3-13-1691/13 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-1691

Haldusasi

OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti vastu asjaolude tuvastamise ja

tekitatud kahju eest hüvitise välja mõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hadar määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus

muutmata ja OÜ Hadar määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 10.08.2013 saabus Tartu Halduskohtule OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu. Kaebuses palutakse: 1) tuvastada Eesti maaelu

arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2

OÜ Hadar investeeringutoetuse (viitenumber 120009670481) menetlemisel taotluse

pikaajalise kaalutlusõiguse teostamise asjaolud; 2) välja mõista hüvitis investeeringutoetuse

taotluse rahuldamise otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest

06.02.2010 - 24.05.2013; 3) välja mõista hüvitis toetuse maksmise viivitamisega tekkinud

kahju eest. Kaebusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu summas 15 eurot tasumise kohta.

2. 09.09.2013. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja

järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: 1) täpsustada nõudeid, s.h selgitada, millise faktilise

asjaolu tuvastamist kaebaja soovib ja miks on see vajalik ning esitada korrektsed viivise ja

hüvitise nõuded; 2) tasuda täiendav riigilõiv, lähtudes nõutava viivise ja hüvitise summadest.

3. 24.09.2013 saabus Tartu Halduskohtule täpsustatud kaebus, milles palutakse: 1) tuvastada

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu

meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise

menetluse asjaolud; 2) tuvastada õiglane viivise määr ja viivissumma investeeringutoetuse

taotluse rahuldamise otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest

06.02.2010 - 24.05.2013; 3) tuvastada õiglane hüvitis toetuse maksmise viivitamisega

tekkinud kahju eest.

4. 02.10.2013. a määrusega jättis halduskohus kaebuse teistkordselt käiguta järgmistel

põhjustel: 1) kaebaja ei ole kõrvaldanud 09.09.2013. a kohtumääruses välja toodud puudusi.

Kaebuses esimesena esitatud nõude puhul ei ole endiselt arusaadav, mille kindlakstegemist

kaebaja soovib. Kaebaja on kaebuse (tl 24-26) p-s 1 välja toonud menetluse täpse käigu, mis

on kindlaks tehtav dokumentide põhjal, seega puudub vajadus menetluse käigu tuvastamiseks

kohtu poolt; 2) tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks ei saa olla üksnes haldusakti või

toimingu õigusvastasuses veendumine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse

esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks; 3) täpsustatud kaebuses teisena ja kolmandana

esitatud nõuded ei ole lubatavad, kuna halduskohus ei tuvasta kahju hüvitamise üht

koosseisulist elementi - kahju rahalist suurust ja viivise suurust - väljaspool sellekohast

halduskohtumenetlust; 4) kaebaja lõppeesmärk on saada viivist ja/või hüvitist kaebajale

tekitatud kahju eest. Kaebajal tuleb esitada sellekohane nõue vastavalt 09.09.2013. a määruses

toodud juhistele ning arvestada ja tasuda riigilõiv.

5. 16.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule täpsustatud kaebus, milles määruse p-s 3 esimesena

nimetatud nõue oli ümber sõnastatud järgmiselt: tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-

2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja

investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise kaalutlusõiguse

teostamise asjaolud. P-s 3 teisena ja kolmandana nimetatud nõuded esitas kaebaja uuesti

muutmata kujul.

Kaebaja selgitas, et taotleb faktiliste asjaolude, millised tingisid viivituse toetuse

rakendamisel ja põhjustasid ebavõrdse kohtlemise kaebaja taotluse osas, kindlakstegemist.

Tuvastamiskaebuse p-de 2 ja 3 kaudu taotleb kaebaja õigusselgust viivismäärade õiglase

kohaldamise ja tekkinud võimaliku kahju hindamisel spetsiifiliste abimaksetega viivitamise

korral. Tegemist on EL ja siseriiklike vahenditega ning ressursi jagunemise otsused peavad

vastama kõikidele ühenduse õigusaktidele protsessi läbivalt.

6. Tartu Halduskohus tagastas 30.10.2013. a määrusega OÜ Hadar kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Halduskohus märkis, et kaebuses esimesena esitatud nõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 ja § 38

lg 1 p 5 nõuetele. Kaebaja ei nõua haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse

või kohtule arusaadava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Faktilised asjaolud, mille tõttu otsus

kaebajale toetuse määramise ja maksmise kohta tehti alles 22.05.2013, on kaebaja poolt välja

toodud kaebuse p-s 1 ning selles nimetatud ja kaebusele lisatud kohtulahendis. Küsimus

sellest, milliste arutluste või mõttekäikude tulemusena tõlgendas ja kohaldas

hindamiskomisjon või PRIA õigusakte selliselt, et tulemuseks oli kaebaja toetusetaotluse

rahuldamata jätmine, ei ole käsitletav faktilise asjaoluna. Kaebaja ei esitanud HKMS §-s 37 ja

38 tingimustele vastavat nõuet. Seaduse nõuetele vastava taotluse puudumine takistab asja

menetlemist. Kaebuses esimesena esitatud nõude tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuete puhul ei ole kaebaja selgitanud, miks on

kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk millist kasu sellise kaebuse

rahuldamine kaebajale annaks. Sealhulgas ei ole kaebaja viidanud kavatsusele esitada

tulevikus hüvitamiskaebus. Kaebaja ei taotle ühegi haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemist. Kaebaja soovib kahju hüvitamise ühe koosseisulise elemendi - kahju

rahalise suuruse ja viivise suuruse - eraldi kindlaksmääramist. Kohus ei tuvasta asjaolusid

teise menetluse, sh haldusmenetluse või kohtumenetluse jaoks, välja arvatud kui sellise fakti

tuvastamine on seadusega halduskohtu pädevusse antud. Halduskohtul puudub volitus

väljaspool halduskohtumenetlust eraldi tuvastada kaebajale tekitatud kahju suurust. Puudub

võimalus ka HKMS § 171 kohase vaheotsuse tegemiseks, kuna muudetud kaebuse puhul ei

ole kahju hüvitamise nõuet esitatud. Esitatud kaebusega ei ole võimalik saada hüvitist

tekitatud kahju eest. Kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuded tagastab kohus

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel.

Kohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu, et käesolevas asjas on soovitav kaaluda

advokaadi või muu haldusasjades pädeva õigusteadusliku kõrgharidusega isiku kasutamist

esindajana. Kohus andis kaebajale põhjalikke juhiseid, millest lähtudes oleks kaebajal olnud

võimalus esitada nõuetekohane kaebus ka iseseisvalt. Kaebaja ei ole lähtunud kohtu

suunistest, vaid on pidanud õigeks samade nõuete korduvat esitamist. Seetõttu on ilmselt

asjatu anda kaebajale veel üks võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. OÜ Hadar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus

tühistada ja teha uus määrus kaebuse menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse kohaselt kestis OÜ Hadar investeeringutoetuse (viitenumber 120009670481)

menetlus õiguspärase otsuseni 43 kuud ehk 09.10.2009 kuni Riigikohtu 09.05.2013 määruse

jõustumiseni. Toetustaotluse rahastamisotsuseni jõudmiseks läbis kaebaja halduskohtu

menetluse kahel korral (haldusasi nr 3-10-967 ja nr 3-11-742) ning ringkonnakohtu ja

Riigikohtu astmed.

Kaebaja taotleb avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude

kindlakstegemist, millised tingisid viivituse toetuse rakendamisel ja põhjustasid ebavõrdse

kohtlemise meetme 1.2 III taotlusvoorus OÜ Hadar taotluse osas. Kaebaja juhindub kaebuses

HKMS § 37 lg 2 p-st 6.

Kaebaja soovib faktiliselt tuvastada, et PRIA peadirektori 05.02.2010. a käskkiri nr 13-6/219

on õigusvastane ja materiaalõiguslikult kehtib OÜ Hadar toetustaotluse osas positiivne

rahastamise otsus alates 05.02.2010. Sellega kohalduks võrdse kohtlemise põhimõttele

vastavalt põllumajandusministri 20.12.2007. a määrus nr 158 meede 1.2 kõigi III vooru

toetuse saajatega samaväärselt ka OÜ Hadar suhtes. Tuvastamiskaebuse p-de 2 ja 3 kaudu

taotleb kaebaja õigusselgust viivismäärade õiglasel kohaldamisel ja tekkinud võimaliku kahju

hindamisel spetsiifiliste abimaksetega viivitamise korral.

Kaebaja ei nõustu, et halduskohus pidas kaebuse esitamise eesmärgiks hüvitise saamist, kuna

tegemist on tuvastamiskaebusega, hüvitise nõue puudub. Kohus leidis küll, et toetustaotluse

menetlemine on kuni toetuse määramiseni 22.05.2013 pikaajaliselt kestnud, kuid miks

menetlus venis ei ole kohtu hinnangul kaebuse sisuline küsimus.

Tuvastamiskaebuse menetlemine on vajalik, et selgitada, miks PRIA valitsemisala

rakendusasutusena seadusandja tahet OÜ Hadar puhul korduvalt ei täitnud ning välistada

edasiste toetustaotluste menetlemisel samalaadsete asjaolude kordumine.

Kaebuse esitamine on vajalik, kuna kaebaja jaoks on oluline ja kasulik kui seadus rakendub

seaduses ettenähtud korras ja kehtib kõigile ühetaoliselt ning kohaldub kaebajale kõigiga

võrdsetel alustel.

Kaebaja ei välista hilisemat hüvitamiskaebuse esitamist õiglase viivisintressi ja kahju nõudes,

kuid soovib esmalt kohtu õiglast otsust, millega kohus tuvastab, et materiaalõiguslikult kehtib

tervikuna OÜ Hadar suhtes PRIA peadirektori käskkiri nr 13-6/219 alates 05.02.2010.

Käskkirja kehtivuse tuvastamisele lisaks on oluline läbipaistva viivisnõude ja võimaliku

kahjunõude õiglase ning õiguslikult pädeva määra tuvastamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja

OÜ Hadar määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud

määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2, 201

lg 4).

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

9. Halduskohus on kaebajale kahel korral andnud võimaluse kaebuses esinenud puuduste

kõrvaldamiseks. Samuti on kaebaja tähelepanu juhitud ka sellele, et kaebaja peaks kaaluma

kaebuse esitamisel õigusabi kasutamist, kuna selle kasutamisel oleks kaebajal võimalik

esitada halduskohtus menetletav kaebus. Vaatamata sellele ei ole kaebaja kinni pidanud talle

halduskohtu poolt antud suunistest.

PRIA peadirektori 04.01.2011. a käskkirjaga nr 13-6/1 jäeti kaebaja investeeringutoetuse

taotlus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2013. a otsusega see käskkiri tühistati ja

kohustati PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. PRIA peadirektori 22.05.2013. a

otsusega nr 13-6/1010 rahuldati kaebaja toetuse taotlus ja maksti talle toetust 36 465,44

eurot. Seega on kaebaja saavutanud oma kohtusse pöördumise eesmärgi.

Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja ei taotle käesoleva kaebusega ühegi haldusakti

või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus on õigesti leidnud, et tal puudub

volitus väljaspool halduskohtumenetlust eraldi tuvastada kaebajale tekitatud kahju suurust.

Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebaja soovib talle tekitatud võimaliku kahju

hüvitamist, siis on tal õigus esitada hüvitamiskaebus, kuid seda võimalust ei ole kaebaja

kasutanud.

Kuna kaebaja vaatamata korduvatele kaebuse puuduste kõrvaldamise võimalustele kaebuse

puudusi ei kõrvaldanud, siis puudus halduskohtul vajadus anda talle selleks täiendavat aega ja

halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 ja 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi