3-14-50654/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50654

Haldusasi

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla toimingu

õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Jaak Reinomäe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe määruskaebus ja muutmata Tartu

Halduskohtu 06.06.2014. a määrus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud

taotluse rahuldamata jätmise kohta (resolutsiooni p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Jaak Reinomäe kaebus (tl 1-3p) , mille

ta nõudis Viru Vangla toimingu (27.02.2014 talle saabunud paki avamine)

õigusvastasuse tuvastamist ning ettekirjutuse tegemist vaidlusaluste esemete

hävitamise keelamiseks, kui neile ei tulda järele ning esemete edastamiseks koos

kaebajaga Rakvere arestimajja. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohus jättis 06.06.2014. a määrusega (tl 21-21p) rahuldamata

kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel

(resolutsiooni p 1); kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel

(resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Kohus märkis,

et haldusasjas nr 3-11-697 esitatud kaebaja SEB Panga arvelduskonto väljavõttest

nähtuvalt on talle laekunud 08.01.2014 töötutoetust 94,22 eurot ning vanglasisese

isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajale on laekunud sissetulekuid kokku 120,24

eurot. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse

halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus tegi kindlaks, et

ajavahemikul 27.12.2013 kuni 26.04.2014 olid kaebaja sissetulekud kokku 214,46

eurot, millest ei ole õigustatud maha arvata tehtud kulutusi. Kohus arvestas, et

kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 107,23 eurot (214,46÷4×2),

mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Seega esinevad kohtu hinnangul käesoleval

juhul asjaolud, mille korral kaebajale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112

lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kohus märkis, et kuna puudub kaebajale menetlusabi

andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 17.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Jaak Reinomäe määruskaebus (tl 24-

25), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus ja teha asjas

uus otsus, millega tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel rahuldada. Kaebaja on arvamusel, et Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a

määrus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduses (PS) kehtestatuga, viidates §-dele

11 ja 15. J. Reinomäe arvates on põhjendamatu kohtu väide selle kohta, et tema

sissetulekust ei ole õigustatud maha arvata tehtud kulutusi. Kaebaja märgib, et ta on

teinud kulutusi, mida on erinevates Riigikohtu lahendites peetud kulutusteks, mis on

HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt mahaarvatavad sissetulekutest. Kaebaja väidab, et

kohus on rikkunud kohtule kohustuslikku uurimispõhimõtet. Kaebaja märgib, et

erinevates Riigikohtu lahendites on esitatud seisukoht selle kohta, et vahistatul, kes

soovib kasutada PS §-st 15 tulenevat õigust kohtusse pöördumiseks, peab riigilõivu

tasumisel jääma kontole raha, mis võimaldaks tasuda vanglas teiste põhiseaduses

sätestatud õiguste eest, näiteks osta poest telefonikaarti, kirjutusvahendit,

hügieenitarbeid ning lasta teha koopiaid dokumentidest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Jaak Reinomägi on esitanud määruskaebuses taotluse teha uus otsus, millega tema taotlus

riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldada. HKMS § 2 lg-st 4

tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja

tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 116 lg-st 1 lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega.

Eeltoodust juhinduvalt leiab ringkonnakohus, et Jaak Reinomäe taotlust tuleb tõlgendada

taotlusena teha uus määrus, millega tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel rahuldada.

6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Riigikohus on selgitanud 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-des 9 ja 10, et

HKMS-i uue regulatsiooni järgi ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab

pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus

põhjendatud kulutuste tegemiseks. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et kinnipeetava

sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul

kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid

(töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne

kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad).

Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest

seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja

vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt

tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega

eluasemele ja seega maha arvatavad.

8. Vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 10) nähtuvalt on Jaak Reinomägi tasunud

üksnes kaupluses tehtud ostude eest, milliseid kulutusi ei ole HKMS § 112 lg 1 p-st 1

tulenevalt lubatav sissetulekust maha arvata. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus

nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja sissetulekutest ei ole õigustatud maha

arvata tehtud kulutusi. Seega on kaebaja väited kulutuste mahaarvamise lubatavuse

ja kulutuste tegemiseks kontole raha jäämise kohustuslikkuse kohta põhjendamatud.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu

tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse

esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on

halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel õigesti juhindunud HKMS-i

vastavatest sätetest, millest lähtuvalt jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks rahuldamata.

10. Jaak Reinomägi ei ole määruskaebuses PS §-de 11 ja 15 osas sisulisi põhjendusi

esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud väited tähelepanuta.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata Jaak Reinomäe

määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määruse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta (resolutsiooni

p 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel