3-14-50191/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50191

Haldusasi

Rewilo Group OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 19.11.2013

korralduse nr 12.2-3/19552-1 ja 17.01.2014 vaideotsuse nr 6-

1/191-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Rewilo Group OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige

Oliver Vainola

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anu

Toomemägi

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Rewilo Group OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2014, välja arvatud HKMS

§ 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50191

2(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) kohustas 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1

Rewilo Group OÜ-d (kaebaja) esitama hiljemalt 27.11.2013 krediidiasutustes avatud

arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2013–31.10.2013 kohta ning 2013. a augusti- ja

septembrikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumentide koopiad

(kõik esitatud arved, saatelehed ja ostudokumendid jt ettevõtlust tõendavad dokumendid).

Korralduse põhjenduste kohaselt kontrollis vastustaja kaebaja käibemaksuseaduse (KMS)

mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. Kaebaja

registreeriti käibemaksukohustuslaseks 01.10.2010. 2013. a augusti- kuni oktoobrikuul ei ole

deklareeritud

tulu-

ja

sotsiaalmaksu-,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel ühtegi töötajat. Vastustaja hinnangul ei olnud asjas

oleva teabe pinnalt ettevõtlusega tegelemine piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja valduses võib

olla teavet, mis aitab kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid, pidas

vastustaja vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1

ja § 62 lg 1 alusel. Vastustaja selgitas, et tulenevalt MKS §-st 56 lasub kaebajal

maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Samuti hoiatati, et dokumentide tähtajaks esitamata

jätmisel kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist.

2. Kaebaja esitas 19.11.2013 korralduse peale vaide, mille vastustaja 17.01.2014

vaideotsusega nr 6-1/1919-2 rahuldamata jättis. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et tal on

tulenevalt MKS § 59 lg-st 1 kaalutlusõigus otsustada, milliseid tõendeid konkreetses asjas

koguda. Maksuhalduril lasub MKS § 11 lg-st 1 tulenevalt uurimiskohustus välja selgitada

kõik maksukohustust mõjutavad asjaolud. Maksuhalduril on õigus valida, millal ja milliste

tõendite põhjal loeb ta mingi asjaolu piisavalt tõendatuks. Korralduses on viidatud selle

andmise õiguslikule alusele ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Seega

on kaebajalt teabe nõudmine motiveeritud. Vastustaja ei pea tooma välja konkreetseid

tõendeid, millega põhjendatakse ettevõtluse puudumise kahtluse olemasolu. Maksuhalduril on

seadusest tulenevalt õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi. Kontrolliobjekti ei pea

põhjendama.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.11.2013 korralduse nr

12.2-3/19552-1 ja 17.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/191-2 tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et

töötajate deklareerimata jätmine võib tähendada, et äriühingul puuduvad töötajad. Töötajate

puudumine ei tähenda aga majandustegevuse puudumist KMS mõttes. Kaebaja on esitanud

vastustajale 2013. a septembrikuu müügiarved ja pangakonto väljavõtted, millelt nähtub

kaebajal majandustegevuse olemasolu. Dokumendid esitati korralduses märgitud tähtaega

arvestades. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks neid dokumente ei hinnatud ja miks need ei

tõenda

kaebajal

ettevõtluse

olemasolu.

Sellega

on

vastustaja

rikkunud

oma

põhjendamiskohustust. Kui maksuhaldur on asunud ettevõtluse kontrolli menetluse raames

teostama paralleelselt mõnda muud menetlust, mille eesmärk ei ole korralduses välja toodud,

siis

ei

saa

selliste

menetluste

tarbeks

allutada

isikut

maksuõiguslikule

kaasaaitamiskohustusele. Seda eriti siis, kui sellise paralleelmenetluse tulemiks võib olla

kriminaalõiguslik sanktsioon.

4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida ettevõtlusega tegelemist, milleks

peab tal olema õigus kontrollida kõiki isikuid, põhjendamata enda kahtlust kontrolli

läbiviimise vajaduse osas. Kaebaja hirm paralleelmenetluste või kriminaalmenetluse ees on

põhjendamatu. Enda mittesüüstamise privileegi kasutamise soovi korral on kaebajal võimalik

sellest vastustajat kirjalikult teavitada. Kaebaja ei ole seda teinud.

3-14-50191

3(4)

4.2. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste rikkumist ega näidanud, millised objektiivsed

takistused esinevad nõutud teabe esitamiseks. Isegi kui lähtuda kaebuses märgitust, mille

kohaselt on kaebaja mingi osa tõendeid maksuhaldurile edastanud, ei õigusta see ülejäänud

teabe ja dokumentide esitamata jätmist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks peaks vastustaja

kaebaja 2013. a septembrikuu kohta esitatud tõendite pinnalt järeldama, et kaebajal oli

ettevõtlus olemas ka 2013. a augustis ja oktoobris.

4.3. Käibemaksukohustuslaste register peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase

toimimise. Maksuhalduril on õigus ja kohustus hoida register puhas ettevõtlusega

mittetegelevatest isikutest. Seetõttu ongi vajalik kahtluse korral alustada kontrolli ja just selle

kontrolli käigus selgitatakse välja, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõistes.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Vaidlusalune korraldus vastab MKS §-s 46 toodud nõuetele. Vastustaja on toonud

korralduses haldusakti andmise õigusliku alusena välja MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1, mis

annavad maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente. Samuti

tugineti KMS § 22 lg-le 31, mis annab maksuhaldurile õigus nõuda maksukohustuslaselt

lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine

ei ole piisavalt tõendatud. Korralduse andmise faktilise asjaoluna toodi välja, et vastustaja on

otsustanud kontrollida kaebaja KMS mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul

2013 august kuni oktoober. Samuti viidati asjaolule, et kaebaja ei ole sellel perioodil

deklareerinud ühegi töötaja olemasolu. Seega on korralduses toodud välja nii selle andmise

õiguslik kui faktiline alus.

6. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on rikkunud korralduse andmisel

motiveerimiskohustust. Maksuhalduril on MKS §-dest 10 ja 59 tulenevalt kohustus ja pädevus

kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada

selleks teavet ja dokumente maksukohustuslaselt endalt ja teatud seaduses nimetatud

tingimustel

ka

kolmandatelt

isikutelt.

Kui

maksuhalduril

on

seadusest

tulenev

kontrollikohustus, ei pea ta põhjendama, miks ta seda kohustust täidab just konkreetse

maksumaksja suhtes. Praegusel juhul on vastustaja viidanud korralduses kaebaja suhtes

alustatud kontrollimenetlusele. Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2013 otsuses haldusasjas

nr 3-12-1916 (p 14) selgitanud, et maksuhaldur ei pea kontrolli alustamiseks põhjendama

korralduse adressaadile kahtluse olemasolu. Piisab, kui maksuhaldur on viidanud korralduses

selle andmise faktilisele asjaolule. Seega ei pidanud vastustaja vaidlusaluses korralduses

põhjendama, miks ta otsustas kaebaja suhtes kontrollimenetluse läbi viia ja miks tal on

kahtlused kaebaja ettevõtluse kohta. Maksuhalduri vähest motiveerimiskohustust teabe

nõudmise korralduse andmisel on õiguspäraseks pidanud ka Riigikohus oma 14.04.2014

otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-13 (p 11).

7. Kaebaja leiab, et üksnes töötajate deklareerimata jätmine ei tõenda ettevõtluse puudumist.

Kohtu hinnangul annab see asjaolu aga maksuhaldurile põhjendatud aluse kahelda, kas

kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni makseid tasutakse

ka juhatuse liikme tasudelt (tulumaksuseaduse § 13 lg 2, sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4,

kogumispensionide seaduse § 7 lg 1). Kui kaebaja ei ole oma töötajatele ja/või juhtimis- või

kontrollorgani liikmetele mitme kuu vältel tasusid maksnud ega nende pealt makse tasunud,

siis tekitab see põhjendatud kahtluse ettevõtluse olemasolus. Maksuhaldur andis õiguspäraselt

kaebajale enne tema käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist võimaluse tõendada

ettevõtluse olemasolu muude tõenditega.

3-14-50191

4(4)

8. Kaebaja sõnul esitas ta maksuhaldurile 2013. a septembrikuud puudutavad dokumendid.

Vastustaja 28.03.2014 otsusest nr 12.2-3/19552-2, millega otsustati kustutada kaebaja

käibemaksukohustuslaste registrist alates 03.04.2014 (kaebaja vaidlustas selle otsuse

haldusasjas nr 3-14-50533), nähtub, et kaebaja esitas 2013. a septembrikuud puudutavad

dokumendid maksuhaldurile alles 03.12.2013, seega pärast vaidlustatud korralduse tegemist.

Pärast korralduse andmist selle osaline täitmine ei too kaasa korralduse õigusvastasust, sest

haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga. Vaidlusaluse korralduse

andmise ajal ei olnud maksuhalduril eelviidatud dokumente, seega oli nende küsimine

korraldusega õiguspärane. Samuti ei too korralduse osaline täitmine kaasa vajadust korraldus

hiljem tühistada. Korraldus on vastavas osas kaotanud täitmise tõttu kehtivuse

(haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2).

9. Ka vaideotsus on samadel asjaoludel õiguspärane. Kuna vaideotsusega tuli kontrollida

korralduse õiguspärasust selle andmise aja seisuga, mitte vaideotsuse tegemise aja seisuga,

siis ei pidanud vastustaja vaideotsuses hindama kaebaja esitatud 2013. a septembrikuu kohta

käivaid dokumente.

10. Seda, kas 2013. a septembrikuu kohta esitatud dokumendid tõendavad piisavalt kaebajal

ettevõtluse olemasolu, hindab kohus haldusasjas nr 3-14-50533.

11. Kohtu hinnangul on korraldus ja vaideotsus õiguspärased ega riku kaebaja õigusi.

Vaidlusaluse korraldusega antakse vastupidi kaebajale enne tema registrist kustutamist

võimalus tõendada ettevõtluse olemasolu. Korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine

ei ole kaebajat ebaproportsionaalselt koormav. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse

täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda

korralduse muutmist ja selle täitmise tähtaja pikendamist. Kohtumenetluses pole kaebaja

esitanud asjakohaseid põhjuseid korralduse õigusvastasuse või selle täitmise võimatuse kohta.

12. Korraldusest ei saa järeldada, et maksuhaldur soovib viia läbi paralleelseid menetlusi või

kogub tõendeid kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebajal on MKS § 64 lg 1 p 6 alusel õigus

keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks

tema enda või tema lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja sõnul ei ole

kaebaja sellele alusele tuginedes andmete esitamisest keeldunud. Viidatud alusele tuginemine

ei anna aga kaebajale õigust nõuda, et maksuhaldur tugineks tema ettevõtluse olemasolu

tuvastamisel vaid kaebaja paljasõnalistele väidetele. Kui kaebaja jätab ettevõtlusega

tegelemist tõendavad dokumendid vastustajale esitamata ja vastustaja hinnangul ei ole ka

muude asjaoludega kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendatud, on maksuhalduril õigus

kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

14. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule

tähtaegselt tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik