1-13-4916/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-4916

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 16. .2014.a) Kriminaalasja number 1-13-4916 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Prokuröri abi Jane Pajus (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.A

isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx

RESOLUTSIOON

Vabastada J.A Tartu Maakohtu 28.05.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 13-4916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi J.A-le katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada J.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

2 (3) oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata katseajaks järgmised kohustused: J.A-le

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

2) otsida

endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul alates vabanemisest;

3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, v.a lähisugulased

Määrus J.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu

saata täitmiseks vangla kriminaalhooldusosakonda.

Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse J.A jõustumist.

Edasikaebamise kord K eva jooksul, ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 pä alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK J.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.05.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13- 4916 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele J.A-le 21.11.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-11170 mõistetud karistus 11 kuud 15 päeva vangistust üksikkaristusteist raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis J.A-le mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestada J.A-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse algust alates 22.05.2013.a, s.o tema kinnipidamisest kriminaalasjas 1-12-11170

16.01.2013.a määruse alusel karistuse kandmisele toimetamiseks. Kohtuotsus on jõustunud

17.06.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2013 22.05.2015.a. p 2 kohaselt .a ja lõpeb KarS § 76 lg 1

võib kohus eise astme kuriteo või e t simese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval . 22.05.2014.a.

Kohtule e Tartu Vangla toetab kinnipeetava J.A sitatud materjalidest nähtub, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas Prokurör enda arvamuse kirjalikult. toetab J.A

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja toetab käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud kohustuste määramist.

J.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

3 (3)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on J.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem poole

kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J.A on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud, asenduskaristusena on määratud ka üldkasulikku tööd.

Tegemist on olnud alkoholijoobes. 2013.a peamiselt vargustega ja mootorsõiduki juhtimisega alguses oli J.A tagaotsitav, kuna ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma. Käeso levat karistust kannab sissetungimisega grupi poolt toime pandud varguse eest. Vangla iseloomustusest selgub, et enne vangistust tarbis J.A 0,5 liitrit alkoholi igapäevaselt. Karistuse kandmise jooksul on kinnipeetav alustanud programmi Eluviisitreening, kuid vangla iseloomustuse kohaselt katkestas selle motivatsiooni puudumise tõttu. Vangla hinnangul ei ole J.A aru saanud programmi sisust ja mõttest. J.A seletab, et tal olid kodutööd kõik tehtud ning ta ei tea, miks teda välja arvati. Aprillis 2014.a keeldus osalemast sotsiaalprogrammis

Sotsiaalsete oskuste treening, kuna ta oli juba eelmisest programmist ilma põhjuseta välja arvatud. J.A omandab 9. klassi (kambriõppel), eksamid plaanib sooritada järgmisel aastal. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul . ei ole mõistetud

Positiivse , et vangistuse ajal on na saab tuua välja asjaolu J.A mõistnud, miks talle

vanglakaristus määrati ning ta ei õigusta oma käitumist, vaid soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetaval põhi seejärel jätkata õpinguid on plaan haridus omandada ning

metsanduse erialal. Vabanemise korral asub J.A elama oma vanematekoju. Töökoht on garanteeritud ettevõttes OÜ Mailema harvesterijuhina Tööandja hindab kõrgelt J.A püsivust, . järjekindlust ja oskust keerulistele töösituatsioonidele rahulikult käitudes lahendusi leida. Kohus, võttes arvesse käitumist vangistuse jooksul, toime pandud kuriteo asjaolusid J.A

ning vabanemisjärgseid elutingimusi, on seisukohal, et J.A tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud. Käesolev vangistus on J.A esimene ning kohus eeldab, et saadud kogemusest on kinnipeetav teinud õiged järeldused. Selleks, et tuleb J.A-le lisaks KarS vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski,

§ 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavaid kohustusi. Kohustus mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist. Tööalane hõivatus tagab sissetuleku ning võimlause tasuda täiturite nõudeid, mistõttu on J.A kohustatud asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või võtma ennast sama tähtaja jooksul arvele Töötukassas. Lisaks tuleb kohustada J.A mitte suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, va lähisugulased, sest see aitaks vältida võimalikku negatiivset mõju J.A-le. Kuna vabanemisel on J.A kandmata karistuse osa alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4 tuleb määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mida arvestatakse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik