3-14-199/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-199

Otsuse kuupäev

19. juuni 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Vello Uibo kaebus Maksu- ja Tolliameti 20. jaanuari 2014

maksuotsuse nr 12.2-3/017304-3 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Vello Uibo

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Vello Tammer

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta Vello Uibo kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 21. juuli 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 12. juunil 2013 teostas Maksu- ja Tolliamet (MTA) läbiotsimise Uibo ja Viirumäe taludes

Roosi külas, Laheda vallas, Põlvamaal. Läbiotsimise käigus avastati ilma Eesti

maksumärkideta sigarette kokku 22100 tk ehk 1105 müügipakendit. Samuti polnud

müügipakenditel eestikeelseid terviseohu hoiatusi ning eestikeelset teavet sigarettide tõrva- ja

nikotiinisisalduse kohta.

2. 27. septembri 2013 kohtuvälise menetleja otsusega nr 930013001161/8 karistati Vello

Uibot väärteomenetluses rahatrahviga 800 eurot tubakaseaduse (TubS) § 39 lõike 1 alusel.

TubS § 51 lõike 8 alusel konfiskeeriti V. Uibolt sigaretid. Otsus väärteoasjas on jõustunud.

3. 20. jaanuari 2014 maksuotsusega määras MTA V. Uibole tasumisele kuuluva

impordimaksu maksusumma kokku 3061,56 eurot, millest tollimaks moodustab 466,44 eurot,

aktsiisimaks 1949,89 eurot ja käibemaks 645,23 eurot. Otsus koostati väärteomenetluses

kogutud tõendite alusel.

4. Tollimaksu määramisel lähtus MTA nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtestatud

ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artikli 202 lõikest 1, mille kohaselt tekib tollivõlg, kui kaup,

millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile.

Komisjoni määruse (EL) nr 927/2012 kohaselt on tubakat sisaldavate sigarettide

kokkuleppeline tollimaksumäär 57,6% 1000 tk kohta. Tolliväärtuse määramiseks rakendas

MTA tolli poolt aktsepteeritud sarnase kauba tehinguväärtusest.

5. Aktsiisimaksu määramisel lähtus MTA alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse

(ATKEAS) § 56 lõikest 1, mille kohaselt oli 2013. aastal fikseeritud aktsiisimäär 1000 sigareti

kohta 45 eurot ja proportsionaalne määr 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast. Sama

paragrahvi lg 11 sätestas 2013. aastal, et sigarettidelt makstakse aktsiisi ATKEAS § 56 lõikes

1 sätestatud määra kohaselt, kuid mitte vähem kui 84,8 eurot 1000 sigareti kohta. ATKEAS §

60 lõike 1 kohaselt arvutatakse maksumärgistamata sigarettide maksustamisel aktsiis lähtuvalt

sigarettide levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt arvutatakse sigarettide levinuim hind möödunud kalendriaasta andmete alusel,

jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete jaehindade alusel arvutatud

koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide kogu arvuga. Maksuotsuse kohaselt oli 2013.

aastal sigarettide levinuim hind 2,62 eurot.

6. Käibemaksu

osas

asus

MTA

seisukohale,

et

tegemist

oli

kauba

impordiga

käibemaksuseaduse (KMS) § 6 lg 1 p 3 mõttes ning KMS § 15 lg 1 kohaselt on

käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest.

7. V. Uibo esindaja vandeadvokaat Vello Tammer esitas 26. veebruaril 2014 Tartu

Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada MTA 20. jaanuari maksuotsuse nr 12.2-

3/017304-3. Samuti palus ta ennistada kaebetähtaja seoses tema haigestumisega kaebetähtaja

viimasel päeval ning peatada esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse kuni

kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

8. 27. veebruari 2014 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebus menetlusse. Sama

määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

9. MTA esitas 27. märtsil 2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palub jätta rahuldamata

kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Alternatiivselt palub MTA jätta kaebuse

rahuldamata. V. Uibo menetluskulud palub MTA jätta tema enda kanda.

10. Tartu Halduskohus nõudis 9. aprillil vandeadvokaat V. Tammerilt selgitust, miks ei olnud

kaebuse esitamine võimalik kaebetähtaja jooksul varem ning miks ei saanud kaebust esitada

sama büroo teine advokaat või kaebaja ise. Samal päeval esitas Tartu Halduskohus

kohtunõude OÜ-le Maarjavälja Perearstid, milles paluti esitada tõend vandeadvokaat V.

Tammeri haigestumise kohta ning selgitada, kas V. Tammeri haigus takistas kaebuse esitamist

ka 21. veebruarile 2014 järgnenud päevadel, arvestades, et kaebus allkirjastati ja esitati

elektrooniliselt.

11. 17. aprillil 2014 teatas perearst Maire Treial kohtule, et V. Tammer haigestus 20.

veebruaril 2014 ning pöördus perearsti poole 21. veebruaril 2014. Haigusleht väljastati 21.

veebruarist 2014 kuni 25. veebruarini 2014.

12. 21. aprillil esitas vandeadvokaat V. Tammer Tartu Halduskohtule seisukoha, milles

selgitas, et kaebaja võib kasutada kaebetähtaja ära terves ulatuses.

13. Tartu Halduskohtu 16. mai 2014 määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg ning

määrati haldusasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

14. Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on vastuolus ÜTS artikli 233 lg-ga d, mille kohaselt

tollivõlg lõpeb, kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse

ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem. Käesoleval

juhul on tollivõlg lõppenud 12. juunil 2013, mil sigaretid konfiskeeriti.

15. Kaebuse kohaselt nähtub väärteoasjas kohtuvälise menetleja tehtud otsuse punktist 7, et

põhjustatud või ärahoitud kahju suuruseks on arvestuslik tubakaaktsiis 1949,88 eurot.

Väärteoga põhjustatud kahju tuleb aga väärteomenetluse seadustiku § 7 järgi sisse nõuda

tsiviilkorras. Kui aga tegemist on ärahoitud kahjuga, puudub alus kahjunõudeks ehk

maksuotsuseks.

16. Samuti on kaebaja seisukohal, et vastustaja ei ole rakendanud maksukorralduse seaduse §

11 lõikes 1 sätestatud uurimisprintsiipi, mille kohaselt tuleb arvestada nii maksukohustust

suurendavaid kui vähendavaid asjaolusid. Kaebaja hinnangul ei ole maksusumma 3061,56

eurot kontrollitav. Vastustaja on küll põhjendanud, miks on loobutud sigarettidele

tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse, identse kauba tehinguväärtuse, sarnase kauba

tehinguväärtuse, väärtuse, mis põhineb ühikuhinnal ning arvutatud väärtuse meetodist. Kuid

vastustaja poolt rakendatud lisameetodi (mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud

sarnase kauba tehinguväärtusel) järgi maksuotsuses arvutatud maksusumma saamine on

jäetud piisavalt põhjendamata ning seetõttu ei ole maksuotsuse järgi kontrollitav. Näiteks

maksuotsuse punktis 5 toodud tabelites 5.1 – 5.2 märgitud sigaretipaki hinda 2,62 eurot on

2013. aastal peetud levinuimaks sigarettide hinnaks, kuid selle hinna arvutus ei selgu

maksuotsusest. Seega on määratud maksusumma põhjendamata.

17. Kaebaja märgib ka, et ATKEAS § 24 lõike 7 viimane lause viitab sellele, et kauba

konfiskeerimisel tollivõlg lõpeb, kuid ei lõpe maksukohustus aktsiisi osas. Seega on kauba

konfiskeerimise tõttu maksusumma määratud ebaõigesti.

Vastustaja seisukoht

18. Oma kirjalikus vastuses kaebusele selgitab vastustaja, et ÜTS artikli 202 lg 1 kohaselt

tekib tollivõlg, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult

ühenduse tolliterritooriumile. Ebaseaduslikult loetakse kaup tolliterritooriumile tooduks, kui

isik ei järgi ÜTS artiklites 38 – 41 sätestatud eeskirju. MTA järeldab Vene Föderatsiooni ja

Valgevene maksumärkidest ning Eesti maksumärkide puudumisest sigaretipakkidel, et need

olid ühenduse tolliterritooriumile toodud ebaseaduslikult. Sigaretid on konfiskeeritud ning V.

Uibo on tunnistanud väärteomenetluses, et ostis antud sigarette teadlikult.

19. Vastustaja viitab Euroopa Kohtu lahendile nr C-230/08, milles kohus on leidnud, et kauba

konfiskeerimine ei välista samalt kaubalt tollimaksu ning aktsiisimaksu tasumise kohustust.

Otsuses on selgitatud, et kauba kinnipidamine koos samaaegse või hilisema konfiskeerimisega

ÜTS art 233 tähenduses võib tollivõla lõppemise kaasa tuua üksnes juhul, kui kaup on kinni

peetud enne ebaseaduslikku sissetoomist ühenduse tolliterritooriumile. Antud juhul ei peetud

kaupa kinni ebaseaduslikul sissetoomisel, vaid siis, kui kaup oli juba ühenduse

tolliterritooriumile ebaseaduslikult sisse toodud.

20. MTA ei nõustu ka kaebaja väidetega, et maksusumma arvutamine ei ole kontrollitav.

Maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, et rakendatakse ÜTS artiklis 31 lubatud

tolliväärtuse määramise lisameetodit, mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud

sarnase

kauba

tehinguväärtusel.

Maksuhaldur

võttis

aluseks

tollideklaratsioonide

andmetöötlussüsteemis olevad andmed ajavahemikus 12. märtsist 2013 – 12. juunini 2013

registreeritud imporditud ja tolli poolt aktsepteeritud sarnase müügipakendi väärtused. Need

on maksuotsuse punktides 5.1 ja 5.2 ära näidatud ning need on vastavalt 0,726 eurot ja 0,7866

eurot. Sigarettide levinuim hind on arvutatud ATKEAS § 60 lõike 2 alusel. Ka aktsiisis ja

käibemaksu arvestamist on maksuotsuses selgitatud.

21. Seega on MTA seisukohal, et maksuotsus vastab maksukorralduse seaduse § 46 lõikes 3

toodud maksuotsusele esitatavatele nõuetele, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

Kohtu põhjendused

22. Vaidlust ei ole selles, et 12. juunil 2013 V. Uibo juures toimunud läbiotsimisel leidsid

Maksu- ja Tolliameti ametnikud kaebaja valdusest 19 600 (980 müügipakki) sigaretti Bayron,

millel olid Vene Föderatsiooni maksumärgid ning 2500 sigaretti (125 müügipakki) Fest,

millel olid Valgevene maksumärgid (tl 42-43).

Sigaretid olid toimetatud Euroopa Liidu tolliterritooriumile õigusvastaselt, kuna neil olid

ühenduse välise riigi maksumärgid ja puudusid Eesti Vabariigi maksumärgid ning vastavalt ei

olnud sigarette lubatud vabasse ringlusse Euroopa Liidus. Väärteomenetluses antud ütlustes

on kaebaja kirjeldanud sigarettide omandamist ning võtnud omaks, et oli sigarettide

omandamise ajal teadlik, et tegemist on nn salasigarettidega (tl 47 pöördel).

Kohtuvälise menetleja 27. septembri 2013 otsusega väärteoasjas nr 930013001161 (tl 48-49)

sigaretid konfiskeeriti ning karistati kaebajat rahatrahviga.

23. 12. oktoober 1992 Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestati ühenduse

tolliseadustik (ÜTS) art 202 lg 1 kohaselt tekib tollivõlg kui kaup, millelt tuleb tasuda

imporditollimaks, tuuakse ebaseaduslikult ühenduse tolliterritooriumile. Ebaseaduslikult

loetakse kaup tolliterritooriumile tooduks, kui isik ei järgi ÜTS art-tes 38-41 sätestatud

eeskirju.

Samuti ei ole vaidlust sellest, et sigarettide omandamisel ei järginud kaebaja ÜTS art 38-41

eeskirju, eelkõige jättis esitamata tollideklaratsiooni ega võtnud samme imporditollimaksu

ega aktsiisi tasumiseks. Seega tekkis sigarettide Euroopa Liidu tolliterritooriumile toomisel

tollivõlg. Kaebaja on isikuks, kes kõnealuse kauba omandas ja kes kauba omandamise või

saamise ajal teadis, et see on sisse toodud ebaseaduslikult, ning vastutab ÜTS art 202 lg 3 p 3

kohaselt tollivõla tasumise eest.

24. Pooled on eri meelt selles, kas sigarettide konfiskeerimise tõttu tollivõlg lõppes.

Kaebaja hinnangul lõppes tollivõlg vastavalt ÜTS art 233 lg 1 p-le d, mille kohaselt tollivõlg

lõpeb, kui kaup, millega seoses on vastavalt artiklile 202 tekkinud tollivõlg, peetakse

ebaseaduslikul sissetoomisel kinni ja konfiskeeritakse samaaegselt või hiljem.

Kohus on seisukohal, et ÜTS art 233 lg 1 p-st d ei saa teha järeldust, et sigarettide

konfiskeerimisega vabanes kaebaja aktsiisi ja käibemaksu tasumise kohustusest.

25. Vastustaja on vastuses kaebusele põhjendatult viidanud Euroopa Kohtu seisukohtale ÜTS

art 233 lg d kohaldamisel. 29. aprilli 2010. aasta otsuses asjas C-230/08 on kohus selgitanud,

et kauba ebaseaduslikul ühenduse tolliterritooriumile toomisel on „kinnipeetud ja samaaegselt

või hiljem konfiskeeritud” kauba mõistega hõlmatud kaup, mis peetakse kinni tsoonis, kus

asub esimene tolliasutus ühenduse välispiiril. Kauba osas, mis on kinni peetud pärast

ebaseaduslikku ühenduse tolliterritooriumile toomist, nimelt pärast seda, kui kaup on väljunud

tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil, ja mille see maksuhaldur

on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema valdusest

kordagi välja läinud, ei ole „aktsiis peatatud”, nii et selle kauba osas on aktsiisi tasumise

kohustuse tekkimiseks vajalik teokoosseis tekkinud ja seega on aktsiis selle kauba osas

muutunud sissenõutavaks. Sarnaselt leidis kohus, et kauba osas, mille see maksuhaldur on

kinni pidanud pärast kauba sellele territooriumile ebaseaduslikku toomist, st pärast seda, kui

kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tollibüroo mainitud territooriumil, ja mille see

maksuhaldur on samaaegselt või hiljem hävitanud ning mis viimati mainitud juhul ei ole tema

valdusest kordagi välja läinud, tekib käibemaksu tasumise kohustuse tekkimiseks vajalik

teokoosseis ja see maks muutub sissenõutavaks isegi siis, kui kaup suunatakse hiljem mõnele

tolliprotseduurile.

26. Kohtu hinnangul on viidatud otsuses toodud põhimõtted kohaldatavad MTA 20. jaanuari

2014 maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel.

Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et sigaretid peeti kinni pärast seda, kui kaup oli

väljunud tsoonist, kus asub esimene tollibüroo Euroopa Liidu territooriumil. Puuduvad

andmed selle kohta, kuidas ja millal kaup Eestisse toimetati, kuid see ei ole asja lahendamisel

määrav, kuna on ilmne, et sigarette ei ole õiguspäraselt Euroopa Liidus vabasse ringlusse

lubatud ning sigarettide leidmise ja äravõtmise ajal asusid need Eesti territooriumil väljaspool

tollijärelevalvet.

Seega esinevad sellised asjaolud, mis alusel vastavalt Euroopa Kohtu seisukohale on täidetud

nii aktsiisi, kui ka käibemaksu määramiseks nõutav teokoosseis, vastavad maksud on

muutnud sissenõutavaks ning sigarettide konfiskeerimine ja hävitamine ei toonud kaasa

maksukohustuse lõppemist. Kohtu hinnangul saab Euroopa Kohtu seisukohtadest järeldada, et

ÜTS art 233 lg 1 p d alusel ei lõpe ka tollimaksu tasumise kohustus olukorras, kus sigaretid

on kinni peetud pärast nende ebaseaduslikku ühenduse tolliterritooriumile toomist, s.t pärast

seda, kui kaup on väljunud tsoonist, kus asub esimene tolliasutus ühenduse tolliterritooriumil.

Seega on ka sigarettidele kohaldatav tollimaks muutunud sissenõutavaks ning sigarettide

konfiskeerimine ei toonud kaasa selle kohustuse lõppemist.

27. Kaebaja leiab, et maksuotsuse viidatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi

seaduse (ATKEAS) § 24 lg 7 ls-st 3 tuleneb tollivõla lõppemine kauba konfiskeerimisel.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

ATKEAS § 24 lg 7 ls 1 sätestab, et võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja

muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse

tolliseadustiku mõistes. Sama lõike kolmanda lause järgi maksukohustus ei lõpe tollivõla

lõppemisega kauba konfiskeerimisel.

ATKEAS § 24 lg 7 ei reguleeri tollivõla tekkimist ega lõppemist. Tulenevalt sätte sõnastusest

ning paiknemisest alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse II peatükis aktsiisiga

maksustamise üldpõhimõtted saab teha järelduse, et norm reguleerib aktsiisi tasumise

kohustust ja sätte kolmandast lausest tuleneb üksnes see, et aktsiisi tasumise kohustus ei lõpe

tollivõla lõppemisega. Sätte toimeks ei ole ette näha tollivõla lõppemine kauba

konfiskeerimisel.

Eelnevast sõltumata ei ole kaebaja viide käesolevas asjas asjassepuutuv, sest vaatamata ÜTS

art 233 lg 1 p d üldreeglile ei toonud sigarettide konfiskeerimine kaasa tollimaksu,

käibemaksu ja tubakaaktsiisi tasumise kohustuse lõppemist. Selles osas ei saaks siseriiklikul

sättel olla ÜTS analoogsest normist erinevat toimet.

28. Kaebaja on seisukohal, et kui kohtuväline menetleja on väärteo otsuse punktis 7

„põhjustatud/ärahoitud kahju“ silmas pidanud põhjustatud kahju, tuleb see sisse nõuda VTMS

§ 7 järgi, mille kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine otsustatakse

tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Kui aga on tegemist ärahoitud kahjuga, puudub

alus kahjunõudeks ehk siis maksuotsuseks.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Maksukorralduse seaduse (MKS) ega väärteomenetluse seadustikust ei tulene, et kohtuvälisel

menetlejal oleks väärteoasja lahendamisel pädevus otsustada isiku maksukohustuse

lõpetamine või, et isiku karistamine väärteo toimepanemise eest tooks iseenesest kaasa

maksukohustuse lõppemise. MKS § 32 järgi maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses

on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata

maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Kuna kaebaja tollivõlast tulenev maksusumma

tekkis ÜTS ja siseriiklike seaduste alusel vahetult sigarettide ebaseadusliku Euroopa Liidu

tolliterritooriumile toomise fakti alusel, siis ei ole väärteomenetluse otsus käsitatav ka

maksukohustuse tekkimise eeltingimusena.

Nendel asjaoludel on kohus seisukohal, et väärteomenetluse otsusel ei ole mõju kaebaja

maksukohustusele ning tubakaaktsiisi arvestusliku summa märkimine „põhjustatud/ärahoitud“

kahjuna ei lõpeta kaebaja maksukohustust ega piira maksuhalduri õigust ja kohustust nõuda

maksusumma sisse maksukorralduse seaduses sätestatud viisil.

29. Kohtule jääb arusaamtuks kaebaja väide, et vastustaja ei ole rakendanud MKS §-st 11 lg 1

sätestatud uurimisprintsiipi. Kaebaja ei ole selgitanud, millised maksustamise seisukohast

olulised asjaolud on MTA jätnud välja selgitamata. Ka kohtule ei ole selliste asjaolude

esinemine äratuntav olukorras, kus asjas ei ole vaidlust maksuotsuse aluseks olevate eluliste

asjaolude üle.

30. Kaebaja leiab, et vastustaja on küll põhjendanud, miks on loobutud sigarettidele

tolliväärtuse määramisel tehinguväärtuse, identse kauba tehinguväärtuse, sarnase kauba

tehinguväärtuse, väärtuse, mis põhineb ühikuhinnal ning arvutatud väärtuse meetodist. Kuid

vastustaja poolt rakendatud lisameetodi (mis antud juhul põhineb tolli poolt aktsepteeritud

sarnase kauba tehinguväärtusel) järgi maksuotsuses arvutatud maksusumma saamine on

jäetud piisavalt põhjendamata ning seetõttu ei ole maksuotsuse järgi kontrollitav.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

31. Kohus nõustub, et vastustaja on ammendavalt põhjendanud, miks kaebaja äravõetud

sigarettide tolliväärtust ei saa määrata ÜTS art 29 lg 1 alusel müüdud kauba tegeliku hinna

ega ÜTS art 30 lg-te 1 ja 2 alusel identse kauba tehinguväärtuse, sarnase kauba

tehinguväärtuse, väärtuse, mis põhineb ühikuhinnal ning arvutatud väärtuse meetodi järgi.

Kohus osutab siinjuures maksuotsuse punktis 4.1. esitatud põhjendustele maksuotsuse

lehekülgedel 4-6 (tl 13-15) ning jätab need otsuses kordamata vastavalt HKMS § 165 lg-le 2.

Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult lähtunud kauba tolliväärtuse määramisel

sigarettide äravõtmisele eelnenud kolmel kuul registreeritud imporditud ja tolli poolt

aktsepteeritud sarnase kauba müügipakendi väärtustest ning lugenud sigarettide Bayron

tolliväärtuseks kokku 711,48 eurot (ühe müügipakendi maksumus 0,726 eurot) ja sigarettide

Fest tolliväärtuseks 98,32 eurot (ühe müügipakendi väärtus 0,7866 eurot).

Samuti nõustub kohus maksuotsuse põhjendustega tollivõla tekkimise aja (maksuotsuse

lehekülg 3, tl 12), tubakaaktsiisi tasumise kohustuse tekkimise aja (maksuotsuse lehekülg 7 (tl

16) ja käibe tekkimise aja (maksuotsuse lehekülg 8, tl 17) kohta ega korda neid otsuses

HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes. Kohtu hinnangul on MTA põhjendatult leidnud, et käesolevas

asjas on kõigil juhtudel asjakohaseks ajaks 12. juuni 2013.

32. Vastavalt tolliseaduse § 1 lg 3 ls-le 1 ühenduse õigusaktidest tulenevad impordi- ja

eksporditollimaksud sisalduvad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja

statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1–675)

Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla, et temalt äravõetud sigaretid tuleb nõukogu määrusega

2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, millega kehtestati

kaupade nomenklatuur (kombineeritud nomenklatuur) I lisa ja komisjoni määruse nr

927/2012, millega muudeti nõukogu määruse nr 2658/87 I lisa järgi kvalifitseerida

kaubakoodiga 2402 20 90, s.o tubakat sisaldavad muude sigarettidena, millele kehtib

kokkuleppeline tollimaksumäär 57,6 %, põhjusel, et tegemist on kolmandast riigist pärit

kaubaga. Info vastavale kaubagrupi liigituse ja kehtiva tollimaksumäära kohta on kättesaadav

ka

võrguleheküljel

http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds2/taric/measures.jsp?Lang=et&SimDate=20140618&

Taric=24022090&LangDescr=et.

Maksuotsuses on sellekohane põhjendus toodud punktis 4.1., leheküljel nr 3 (tl 12).

Tollimaksu määramine vastavalt tolliväärtusele nähtub maksuotsuse punktides 5.1. ja 5.2.

esitatud tabelis. Sigarettide Bayron tolliväärtuselt arvestatud tollimaks on 409,81 eurot ja

sigarettide Fest tolliväärtuselt arvestatud tollimaks 56,63 eurot.

33. Tulenevalt tolliseadus § 1 lg 3 ls-st 3 kui kaupa maksustatakse importimisel muu maksuga

kui imporditollimaks, kohaldatakse maksustamisel Eesti maksuseaduste sätteid tingimusel, et

need ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) asjakohase redaktsiooni § 56

lg 1 järgi koosneb sigarettide aktsiisimäär fikseeritud määrast 1000 sigareti kohta ja

sigarettide maksimaalse jaehinna alusel arvutatud proportsionaalsest määrast. Fikseeritud

määr on 45,00 eurot ja proportsionaalne määr 33 protsenti sigarettide maksimaalsest

jaehinnast.

Maksuotsuse punktidest 5.1. ja 5.2. nähtub, et sigarettidelt Bayron fikseeritud määra järgi

arvestatud aktsiis on 882 eurot ja sigarettidelt Fest fikseeritud määra järgi arvestatud aktsiis on

112,50 eurot.

34. Maksumärgistamata sigarettide maksustamisel arvutatakse aktsiis, lähtudes sigarettide

levinuimast hinnast maksukohustuse tekkimise ajal. Sigarettide levinuim hind arvutatakse

möödunud kalendriaasta andmete alusel, jagades tarbimisse lubatud sigarettide maksimaalsete

jaehindade alusel arvutatud koguväärtuse tarbimisse lubatud sigarettide koguarvuga.

(ATKEAS § 60 lg-d 1 ja 2).

35. Kaebaja hinnangul ei ole arusaadav, kuidas on vastustaja leidnud, et sigarettide

levinuimaks hinnaks on 2,62 eurot. Kohus osutab, et levinuima hinna määramise kriteeriumid

on sätestatud vahetult ATKEAS § 60 lg-s 2. Sigarettide levinuima hinna arvulised väärtused

on avaldatud MTA võrguleheküljel ja kättesaadavad aadressil http://www.emta.ee/?id=4246.

Kohtul puudub alus kahelda selles, et avaldatud väärtused on tõesed. Avaldatud andmete

kohaselt oli sigarettide levinuim hind 2012. aastal 2,43 eurot, 2013. aastal 2,62 eurot ja 2014.

aastal 2,82 eurot.

Seega on vastustaja tubakaaktsiisi proportsionaalse osa arvutamisel õigesti lähtunud

müügipakendi väärtusest 2,62 eurot. Maksuotsuse punktidest 5.1. ja 5.2. nähtub, et

sigarettidelt Bayron proportsionaalse määra järgi arvestatud aktsiis on 847,31 eurot ja

sigarettidelt Fest fikseeritud määra järgi arvestatud aktsiis on 108,08 eurot.

36. Vaidlust ei ole selles, et kauba import Eestisse on käibemaksu objektiks. Kauba import

on: liiduvälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, imporditollimaksudest

osalise

vabastusega

ajutise

impordi

tolliprotseduurile

või

tagasimaksesüsteemiga

seestöötlemise tolliprotseduurile suunamine, välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba

suunamine vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile, muud juhud, millega kaasneb

tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku tähenduses (käibemaksuseaduse § 6 lg 1).

Käesoleval juhul on tegemist kauba impordiga tollivõla tekkimise tõttu ühenduse

tolliseadustiku tähenduses (Käibemaksuseaduse § 6 lg 1 p 3).

Käibemaksuseaduse (KMS) § 13 lg 1 järgi moodustavad imporditava kauba maksustatava

väärtuse, välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 3–6 käsitletud juhtudel, ühenduse

tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud

ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata

vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil.

Maksuotsuse punktidest 5.1. ja 5.2. nähtub, et sigarettidelt Bayron ja Fest on käibemaksu

määramisel maksustatavaks väärtuseks tolliväärtuse, tollimaksu, tubakaaktsiisi fikseeritud osa

ja tubakaaktsiisi proportsionaalse osa summa, s.o vastavalt 2850,60 eurot ja 375,53 eurot.

Käibemaks KMS § 15 lg 1 kohaselt on sigarettidelt Bayron seega 570,12 eurot ja sigarettidelt

Fest 75,11 eurot.

37. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebaja maksukohustuse kujunemine maksuotsuse

alusel arusaadav ja jälgitav vaatamata sellele, et maksuotsuses ei ole eraldi esitatud kõiki

arvaandmeid. Puuduvad andmed (näiteks käibemaksu määramise aluseks olev sigarettide

maksustatav väärtus) on maksuotsuse andmete alusel kergesti leitavad ega muuda

maksuotsust kontrollimatuks. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks teinud maksu

määramisel arvutusvigu.

38. Eelkirjeldatud põhjustel on kohus seisukohal, et vastustaja on maksuotsuse nr 12.2-

3/017304-3 andmisel täitnud põhjendamiskohustuse ning maksuotsus on MKS § 46 nõuetele

vastav haldusakt. Maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

39. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik