tegi

soodustava otsuse, see ei toimunud kaalutlusõiguse alusel, taotlus rahuldati) ning HMS § 58(

ühispakkujate sisulise vastavuse fakti kvalifitseerimistingimustele ei ole etteheidetega

vorminõuete rikkumisele võimalik väärata). Selgusetuks jääb, millise kvalifikatsiooni nõude

täitmine ei ole antud juhul kontrollitav või läbipaistev-nõutavad referentsobjektid on olemas,

puudub ka vaidlus projektijuhi kutsetunnistuse olemasolu osas.

24.Seoses kaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul Riigikohtu otsusega asjas

3-3-1-24-13 põhjendatav võimaldada ühispakkujatel esitada algselt esitamata jäänud

dokumente, mida HT-s selgelt nõuti, märgib kolmas isik, et käesoleval juhul ei saa väita, et

ühispakkujad ei vastaks objektiivselt kvalifitseerimistingimustele ja hankija otsus oleks

seetõttu õigusvastane. Riigikohus on andnud viidatud lahendis juhised, mida hankija rakendas

ja VAKO aktsepteeris. Kolmas isik märgib, et referentsobjektide suhtes puutuvat reguleerib

RHS § 39, mille kohta selgitati Riigikohtu otsuses asjas 3-3-1-24-13 ( p.10) et RHS § 39 lg 4

kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda kvalifikatsiooni tõendamiseks esiattud dokumentide

sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist.

Kaebuse seisukoht, et hankija oleks pidanud jätma ühispakkujad RHS § 39 lg 4.1 I alternatiivi

alusel kvalifitseerimata, sest ühispakkujad jätsid põhjendamatult esitamata hanketeates nõutud

kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, on otseses vastuolus Riigikohtu viidatud lahendis

p.13 antud selgitustega.

23.Kaebuse väide, mille kohaselt ei ole kohaldatavad viidatud Riigikohtu lahendis toodud

seisukohad, sest käsiteti spetsiifilist olukorda, on põhjendamatu, sest alati lahendatakse

konkreetset kaasust puudutavaid olukordi, kuid antakse ka üldised juhised õiguse ühetaoliseks

kohaldamiseks, teisalt ei saa väita, et oleks Riigikohtu otsuses käsitletud kaasus täiesti erinev

–vastava kaasuse tehiolude kohaselt jäeti samuti pakkuja poolt esitamata otseselt hanketeates

nõutud dokumendid. Märgitud dokumentide osas võib väita sama, mida kaebaja on käesleval

juhul väitnud referentsobjektide vastuvõtuaktide osas. Teiseks leiab kolmas isik, et kaebaja

püüab väita, et Riigikohtu selgitus RHS § 39 g 4 tõlgendamise osas ei pruugi alati kohalduda,

vaid see on seotud lisatingimustega. Kolmanda isiku hinnangul esitas Riigikohus RHS § 39 lg

4 tõlgenduse ilma kaebaja poolt esile toodud reservatsioonideta ning selgitas üheselt (p.22), et

„Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on

esitama, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide

vormistamisel inimliku vea.“, mis ei ole seotud dokumentide mahukuse või nõuete

ebaselgusega.

24.Kolmas

isik

rõhutab,

et

puudub

vaidlus,

et

sisuliselt

ühispakkujad

kvalifitseerimistingimusele vastavad ning viitab Riigikohtu käsitletava lahendi p-dele 23 ja

25( millal ei ole tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega). Lisaks rõhutab

kolmas isik, et vastav dokumentide küsimine või muul viisil RHS § 39 sätestatud viisil

käitumine on hankija diskretsioon, kaebaja ei ole välja toonud, milles seisnes hankija

käitumises diskretsiooniviga .

25.VAKO nõustus hankija ja kolmanda isikuga, et HD-s, sh TK-s puudub nõue, et pakkujal

endal peaks pakkumuse esitamise olema TK p.4.2.3.4 alap.1-5 nimetatud testiprotokollid või

vastavus

samas

nimetatud

standarditele.

Ühispakkujate

pakkumus

vastab

hanke

vastavustingimustele.

26.Seoses kaebuse väidetega, et ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta

koostatud dokumentidest ei nähtu pakkumuse vastavaks tunnistamise põhjendused ega

sisulised asjaolud, mis seondusid ühispakkujate pakkumusega, märgib kolmas isik, et

pakkumus vastas kõigile tingimustele ja hankija ei pidanudki oma otsust pikemalt

põhjendama. Sealjuures viitab kolmas isik Riigikohtu otsuse asjas 3-3-1-24-13 p-le 26 ,

milles rõhutati, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks

tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist

sisuliselt. Ühispakkujad leiavad, et käesoleval juhul oleks hankija otsus olnud sama, sest

kaebuses esile toodud väidetavad vormivead asja otsustamist ei mõjutanud .

27.Testiprotkollide omamise ja standarditele vastavuse osas leiavad ühispakkujad, et VAKO

on põhjendatult leidnud, et tegemist saab olla üksnes pakkumuse vastavust puudutava

küsimusega. Ühispakkujad on seisukohal, et tegemist ei ole kvalifitseerimise tingimustes

pakkujale esitatava nõudega, vaid tehnilises kirjelduses sätestatuga loodava projekti osas,

sealjuures viitavad ühispakkujad RHS § 32 lg 1 p 1 ja RHS § 32 lg 2 ning märgivad, et RHS

§ 32 lg 2 on otsesõnu öeldud, et tehnline kirjeldus võib sisaldada ka projekteerimisele

esitatavaid nõudeid ja hankija ongi sellisena vaidlusaluste kinnistusstandardite ja

testiprotokollide osa tehnilisse kirjeldusse sisse kirjutanud. Ühispakkujate hinnangul on

kaebaja lähenemine ebaõige ja väär järgmistel põhjustel:1)TK p.4.2.3.4 ei tulene mitte üheski

osas, et pakkuja peab kõiki vastavaid kinnistusstandardeid ja testiprotokolle omama või neile

vastama. VAKO on õigesti leidnud, et hankemenetluses saab ja võib hankija kontrollida

üksnes pakkumuse vastavust tingimustele, mida on HD-s nõutud. Pakkujatele vastava nõude

esitamise korral pidanuks see sisalduma kvalifitseerimise tingimustes;2) igast p.4.2.3.4

viidatud standardist või testiprotokollist on hankija pidanud oluliseks vaid osasid punkte,

mida peab tööprojekti koostamisel arvestama, mitte kõiki vastavate kinnitusstandardite ja

testiprotokollide nõudeid;3) kaebaja tõlgendus on ka süstemaatiliselt vale, sest TK p.4.3.3

sätestab nõuded tööprojekti projekteerimisele, mida hakkab projekteerima edukas

pakkuja.Tööprojekt peab vastama otsesõnu p.4.2.3.1-4.2.3.3 nõuetele, kuid teatavates osades

arvestama lahendustega, millele p.4.2.3.4. viidatakse.Seega TK p.4.2.3 tuleneb üheselt,

millistele nõudmistele tööprojekt peab vastama.Kaebaja tõlgendab TK p.4.2.3.4. ebaõigesti

viisil, et pakkujal peavad olema kõik seal viidatud kinnitusstandardid ja testiprotkollid.

28.Ühispakkujad peavad põhjendamatuks ka kaebuse väidet, mille kohaselt ühispakkujate

pakkumus oleks tulnud tagasi lükata RHS § 47 lg 2 I lause alusel ning hankijal ei oleks olnud

põhjendatud küsida täiendavate dokumentide esitamist, sealhulgas volikirja originaali.

Ühispakkujad toetavad VAKo seisukohta, mille kohaselt volikirja originaali hilisem esitamine

ei mõjutanud ühispakkujate pakkumust, tegemist ei olnud pakkumuse muutmise ega uue

pakkumuse esitamisega.

29.Ühispakkujad leiavad, et on vaieldav, kas nad on rikkunud vastavustingmuste p-i 4, jättes

esitamata nõutud tõlked. Kuid ka juhul, kui tõlgendada osundatud punkti nii nagu tegi VAKO,

oli tegemist formaalse ja kergesti kõrvaldatava puudusega ja hankija võis tugineda RHS § 47

lg 2 teisele lausele.

V KOHTU SEISUKOHT

20.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid

kogumis ja vastastikuses seoses ja analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus

põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.

21. Kaebuse väitel on vastustaja kvalifitseerinud ühispakkujate näol pakkuja, kes

kvalifitseerimise tingimustele ei vasta, sest ühispakkujad ei esitanud koos pakkumusega

referentsobjektide vastuvõtuakte ja projektijuhi kutsetunnistuse koopiat. Seoses ühispakkujate

kvalifitseerimisega on vaidluse üheks keskseks küsimuseks, kas hankijal oli õigus nõuda

pakkujalt tema kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamist, mida koos

pakkumusega ei esitatud.VAKO on vaidlustusmenetluses 9.2 tuvastanud „Vaidlust ei ole, et

AQUASYS

Technik

GmbH

poolt

teostatud

sarnased

ehitustööd,

mille

kohta esitati vastuvõtuaktid, vastavad HT osa III p 2.3 alapunkti 1 nõuetele.“. Ka kohtule

esitatud kaebuses ei ole vaidluse all ühispakkujatel kvalifikatsiooni tegeliku olemasolu üle .

RHS 39 lg 1 kohaselt peab hankija kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja

finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda

kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist

võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Käsitletava paragrahvi lõige 41 sätestab, et

hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata, kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud

kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või kui pakkuja ei esita hankija nõudmisel selliste

dokumentide sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need

andmed või dokumendid ei ole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike

andmete põhjal kättesaadavad. Käesoleval juhul on hankija 20.02.2014 nõudnud

ühispakkujatelt vähemalt kahe referentsobjektil tehtud töö vastuvõtmist tõendava dokumendi

esitamist, mille ühispakkujad edastasid hankijale 26.02.2014 kirja lisana. VAKO on pakkujalt

täiendavate kvalifikatsiooni kontrollimiseks vajalike dokumentide esitamise nõude

õiguspärasust kontrollides tuginenud Riigikohtu 13.06.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-24-13

toodud seisukohtadele, mille tulemusena on VAKO jõudunud õigele järeldusele, et

käesoleval juhul puudusid sellised kaalukad põhjused, mis oleks õigustanud hankija poolt

pakkujale kvalifitseerimise dokumentatsioonis esineva kõrvaldatava puuduse kõrvaldamiseks

võimaluse andmata jätmist ja eeltoodust tulenevalt ühispakkujate kvalifitseerimata jätmist.

22.Riigikohus on viidatud otsuses andnud selgitusi RHS § 39 lg-te 1, 4 ja 41 tõlgendamise

kohta, kohus ei jaga kaebaja käsitlust, et Riigikohtu selgitused on kohaldatavad üksnes teatud

spetsiifiliste olukordade puhul nagu esinesid viidatud lahendis käsitletud kaasuses, s.o. et

RHS § 39 lg 4 kohaldamise kohustuslikuks eelduseks on viidatud lahendist tulenevalt seatud

lisatingimused. Riigikohus on asunud seisukohale, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4

ulatuslikumalt ja mitte lähtuda sätte sõna-sõnalisest kitsendavast tõlgendusest , mille kohaselt

võimaldab säte nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis

on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks ( p.13). Riigikohus

asus seisukohale, et „RHS § 39 lg 4 võtab üle direktiivi 2004/18 art 51, mille kohaselt võivad

ostjad paluda ettevõtjatel art-te 45–50 kohaselt esitatud tõendeid ja dokumente täiendada või

selgitada. See direktiivi säte ei sea piirangut, et täiendavalt nõutavad tõendid ja dokumendid

peavad selgitama mõnda konkreetset, juba esitatud dokumenti. Täiendada on võimalik ka

pakkumuse koosseisus esitatud tõendite ja dokumentide kogumit tervikuna./../ RHS § 39 lg 4

ega direktiivi 2004/18 art 51 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit või

dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba koos

pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei ole

enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (RHS § 39 lg 41

esimene alternatiiv). Sellisel juhul ei anna pakkuja viga enam alust pakkuja kvalifitseerimata

jätmiseks.“ ( p.14).

23.Riigikohus rõhutas, et riigihankemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei tule juhinduda

hankemenetluse sätete tõlgendamisel , samas ei tohi hankemenetluse läbiviimine andmete ja

tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kõrvaldatavale

vormilistele puudustele kvalifikatsiooni kontrollimise käigus tähelepanu juhtimine olulist

lisatööd pakkujale ei põhjusta. Riigikohus on selgitanud, et puuduste kõrvaldamise võimalus

tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad

või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. Samuti

selgitas Riigikohus viidatud lahendis, et kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui

esitatud

dokumendid

ja

andmed

kinnitavad,

et

pakkuja

ei

vasta

sisuliselt

kvalifitseerimistingimustele. Seega VAKO on põhjendatult leidnud, et hankija vastutus

kaalutlusotsuse tegemisel pakkuja kvalifitseerimisel või kvalifitseerimata jätmisel on

kasvanud ning hankijal tuleb igakordselt hinnata, kas puudus võib olla kõrvaldatav ning et

käesoleval juhul oli hankija poolt kohane ja proportsionaalne kasutada RHS § 39 lg-st 4

tulenevat võimalust .

24.Mis puudutab HT osa III p.2.3 alap.2 nõutud projektijuhi kutsetunnistuse koopia

puudumist ühispakkujate pakkumusega koos esitatud dokumentide hulgast, siis on tulenevalt

RHS § 39 41 VAKO põhjendatult leidnud, et hankijal puudus õigus jätta kolmas isik

projektijuhi kutsetunnistuse esitamata jätmise tõttu kvalifitseerimata, sest projektijuhiks

esitatud isiku kutsetunnistus oli hankijale avaliku andmekogu (Kutseregistri)kaudu kulutusteta

kättesaadav ning oli võimalk tuvastada ka kogu kutsetunnistusele kantud teave.

25.Hankija õigust küsida kaalutlusõigust kasutades kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kontrollimiseks vajalikke, kuid pakkuja poolt esitamata dokumente kinnitab Euroopa Kohtu

10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12 Ministeriet for Forskning, Innovatsion og

Videregående Uddannelser vs Manova A/S, milles Euroopa Kohus leidis, et“ Võrdse

kohtlemise põhimõtet tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus kui hankija nõuab pärast

hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja möödumist mõnelt taotlejalt tema

seisundit kirjeldavaid dokumente nagu hanketeates nõutud teavet taotleja avaldatud

majandusaasta aruande kohta, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad

kui taotluste esitamise tähtaeg, eeldusel et hankedokumendid ei näe dokumentide või andmete

esitamise osas sõnaselgelt ette tingimust, et nende puudumise korral taotleja kõrvaldatakse

hankemenetlusest. Sellise nõudega ei tohi nõude saanud taotlejat või taotlejaid alusetult

kohelda teistest soodsamalt või ebasoodsamalt.“ Käesoleval juhul oli hankijal esitatud

vastuvõtuaktidelt võimalik objektiivselt kontrollida, et HT osa III p.2.3 nimetatud sarnased

tööd on tehtud enne pakkumuse esitamise tähtaega, samuti on HT osa III p.2.3 alap.6

nimetatud projektijuhi kutsetunnistus varasem kui pakkumuse esitamise aeg (oli välja antud

29.03.2013). Ka Riigikohus on ülalviidatud lahendis rõhutanud, et kvalifikatsiooninõuetele

mittevastav pakkuja ei saa muutuda RHS § 39 lg 4 kohaldamise käigus vastavaks. Kui

nõuetele vastav seisund tekkib ettevõtjal alles pärast pakkumuse esitamist, ei võeta seda

hankemenetluses arvesse ( p.23). Käesoleval juhul on täidetud ka viidatud Euroopa Kohtu

kohtuasjas C-336/12 toodud teine tingimus pakkujalt täiendavalt kvalifikatsiooni tõendavate

andmete küsimiseks:“Samas tuleb siiski täpsustada, et asi oleks teisiti juhul, kui

hankedokumendid näeks dokumentide või andmete esitamisel ette tingimuse, et nende

puudumise korral taotleja või pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest. Nimelt peab hankija

rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest /../“ ( p.40).

Hankedokumentides ei ole sätestatud pakkuja kvalifitseerimata jätmist dokumentide või

andmete puudumise korral.

Eeltoodust tulenevalt on hankija poolt kaalutlusõigust kasutades pakkujalt täiendavate

andmete esitamise nõudmine õiguspärane ning kooskõlas RHS § 3 nimetatud riigihanke

üldpõhimõtetega.

26.Kaebuse väited ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole asjakohased, sest kaebuse esitaja ei ole

toonud esile ühtki asjaolu, mille puhul saaks väita kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes

ühispakkujatega. RHS § 117 lg 1 tulenevalt ei ole kaebuse esitajal õigus esitada kaebust

kolmandate isikute kaitseks. Ühtlasi märgib kohus siinkohal, kordamata sealjuures hankija

vastavaid selgitusi ja esitatud dokumentidest nähtuvat, et SRC Group AS puhul tuvastas

hankija nimelt sisuliselt kvalifitseerimistingimustele mittevastavuse,millisel juhul olnuks

põhjendamatu eeldada puuduste kõrvaldamist RHS § 39 lg 4 kohaldamise kaudu, mistõttu

vastupidiselt kaebuses väidetule on hankija kasutanud kaalutlusõigust kohaselt ja

proportsionaalselt.

27.Kuigi VAKo on märkinud ( otsuse p.8), et ühestki hankija poolt ühispakkujate

kvalifitseerimise kohta koostatud dokumendist ei nähtu sisulised asjaolud, millised

seonduksid ühispakkujate kvalifitseerimisega ja kvalifitseerimise otsuse põhjendused, ei

tulene

eeltoodust

siiski,

et

tegemist

oleks

kontrollimatute

või

läbipaistmatute

kvalifikatsiooninõuete

täitmisega.

Hankija

on

nii

vaidlustusmenetluses

kui

ka

kohtumenetluses esitanud põhjendused ühispakkujate kvalifitseermise otsuse kohta ja kohus

nõustub VAKO-ga, et hankija otsus ühispakkujate kvalifitseerimiseks on kooskõlas RHS § 39

lg-tega 1, 4 ja41 ning sisuliselt õiguspärane.

28.Kaebuse väitel ei vasta ühispakkujate pakkumus tehnilise kirjelduse (TK) p.4.2.3.4. alap-

dele 1-5, mis kirjeldavad olulisi standardeid ja testiprotkolle ning hankijal tulnuks lükata

pakkumus tagasi põhjusel, et ühispakkujatel TK p.4.2.3.4. alap 1-5nimetatud standardid ja

testiprotokollid puuduvad. Esmalt märgib kohus, et kui hankija soov olnuks, et pakkumuse

esitamise hetkel oleks pakkujad omanud vastavaid testiprotokolle ja standareid, siis tulnuks

esitada vastav nõue hanketeates ning tegemist oleks olnud kvalifitseerimise küsimusega.

Puudub vaidlus, et käesoleval juhul sellist nõuet HT-s esitatud ei olnud.

29.Kohtu hinnangul on VAKO otsuse p-s 13 õigesti märkinud, et hankemenetluses saab ja

võib hankija kontrollida pakkumuse vastavust üksnes neile tingimustele, mida on HD-s

nõutud ning on õigesti leitud, et HD-s, sh TK-s, puudub nõue, et pakkujal peaks pakkumuse

esitamisel olema TK p 4.2.3.4 alapunktides 1-5 nimetatud testiprotokollid või vastavus samas

nimetatud standarditele. TK p.4.2 on käsitletud veeudu kõrgsurve sprinklersüsteemi tööprojekti,

p.4.2.3 on esitatud nõuded tööprojekti projekteerimisele, TK p 4.2.3.4 preambul on sõnastatud

järgnevalt: „Eesti Rahva Muuseumi projekti puhul on olulised järgnevad kinnitusstandardid ja

testiprotokollid:“ ning sellele järgneb loetelu nõuetest. Hankija on põhjendatult viidanud

vaidlustuse lisale 10, milles on kajastatud vastused pakkujate küsimustele ning millest nähtuvalt

on hankija selgitanud, et sprinklerite ja pihustite parameetrite sobivus tõestatakse

testprotokollidega ja kooskõlastatakse Päästeametiga enne tööprojekti koostamist. Seega

tulenevalt eeltoodust on ka hankija ümber lükanud kaebuse väite, mille kohaselt pakkuja, kellele

ei ole pakkumuse esitamise hetkeks väljastatud sertifikaate ega protokolle, ei saagi kõnealust

tulekustutussüsteemi projekteerida, toota ega paigaldada. Sertifikaadid väljastatakse isikule

tulenevalt süsteemi osiste testprotokollidest. VAKO on õigesti ja kooskõlas Ts sätestatuga

juhtinud tähelepanu, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei ole hankijal võimalik tuvastada,

kas mõne pakkuja poolt tulevikus projekteeritav ja ehitatav süsteem vastab enne selle

projekteerimist/ehitamist kinnitusstandarditele ja testiprotokollidele.

30.Kaebuse väitel ei vasta ühispakkujate pakkumus HT osa III p.2.1 alap.1, kuna ühispakkujad ei ole

esitanud volikirja originaali ning nende pakkumus tulnuks tagasi lükata. Kaebaja esitaja leiab, et

ühispakkujad on selgelt ja põhjendamatult rikkunud hoolsuskohustust ning neil asjaoludel täiendavate

dokumentide esitamise võimaldaminepõhjendatud ei ole.Sealjuures viitab kaebaja seoses

referentsprojektide vastuvõtuaktide ja projektijuhi kutsetunnistuse koopia esitamisega toodud kaebuse

argumentatsioonile seonduvalt Riigikohtu otsusega kohtuasjas 3-3-1-24-13.Kohus on eespool esitanud

põhjendused, miks kaebuse käsitlus Riigikohtu otsusest kohtuasjas 3-3-1-24-13 on ekslik ning pidamata

vajalikuks nende siinkohal kordamist märgib, et hankija poolt RHS § 56 lg 3 alusel originaaldokumendi

olemasolu kontrollimine ja originaal hilisem esitamine kolmanda isiku pakkumust mingilgi viisil ei

mõjutanud.

31.Samuti leiab kaebaja, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta vastavustingimuste p-le 4 , sest koos

täiendavate dokumentidega ei esitanud pakkuja nende eestikeelset tõlget. Vaidlus puudub

menetlusosaliste vahel selles, et ehitustööde vastuvõtuaktid esitas kolmas isik hankija täiendaval nõudel,

eestikeelsed tõlked esitati vaidlustusmenetluses. Kohus on eespool esitanud põhjendused, millest

tulenevalt leidis, et hankijal oli õigus nõuda pakkujalt hiljem kvalifikatsiooni tõendamiseks

vajalike dokumentide esitamist, mida ei esitatud koos pakkumusega. Kohus peab RHS

sätetega kooskõlas olevaks hankija käsitlust referentsobjektide vastuvõtuaktide tõlgete kui

kvalifikatsiooni puudutavate dokumentide vastavusest ning õiguspäraseks tehtud järeldusi,

mille kohaselt pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHS § 47 lg 1 alusel ei saa teha otsustusi

kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastavuse kohta. Hankija on muu hulgas

põhjendatult leidnud kirjalikult esitatud teesides, et kvalifitseerimise tingimused peavad

olema kirjas hanketeates , HT-s tõlkeid nõutud ei ole, samuti ei nõutud tõlkeid

ühispakkujatele 20.02.2014 tehtud päringus. Hankija kinnitusel sai ta dokumentidest aru,

mistõttu eetikeelse tõlke järele tal vajadus puudus ning vastavustingimuste p.4alusel ei oleks

hankijal olnud õigus pakkujat kvalifitseerimata jätta.

Ka juhul, kui asuda VAKO otsuse p.15 avaldatud seisukohale, et arvestades Riigikohtu

eespoolviidatud

otsusega

kohtuasjas

3-3-1-24-13

(

p-dega

ja

27)ei

too

riigihankemenetluses tehtud viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud

menetlus-

või

vorminõue

ei

mõjutanud

küsimuse

otsustamist

sisuliselt

ja

vaidlustusmenetluses leiab see asjaolu tõendamist nagu antud juhul see aset on leidnud,

mistõttu VAKO hinnangul on ühispakkujate pakkumuse vastavaks tunnistamine õiguspärane

(kooskõlas RHS § 3 p-ga 3 ja § 47 lg-ga 2), ei ole kinnitust leidnud kaebuse väide, mille

kohaselt tulnuks pakkumus vastavustingimuste p-le 4 mittevastavuse kui pakkumuse olulise

puuduse tõttu tagasi lükata.

31.Kaebaja 06.06.2014 taotlus, milles kaebuse esitaja palub kohtul kontrollida ühispakkujate

pakkumuse

ridu,

täidetud

andmeid

ja

pakkumuse

terviklikku

vastavust

HD

dokumentatsioonile ja normidele on esitatud HKMS § 271 lg 3 sätestatud tähtaega rikkudes.

Kaebuse esitaja märgib et on ebatõenäoline, et ühispakkujad taotlevad antud projekti ja hinna

juures kasumit ning et pakkumuse hinnastamine on toimunud korrektselt.Kaebaja on taotluses

rõhutanud, et tal on põhjendatud kahtlus, et sellise hinnaga pakkumuse puhul peab olema ka

hinnastamise osaga probleeme või on mitmeid ridu täitmata jäetud. Kohus leiab, et esitatud

taotluse rahuldamine lähtuvalt kaebuse eesmärgist põhjendatud ei ole, kaebuse lahendamise

seisukohast ei oma ka pakkumise hinnastamise küsimused ega kolmanda isiku kasum ( mis

on muu hulgas ärisaladuseks) tähendust.

VI MENETLUSKULUD

32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama

paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine,

samuti selliste kulude nimekiri esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast

istungi lõppu. HKMS § 109 lg 6 näeb ette, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud.

33.Vastustaja taotleb kaebajalt vastustaja kasuks viimase poolt kantud menetluskuluna

esindajakulu, mis seisneb õigusabikulus 1514 euro väljamõistmist. Kulude kandmise

tõenduseks on esitatud advokaadibüroo Sorainen 10.06.2014 arve nr 1523 /14 EE ning arve

tasumise kohta maksekorralduse.

Vastustaja leiab, et välise õigusabi kasutamise hüvitamine on antud juhul põhjendatud.

Kohtumenetluses osalemine ei ole igapäebvvane või sageli ettetulev tööülesanne.Tegemist oli

keeruka

õigusvaidlusega.Küsimuse

all

oli

ennekõike

riigihangete

seaduse

uus

tõlgenduspraktika, sealjuures on kaebuse nõuded ebaselged ja raskesti hoomatavad.

Kaebuse esitaja palub jätta hankija taotlus rahuldamata. Kohtuvaidlus on tekkinud otseselt

Riigi Kinnisvara AS-le pandud üleannete täitmisest. Lisaks ei ole välise õigusabi kulude

väljamõistmine vajalik ning põhjendatud ka seetõttu, et hankijal on piisavalt vastava

kvalifikatsiooniga töötajaid. Samuti peab kaebaja ebaproportsionaalseks hankija välisele

õigusabile kulunud aega ning on esitanud ka vastuväited menetluskulu kandmise tõendatuse

kohta.

Kohus nõustub, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude

väljamõistmise õigustamiseks peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase

põhitegevuse raamidest väljuv. Seega võivad jääda haldusorgani menetluskulud tema kasuks

välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral. Kohus nõustub

kaebajaga, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

haldusorgani menetluskulu kaebuse esitajalt väljamõistmist. Kaebaja on põhjendatult

osutanud hankija kodulehelt nähtuvale , mille kohaselt on hangete korraldamine ja

konsultatsioonid üheks hankija peamiseks tegevusalaks. Õige on, et praegune vaidlus on

tekkinud otseselt vastustajale pandud ülesannete täitmisest, mistõttu puudub ka alus sellist

vaidlust pidada tema põhitegevusest väljuvaks. Samuti on hankija õigus- ja hankeosakonnas

peale juhataja kt kaks hankespetsialisti ja viis juristi, seega on vastustajal piisavalt vajaliku

kvalifikatsiooniga töötajaid. Väidetavad raskused esindamisel halduskohtumenetluses

esindajatasu väljamõistmist kaebajalt ei õigusta.

Eeltoodust tulenevalt hankija taotlus menetluskulu väljamõistmiseks kaebuse esitajalt

rahuldamisele ei kuulu.

34.Kolmas isik Antifire Tuleohutuslahendused OÜ taotleb kolmanda isiku menetluskuluna

esindajakulu, mis seisneb õigusabikulus summas 2139 eurot ( koos käibemaksuga), kaebuse

esitajalt väljamõistmist. Kulude kandmine kolmanda isiku poolt on tõendatud advokaadibüroo

Heringson GLO arvega nr 1140506 ja selle tasumist tõendava advokaadibüroo konto

väljavõttega. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Kuuse

kohtunik