3-14-52/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

20.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-52

Haldusasi

Aleksei Maksimovi (Maksimov) kaebus Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes seonduvalt kambrite lukustamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja taotlus kohtuistungi korraldamiseks ning tunnistajate

ülekuulamiseks rahuldamata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a

otsus muutmata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, so hiljemalt 21.07.2014 (HKMS

§ 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus

menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja

§ 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 11.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/281 (tl 26) lukustati alates

11.07.2013 süüdimõistetute eluhoone 8. osakonna (osakond S8) kambrite uksed

julgeolekukaalutlustel. Käskkirja kohaselt tuli kambrite uste lukustamist kohaldada

selleks, et lõpetada süüdimõistetute S8 osakonnas pikemat aega toimunud aktiivne

hasartmängu, pokkeri, doomino ja klotsidega mängimine.

2. Tartu Vangla 15.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/285 (tl 27) lõpetati Tartu Vangla

11.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/281 kohaldatud piirangud seoses asjaolude

äralangemisega ja otsustati osakond S8 avada 15.07.2013 alates kella 14.00-st.

3. Tartu Vangla 23.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/293 (tl 28) lukustati osakonna S8

kambrite uksed julgeolekukaalutlustel, selgitamaks välja osakonnast leitud

anaboolset steroidi sisaldavate tablettidega seotud kinnipeetavad ja hoidmaks ära

võimalike õigusrikkumiste toimepanemist.

4. Tartu Vangla 26.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/301 (tl 29) lõpetati Tartu Vangla

23.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/293 kohaldatud piirangud seoses asjaolude

äralangemisega ja otsustati osakond S8 avada 27.07.2013 alates kella 08.30-st.

5. 06.11.2013 esitas kaebaja vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 11, tõlge tl 12),

milles soovis mittevaralise kahju hüvitamist seoses osakonna S8 lukustamisega

kahel korral 2013. a juulis.

6. Tartu Vangla jättis 09.01.2013. a otsusega nr 1-13/201-2 (tl 13−13p) kaebaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata põhjusel, et vangla ei ole eluosakonna S8

lukustamisel käitunud õigusvastaselt.

7. 15.01.2014 esitas Aleksei Maksimov Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles

Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 80 000 eurot

seonduvalt 11.07.2013. a käskkirjaga nr 6-1/281 ja 23.07.2013. a käskkirjaga nr 6-

1/293 S8 osakonna kambrite uste lukustamisega ligi 8 ööpäevaks.

Kaebaja leiab, et taolise meetme kasutamine kõikide osakonna kinnipeetavate

suhtes oli õigusvastane. Kaebaja sõnul oli kambrite lukustamise ajal kambris 30-

kraadine palavus ja õhupuudus, mis põhjustas kaebajale kannatusi. Samuti anti

kaebajale 4 päevaks ainult 500 g vedelikku. Kaebaja hinnangul tuleb vanglal talle

hüvitada iga päeva eest, mil ta pidi taluma kannatusi, piina ja ebainimlikku kohtlemist

10 000 eurot, 8 päeva eest kokku 80 000 eurot.

8. Tartu Halduskohus menetles kaebust lihtmenetluses ning jättis 18.03.2014. a

otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu hinnangul on Tartu Vangla direktori 09.01.2014. a kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-13/201-2 (tl 13) ja Tartu Vangla

17.02.2014. a vastuses kaebusele (tl 25) ammendavalt ja selgelt vastatud kaebaja

väidetele ning kohus nõustub nende põhjendustega. Kaebaja ei ole esitanud

halduskohtule arvestatavaid väiteid, mis võiks vastustaja seisukohad ümber lükata,

samuti ei ole halduskohtu hinnangul asja lahendamiseks vajalik ega põhjendatud

kaebaja taotletud tunnistajate ülekuulamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. 25.03.2014 saabus kohtule kaebaja apellatsioonkaebus (tl 65−66p, tõlge tl 68)

Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a otsuse peale.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei võtnud halduskohus arvesse kaebuses esitatud

asjaolusid – temperatuur kambrites nende lukustamise ajal oli 30 kraadi ja 4 päeva

jooksul anti ainult 500g kuuma vedelikku. Nende faktide osas oleks halduskohus

pidanud kirjalikult üle kuulama kaks tunnistajat. Kaebaja sõnul on absurdne väita, et

11.07.2013. a ja 23.07.2013. a käskkirjad olid antud julgeolekukaalutlustel, ning leiab,

et vanglal oleks saanud videokaamerate salvestuste abiga kindlaks teha, kes

osakonnas hasartmänge mänginud olid. Ka sektsoonist leitud anaboolsete steroidide

osas tehtud käskkiri ei saanud kanda julgeoleku tagamise eesmärke, kuna kõik

sektsiooni kinnipeetavad käisid käskkirja kehtivuse ajal koos jalutuskäigul.

Julgeolekuosakond ei küsitlenud kaebajat ega kaebaja poolt tunnistajana nimetatud

teisi kinnipeetavaid.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu arvamusega, et ilma ventilatsiooni ja vedelikuta 30-

kraadises palavuses viibimise näol ei olnud tegemist piinaga. Vanglal oli samal ajal

võimalus varustada kinnipeetavaid keeva veega, sisse lülitada ventilatsioon ning

anda kambritesse ventilaatorid, kuid midagi sellist ei tehtud. Kaebaja palub

ringkonnakohtul tunnistada 30-kraadises palavuses viibimine ilma kuuma vedelikuta

8 päeva vältel ja kohustada vastustajat maksma kaebajale õiglast kompensatsiooni

ringkonnakohtu äranägemisel.

Kaebaja leiab, et halduskohus oleks pidanud juhul, kui leidis, et kaebusega taotletav

summa on liialt suur, tegema ise enda äranägemisel õiglase ettepaneku. Samuti ei

andnud halduskohus kaebajale riigi arvel kaitsjat, kuigi kaebaja seda taotles.

10. Kohtule 08.04.2014 saabunud avalduses (tl 79−80p, tõlge tl 82) taotleb kaebaja

asja läbivaatamist kohtuistungil videokonverentsi teel. Kaebaja sõnul on tal vaja

kohtule selgitada, mida ta 2013. a suvel üle elas, olles 8 päeva jooksul ilma

vedelikuta. Samuti teeb kaebaja vastustajale ettepaneku lahendada asi kokkuleppe

sõlmimisega.

11. Vastustaja palub 17.04.2014 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl

85−85p) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja nõustub haldusohtu

otsuses toodud põhjenduste ja seisukohtadega ning leiab, et ükski

apellatsioonkaebuses toodud põhjendustest ei ole halduskohtu otsuse tühistamise

aluseks.

Vastustaja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kaebaja ei ole kordagi vaidlustanud

asjaolu, et vanglal on õigus julgeoleku tagamise vajadusest lähtuvalt osakondi

lukustada, kuigi kaebaja arvates olid need põhjused, mis tõid kaasa osakonna

lukustamise, absurdsed. Kaebaja peab vastustaja tegevust õigusvastaseks just

lukustatud kambrites valitsenud olukorra tõttu. Vastustaja selgitab, et ei saanud

kuidagi mõjutada 2013. a juulis olnud ilma, kui õhutemperatuur tõusis mõnel päeval

30 kraadi lähedusse. Palav ei olnud mitte ainult vangla territooriumil, vaid ka mujal

ning see puudutas kõiki inimesi. Samasugune palavus oleks olnud kambris ka siis,

kui osakonda ei oleks lukustatud. Kaebaja ei ole ka väitnud, et enne ja pärast

osakonna lukustamist oleks kambris hakanud tööle tugevam ventilatsioon, vaid ka

see on olnud kogu aeg sama. Pealegi ei ole ventilatsiooni ülesanne kambri

jahutamine, vaid õhuvahetuse tagamine. Seda, et kambris oli õhupuudus, ei ole

kaebaja kordagi väitnud. Arusaamatuks jääb ka kaebaja väidetud seos osakonna

lukustamise ja vangla poolt ainult 500 g kuuma vedeliku andmise vahel, kuna jooki ei

antud mitte seetõttu, et osakond oli lukustatud, vaid tavapärase toitlustamise raames.

Kambrites oli ning on olemas kraanikauss, kust on ööpäevaringselt kättesaadav

puhas külm vesi ning soovi korral oli võimalus ennast külma veega värskendada.

Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta neid võimalusi ei kasutanud ning eelistas

kannatada kuumast ilmast tingitud olukorda.

Vastustaja ei pea võimalikuks asja lahendamist kokkuleppe saavutamisega.

12. 05.05.2014 kohtule saabunud avalduses taotleb kaebaja veel kord antud

küsimuse läbivaatamist videokonverentsil ning märgib, et tunnistaja väljakutsumise

võib asendada ka tunnistajatelt kirjalike ütluste võtmisega. Kaebaja sõnul on talle

senini arusaamatu, miks ei saanud vangla korrapidaja 2013. a suvel, kui kambrid olid

osakonnas lukustatud ning kambrites valitses piina tekitav olukord, anda keedetud

vett selle vajajatele. Vangla tegevuse näol on tegemist piinamisega, kuna kambris

valitses 30-kraadine palavus, õhupuudus, kaebaja jäeti veeta, teeta ja kohvita ning

tal ei lastud minna duši alla. Tegemist oli umbse ruumiga, kus ventilatsioonist oleks

piisanud ühele inimesele, kambris viibis aga kaks inimest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu

vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus.

14. Ringkonnakohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks kuulata üle kaebaja poolt

nimetatud tunnistajaid, mistõttu jätab kohus kaebaja taotlused kohtuistungi

korraldamiseks

ning

tunnistajate

ülekuulamiseks

rahuldamata.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus asja

läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks

olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning

menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda,

arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui

menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Tulenevalt HKMS §

62 lg-st 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Sama sätte teise lause kohaselt ei ole tõendil asjas tähtsust muu hulgas

juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt

tõendatud. Antud vaidluse asjaoludest tulenevalt puudub käesoleval juhul vajadus

saada täiendavaid selgitusi kaebaja poolt nimetatud tunnistajatelt. Kaebajal on olnud

endal võimalus kirjeldada kohtule kahju hüvitamise nõude aluseks oleval perioodil

kambris valitsenud olukorda. Mõne teise kinnipeetava subjektiivne hinnang samas

või mõnes teises kambris valitsenud olukorrale ning selle tõsidusele ei saa omada

tähtsust kaebaja poolt esitatud kahjunõude lahendamisel. Kõiki vastava olukorraga

kaasnenud objektiivseid asjaolusid on kaebajal endal olnud võimalus kohtule

selgitada ning seda on ta ka teinud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vaidluse

asjaolud on tuvastatavad juba toimiku materjalide pinnalt ning täiendavalt tunnistajate

ülekuulamine ning selleks istungi korraldamine ei ole antud juhul asja lahendamiseks

vajalik ega põhjendatud, mistõttu jätab kohus vastavad kaebaja taotlused

rahuldamata. Istungi korraldamise ning tunnistajate ülekuulamise taotluse

rahuldamata jätmise põhjuseid on ringkonnakohus kaebajale selgitanud ka

29.04.2014. a määruses.

15. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise

nõude. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud,

nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju

rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse

võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Eelnevast tulenevalt peab mittevaralise kahju hüvitamise

nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised eeldused: avaliku võimu kandja peab

olema käitunud õigusvastaselt, isikule peab avaliku võimu kandja tegevuse või

tegevusetuse tagajärjel olema tekkinud mõne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õiguse

rikkumisega põhjustatud kahju ning avaliku võimu tegevuses peab esinema süü.

Käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise nõude puhul ei ole eelnimetatud

eeldused täidetud.

16. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 8 lg-le 2 võib vanglateenistus põhjendatud

vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse

ruumidesse paigutada HKMS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik

vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks.

Sama sätte teise lause kohaselt tuleb üldiseks liikumiseks ettenähtud päevakavast

erandi tegemise otsus teha kirjalikult. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 12 lg-st 1 tulenevalt kuulub VangS § 8 lg 2 alusel

otsuse tegemine üksuse juhi pädevusse. Antud juhul on tehtud VangS § 8 lg-s 2

sätestatud erandid HKMS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast Tartu Vangla peaspetsialist-

üksuse juhi 11.07.2013. a käskkirja nr 61/281 ning Tartu Vangla inspektor-kontaktisik

peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes 23.07.2013. a käskkirjaga nr 61/293. Seega

on vastutaja järginud julgeolekukaalutlustest tulenevate kambrite lukustamise

aegades erandite tegemisel VangS § 8 lg-st 2 ja VSkE § 12 lg-st 1 tulenevaid

nõudeid.

17. VangS § 8 lg 2 alusel tehtava otsuse näol on tegemist vangla kaalutlusotsusega

ning sättest nähtuvalt on selle kohustuslikuks eelduseks põhjendatud vajaduse

olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja nii 11.07.2013. a käskkirja kui

23.07.2013. a käskkirja alusel kambrite lukustamist kohaldades käitunud

õiguspäraselt. Käskkirjades on põhjendatud, miks on vangla julgeolekuosakonna

ametnikele teatavaks saanud asjaolud, ühel juhul hasartmängude mängimine, teisel

juhul läbiotsimise käigus anaboolsete steroidide leidmine, vangla julgeolekut

ohustavad ning miks on osakonna sulgemine vajalik. Asja materjalidest nähtuvalt ei

ole vastustaja kambrite lukustamise meedet kohaldanud ka ülemäära pikaks ajaks.

Mõlemal juhul kambrite lukustamine viiel päeval (11.07.2013 kella 10.30-st kuni

15.07.2013 kella 14.00-ni ning 23.07.2013 kella 16.00-st kuni 27.07.2013 kella 08.30-

ni) võimaldas vastustajal julgeolekuohtudega seonduvates asjaoludes selgust saada

ning uurimise sellist ajalist kestust ei saa antud juhul meetme kohaldamise eesmärke

arvestades pidada ebaproportsionaalseks. Kuigi kaebaja arvates oli õigusvastane, et

taolist meedet kasutati kõikide osakonna kinnipeetavate, kaasa arvatud tema suhtes,

ei ole kaebaja nende piirangute kohaldamist enda suhtes vaidlustanud. Mõlemas

käskkirjas on nõuetekohaselt selgitatud käskkirja peale vaide esitamise võimalust,

mistõttu pidi vaide esitamise võimalus olema kaebajale arusaadav. Hoolimata sellest

ei ole kaebaja 11.07.2013. a ja 23.07.2013. a käskkirju vaidemenetluse korras

vaidlustanud. Seega ei saa kohtu hinnangul pidada usutavaks, et kaebajale oli kohe

pärast käskkirja andmist selge, et käskkirja kohaldamine tema suhtes oli

õigusvastane. Kaebaja käitumisest saab pigem järeldada seda, et ta ei pidanud

vastavaid käskkirju õigusvastaseks.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega kollektiivse karistamise kohta.

VangS § 8 lg-s 2 sätestatud meetme näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõu

alaliigina VangS § 69 lg 2 p-i 1 mõttes, mis on erinevalt VangS § 69 lg 2 ps 1

sätestatud meetmest ette nähtud kasutamiseks abstraktse hulga, nt kogu osakonnas

paiknevate kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramiseks. Seega on

vastava meetme kohaldamise võimalus seaduses ette nähtud ning puuduvad alused

pidada vangla tegevust VangS § 8 lg 2 alusel kambrite lukustamisel 2013. a juulikuus

kinnipeetavate kollektiivseks karistamiseks.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse asjaoludest nähtuvalt

kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju. Kaebaja ei ole küll täpsustanud talle

tekkinud kahju liiki, kuid tema väidetest saab järeldada, et tegemist on ebamugavates

tingimustes viibimisega põhjustatud moraalse kahjuga. Ühtegi talle tekkinud

tervisekahjustust ei ole kaebaja esile toonud. Riigikohtu halduskolleegium on

selgitanud, et moraalse kahju väljamõistmisel peab kaebuse faktiline ja õiguslik

põhjendus kohtuid veenma, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi seoses vangla

tegevusega taluma, ületasid piiri, mis eristab üldjuhul vastava tegevusega

kaasnevaid ebamugavusi piinavast, julmast või väärikust alandavast kohtlemisest (vt

RKHKo 06.09.2007, nr 3-3-1-40.07, p 12). Antud juhul on kohtu hinnangul kaheldav

nii see, kas antud juhul oli ületatud tavapäraselt vangla poolt VangS § 8 lg-s 2 ette

nähtud meetme kohaldamisega kaasnevaid ebamugavusi, kui ka RVastS § 7 lg-s 1

kahju hüvitamise ühe eeldusena ette nähtud põhjusliku seose esinemine vangla

tegevuse ning kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et on tõenäoline, et kaebaja poolt 2013. a juulikuus talutud

olukord oleks olnud sama ka juhul, kui vangla ei oleks osakonda

julgeolekukaalutlustel lukustanud. Nimelt valitses 2013. a juulikuus Eestis kõrge

õhutemperatuur, mis mõnel päeval tõusis 30 kraadi lähedusse, ning mis võis

põhjustada ebamugavusi paljudele inimestele üle Eesti, seda eelkõige kinnises

ruumis viibijatele, kus õhuliikumine on üldjuhul väiksem. 2013. a juulikuu ilm

põhjustas seega olukorra, kus kambrites harjumuspärase temperatuuri hoidmine oli

vanglal kas raskendatud või täiesti võimatu. Asja materjalidest nähtuvalt töötas

kambris ventilatsioon ning kinnipeetavatel oli võimalik kasutada kraanist tulevat

külma vett. Muude palavust vähendavate meetmete kasutusele võtmine, nagu

kaebaja poolt viidatud ventilaatorite võimaldamine kambritesse, oleks kohtu

hinnangul kinnipeetavate suure arvu tõttu olnud vanglale liialt koormav ning seetõttu

ei saa pidada kinnipeetavat õigustatuks nõudma enda kambrisse ventilaatorit. Kohtu

hinnangul ei oleks vangla saanud vähendada kaebajale tekkinud ebamugavusi ka

talle rohkema kuuma vee võimaldamisega, kuna puudub otsene seos palavusest

tingitud ebamugavuste vältimise ning kuuma vee võimaldamise vahel. Sellist seost ei

ole ka kaebaja ise täpsustavalt esile toonud ega selgitanud, kuidas oleks talle

rohkema kuuma vee võimaldamine tema ebamugavusi vähendanud. Seega ei nähtu

asja materjalidest, et vangla oleks kaebaja kambris valitsenud palavuse vältimiseks

tema võimuses olevaid meetmeid kasutamata jätnud. Samas oli näiteks kaebajal

endal võimalik kuumast ilmast tuleneva palavuse vähendamiseks kasutada enda

jahutamiseks kambris asuvast kraanist tulevat külma vett. Kaebaja on küll väitnud, et

kambris ei olnud dušši ega külmkappi, kuid ühtegi väidet kraanivee kasutamise

võimatuse kohta kaebaja kohtule esitanud ei ole. Kuigi dušši kasutades oleks

kuumast ilmast tingitud palavust saanud tõepoolest vähendada mugavamalt kui

kraanist tuleva veega, ei ole siiski tegemist asjaoluga, mis oleks ületanud piiri

tavapäraste ebamugavuste ning piinava, julma või väärikust alandava kohtlemise

vahel, sest võimalus end jahutada oli kambris olemas. Seega tuleb asuda

seisukohale, et kaebajal endal oli võimalik talle väidetavalt tekkinud kahju vähendada

või vältida ning kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda võimalust ei kasutanud.

20. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puuduvad alused ning Tartu Halduskohus on

kaebuse põhjendatult rahuldamata jätnud. Kuna ka apellatsioonkaebus ei sisalda

asjaolusid, mille pinnalt kuuluks kaebus rahuldamisele, jääb apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.03.2014. a otsus muutmata.

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, siis tulenevalt HKMS

§ 109 lg 1 neljandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta

ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Tiina Pappel

/allkirjastatud

digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/