1-10-12082/26 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-12082

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 21. mai 2014

määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

süüdimõistetu Viktor Brussilovi (Brussilov)

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 21. mai 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Viktor Brussilovi

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 08.11.2010 otsusega mõisteti Viktor Brussilov süüdi KarS § 184 lg

1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

Karistusaja algus 11.05.2010 ja lõpp 11.05.2016.

2. Viru Maakohtu 21.05.2014 määrusega jäeti V. Brussilov vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

2.1. Maakohus arvestas, et süüdimõistetut on varasemalt kriminaalkorras viis korda

karistatud ja vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. V. Brussilovit on varasemalt

karistatud raske isikuvastase kuriteo (tervisekahjustuse tekitamise eest kui sellega

põhjustati oht elule), tulirelva ja laskemoonaga seotud süütegude eest, varavastase

kuriteo (väljapressimine grupi poolt isikult vabaduse võtmisega) eest. Käesoleval ajal

kannab pikaajalist vanglakaristust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku

omandamise ja valdamise eest. Harju Maakohtu 08.11.2010 kohtuotsusest on näha,

et V. Brussilovi kinnipidamise ja sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära kokku

59,48 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 2,98 grammi

fentanüüli). Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks.

Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et mõistetud karistused ei ole V. Brussilovi

puhul oma eesmärki täitnud - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti

ei ole V. Brussilov varasematest karistustest enda jaoks mingeid järeldusi teinud.

Maakohtu hinnangul näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt

kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama

õiguskuulekalt.

2.2. Maakohus, arvestades V. Brussilovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid,

korduvaid karistusi leidis, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ei ole

õigustatud. V. Brussilov oli juba enne tähtaega 2002. ja 2008. aastal vabastatud ja

allutatud kriminaalhooldusele, kuid peale katseaja möödumist jätkas V. Brussilov

kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei

avalda V. Brussilovile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav

paneb vabaduses toime uue kuriteo.

Maakohtu hinnangul saaks V. Brussilovi ennetähtaegsel vabastamisel ühiskonna

õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse

mõistmise üldiste eesmärkidega.

2.3. Maakohus leidis, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema

võimalused vabaduses (elukoha omamine, lähedaste toetus ja arvatavasti ka

töökoha olemasolu). Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel

vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Eeltoodule

tuginedes leidis maakohus, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval

juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui elukoha omamine,

lähedaste toetus ja töökoht. Maakohus lisas, et süüdimõistetul oli ka varem lähedaste

toetus ja kindel elukoht, kuid see ei takistanud V. Brussilovil uue kuriteo

toimepanemist.

2.4. Samuti arvestas maakohus asjaolu, mille kohaselt on V. Brussilovil karistusest

kandmata veel ligi 2 aastat. Maakohus lisas, et isik, kes pani toime kuriteo, peab

arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

3. Viru Maakohtu 21.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu

V. Brussilov, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada V. Brussilov

vangistusest tingimisi enne tähtaega, võimalusel kasvõi elektroonilise valve alla.

Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.

3.1. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on ebaõigesti kaalunud

kriminaalasjas tähtsust omavaid asjaolusid ning rikkunud KarS § 76 lg 3 tulenevaid

kaalutluspõhimõtteid. V. Brussilov märgib, et maakohtu hinnangul on tema käitumine

ja tegevused vangistuses oldud aja jooksul vastavuses sellega, et teda oleks võinud

vabastada, kuid jätnud V. Brussilovi siiski vabastamata leides, et see oleks ennatlik.

3.2. V. Brussilov märgib, et kohus peab kaaluma kõiki KarS § 76 lg 3 nimetatud

asjaolusid. Määruskaebuse esitaja hinnangul on ebaõige tõsta teistest asjaoludest

kõrgemale toimepandud kuriteo asjaolusid ning lisab, et sellisel juhul ei ole mitte

kunagi võimalik kohtul teda ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna

toimepandud kuriteo asjaolud lämmataksid alati ülejäänud KarS § 76 lg 3 nimetatud

kaalutluse alused.

3.3. V. Brussilov on seisukohal, et tema suhtes on vangistuse eesmärgid täidetud ja

tema edasine vangistuses hoidmine ei ole põhjendatud. Määruskaebuse esitaja

lisab, et kaasaegse euroopaliku kriminaaltäitevõiguse eesmärgiks ei ole

represseerimine (et kurjategija peab ära kandma kogu karistuse) vaid

resotsialiseerimine. Vangistuse eesmärkide täitmisel enne määratud karistusaja

lõppu langeb ära isiku jätkuva kinnipidamise vajadus (õigustus) ning tekib õigus

ennetähtaegsele vabanemisele. Samuti on V. Brussilov seisukohal, et kinnipeetava

edukas taasühiskonnastamine on kaasaegse kriminaaltäitevõiguse peamine

prioriteet. Selleks on oluline elukoht, töökoht ja sotsiaalne võrgustik ning kinnipeetava

käitumine vangistuses, kõik need asjaolud on V. Brussilovi puhul positiivsed.

3.4. Määruskaebuse esitaja lisab, et põeb kroonilist haigust podagra ning väidab, et

seda ei ole võimalik vanglas ravida. Samuti märgib ta, et on lõpetanud riigikeele

kursuse B1 taseme.

Eeltoodule tuginedes leiab V. Brussilov, et tema tagasipöördumine ühiskonda on

kooskõlas ühiskonna ootustega ja õiglustundega ning lisab, et iga süüdimõistetu

väärib uut võimalust tingimisi enne tähtaega vabastamiseks läbi (elektroonilise)

järelevalve ning kohtu poolt määratud lisakohustused on ühtlasi ühiskonnale

garantiiks, et pisemagi rikkumise korral tuleb tal tagasi karistust kandma minna.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

V. Brussilovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu V. Brussilovi määruskaebuses

esitatud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja V. Brussilovi

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, seda ka elektroonilise järelevalve alla.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta V. Brussilov enne tähtaega

vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele,

iseloomule, mõistetud karistusele, varasemale elukäigule ja isikust tulenevatele

põhjustele, on põhjendatud.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud väitega, mille kohaselt ei ole

maakohus arvestanud kõiki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise

asjaolusid ning seetõttu rikkunud KarS § 76 lg 3.

Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et V. Brussilov on läbinud riigikeele

kursuste B1taseme, töötab majandustöödel koristajana ning meenete valmistajana,

et tal on vabaduses olemas elukoht ja garanteeritud töökoht ning et tal puuduvad

distsiplinaarkaristused.

Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud ei ole kõik ühe

kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt rohkem, ei ole

automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne

vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest

positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis võivad omada erinevat kaalu.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb V. Brussilovi

tingimisi enne tähtaega vabastamisel arvestada eelkõige kuriteo toimepanemise

asjaolusid ning isiku varasemat elukäiku. Ringkonnakohus leiab, et isikut, keda on

varasemalt kriminaalkorras viis korda karistatud ning kes kannab mitmendat

vanglakaristust, ei saa hinnata tema varasemat elukäiku arvestamata.

Siinkohal on oluliseks ka kuriteo toimepanemise asjaolud, mida maakohus on oma

määruses põhjalikult käsitlenud. Nimelt kannab V. Brussilov karistust suures koguses

narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, kui temalt leiti ja võeti ära 59,48

grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles oli puhtal kujul kokku 2,98 grammi

fentanüüli. Samuti kaalub vabastamist toetavad positiivsed asjaolud üles V. Brussilovi

korduv karistatus: isikuvastane kuritegu – raske tervisekahjustuse tekitamine, kui

sellega tekitati oht elule, tulirelva ja laskemoonaga seotud kuriteod ja varavastane

kuritegu – väljapressimine grupi poolt vabaduse võtmisega. Eeltoodu ilmestab väga

hästi süüdimõistetu varasemat elukäiku ning olemust.

8. Ringkonnakohus ei nõustu V. Brussilovi seisukohaga, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine prioriteediks ning karistuse täielik

ärakandmine pigem erandiks. Isik, pannes toime kuriteo, peab eelkõige arvestama

asjaoluga, et tal tuleb kanda talle mõistetud karistus tervikult. Süüdimõistetutele ei

ole tagatud absoluutset õigust vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, vaid

see otsus põhineb kohtu kaalutlusõigusel, mis tehakse tuginedes KarS § 76 lg 3

sätestatule.

9. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oleks

süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sest süüdimõistetut on varasemalt

kriminaalkorras karistatud kokku viiel korral ning reaalset vanglakaristust kannab V.

Brussilov kolmandat korda. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et

käesoleva kuriteo pani isik toime vahetult pärast katseaja lõppu. Isikut on varasemalt

kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, mis aga ei ole oma eesmärki saavutanud

ning süüdimõistetu ei ole mõistetud karistustest vastavaid järeldusi teinud ning oma

käitumist muutnud.

Lisaks eeltoodud isiku kriminogeenset käitumist iseloomustavatele asjaoludele on

käesoleval hetkel tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel kindlasti

kaalukad isiku poolt toime pandud kuriteo raskusaste, selle iseloom ning V.

Brussilovile mõistetud karistuse pikkus. Samuti on oluline välja tuua isikul tekkida

võivad majanduslikud raskused ning sellega kaasnevalt oht uute kuritegude

toimepanemiseks.

10. Olles mõistetud süüdi raske rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest ja

ära kandnud mõistetud vangistusest veidi üle poole, oleks V. Brussilovi

ennetähtaegne vabanemine ilmselt vastuolus ka seaduskuulekate ühiskonnaliikmete

arusaamaga riigi karistuspoliitikast ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetest.

11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu V. Brussilovi

määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus Maili Lokk

Mati Kartau