3-13-70053/53 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70053 Haldusasi OÜ Siluri Kaevandused kaebus Laimjala Vallavalitsuse 07.11.2013 korralduse nr 94 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Siluri Kaevandused, esindaja v.adv Maksim Greinoman Vastustaja – Laimjala vald, esindaja Liivi Tuus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Siluri Kaevandused määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Siluri Kaevandused määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70053 osas, millega jäeti OÜ Siluri Kaevandused menetluskulu 1488 eurot ja 24 senti OÜ Siluri Kaevandused enda kanda. 3. Mõista Laimjala vallalt OÜ Siluri Kaevandused kasuks välja menetluskulu 1488 eurot ja 24 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Laimjala Vallavalitsus tegi 07.11.2013 korraldusega nr 94 OÜ-le Siluri Kaevandused ettekirjutus-hoiatuse ebaseaduslikult ehitatud terrassi osa lammutamiseks ning likvideeritud tee osa taastamiseks. 2. OÜ Siluri Kaevandused esitas 17.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Laimjala Vallavalitsuse 07.11.2013 korralduse nr 94 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks.

3-13-70053 2(5) 3. Laimjala Vallavalitsus tunnistas 21.03.2014 korraldusega nr 25 oma 07.11.2013 korralduse nr 94 kehtetuks.

4. OÜ Siluri Kaevandused nõustus menetluse lõpetamisega ja taotles vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 1533,24 eurot (tl 165-170).

5. Laimjala vald palus jätta menetluskulu taotlus täies ulatuses rahuldamata, esitades järgmised vastuväited. Riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele, mitte vastustajalt väljamõistmisele. Kaebajal on pooleli mitmeid kohtuasju ja vaidemenetlusi, mistõttu pole selge, mille eest täpselt Tarmo K 17.12.2013 advokaadibüroole 1898,68 eurot kirjega „Siluri arved“ maksis. 05.02.2014 on T. K maksnud advokaadibüroole 591,24 eurot kirjega „Siluri Kaevandused arve 946 Kohtuasi Laimjalas“. Sellest arvest nähtuvalt on praeguse kohtuasjaga seotud summa 232,70 eurot.

Seega on kaebaja poolt esitatud dokumentidega tõendatud kohtuasjas nr 3- 13-50073 menetluskulu reaalne kandmine summas 232,70 eurot. Samas ei ole kaebaja tõendanud, milles seisnes esindus, mille eest kaebaja on advokaadibüroole maksnud. Arvetel on märgitud üldsõnaliselt „esindus kohtuasjas nr 3-13-70053“ ja „kohtuasi nr 3-13-70053“. Kohtul ega vastustajal pole võimalik hinnata, milliste toimingute eest advokaadibüroo täpselt arved esitas. Arved ja kuludokumendid on ebaselged ja seetõttu ei ole võimalik hinnata kulude vajalikkust ja põhjendatust.

Kui kohus siiski leiab, et menetluskulu reaalne kandmine praeguses asjas on osaliselt tõendatud, palub vastustaja jätta analoogia alusel HKMS § 108 lg-ga 11 poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja tühistas haldusakti vormivigade tõttu. Vastaspoole kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

6. Tallinna Halduskohus lõpetas 20.05.2014 määrusega haldusasja menetluse (resolutsiooni p 1), andis Riigi Tugiteenuste Keskusele korralduse tagastada kaebajale riigilõiv 15 eurot (resolutsiooni p 2) ja mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja 30 eurot (resolutsiooni p 3). Menetluskulusid puudutavad määruse põhjendused on järgmised. Kuna menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis ei kuulu kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot mitte vastustajalt väljamõistmisele, vaid HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastamisele. Riigilõivu tasumine esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ja määruskaebuse esitamiseks (kokku 30 eurot) oli vajalik ning see summa kuulub vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel väljamõistmisele.

Õigusabikulud jäävad kaebaja enda kanda. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus tegi 24.03.2014 kaebajale ettepaneku esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid hiljemalt 31.03.2014. Kaebaja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning 30.11.2013 arve nr 929 (tasutud 17.12.2013 (tl 167)) ja 31.12.2013 arve nr

946 (tasutud 05.02.2014 (tl 169)). Menetluskulude väljamõistmise taotluses on eristatud riigilõiv ja 1488,24 euro suurune õigusabikulu ning märgitud, et menetluskulu on tekkinud menetlusdokumendi koostamisest, õigusliku positsiooni kujundamisest ja nõupidamisest kliendiga. Taotlusele täiendavat HKMS § 109 lg-s 1 nimetatud menetluskulude nimekirja lisatud ei ole. Viidatud sättes märgitud menetluskulude nimekiri peab sisaldama detailselt näidatud kulude koosseisu (HKMS § 1 lg 3, TsMS § 174 lg 3). Kaebaja on küll märkinud, milliseid toiminguid on esindaja sooritanud, kuid taotluses toodu alusel ei ole võimalik tuvastada esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lisaks sellele, et kaebaja ei ole esitanud menetluskulude spetsifi-

3-13-70053 3(5) katsiooni, ei võimalda ka arvetel näidatud üldsõnaline kirjeldus tuvastada, mitu tundi kulus taotluses nimetatud konkreetse toimingu sooritamiseks. 7. Tallinna Halduskohus jättis 12.06.2014 OÜ Siluri Kaevandused määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. OÜ Siluri Kaevandused palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrus osas, millega jäeti kaebaja esindaja kulud kaebaja enda kanda ning mõista uue määrusega vastustajalt välja 1488,24 eurot. Halduskohus on vääralt kohaldanud kohtumenetluse norme (HKMS § 1 lg 3, § 2 lg-d 4-6, § 109). Ebaõige on halduskohtu väide, et kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. 31.03.2014 menetlusdokumendi pealkirjaks on „Menetluskulude nimekiri kohtuasjas nr 3-13- 70053“ ning nimekiri vastab HKMS § 109 nõuetele. Halduskohtu viide TsMS § 174 lg-le 3 on asjakohatu, sest tsiviilkohtumenetluse normi rakendamiseks peab HKMS-s olema otsene viide (HKMS § 1 lg 3). Sellist viidet HKMS ei sisalda. Kohtupraktika ei nõua spetsifikatsioonide esitamist, kohus saab teha lahendi arvetes märgitud õigusabi osutamiseks kulutatud tundide alusel (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-12). Kaebaja esindaja töö põhjendatust ja vajalikkust on võimalik hinnata, tutvudes kohtule aruandeperioodil esitatud menetlusdokumentide

– kaebuse (tl 6-72) ja määruskaebusega (tl 98-105). Erapooletul ja mõistlikul kõrvaltvaatajal ei saa tekkida kahtlust, et kaebaja esindaja on kulutanud kohtuasja ajamise peale 9,54 tundi ja see kulu on mõistlik. Arvetel on märgitud kohtuasja number ja ajaperiood, toimikus olevate menetlusdokumentide kuupäevade alusel on raskusteta kontrollitav, et dokumendid on koostatud vastaval ajaperioodil, s.o 2013. a novembris ja detsembris. Kui halduskohtul tekkis siiski küsimusi või kohtu hinnangul ei vastanud menetluskulude nimekiri formaalsetele nõuetele, pidanuks kohus nõudma puuduste kõrvaldamist (HKMS § 2 lg-d 4-6). Kaebaja selgitab, et 30.11.2013 arve nr 929 positsioon - esindus kohtuasjas nr 3-13-70054, 7,75 tundi - seondub järgmiste toimingutega: 14.11.2013 - õigusliku positsiooni kujundamine ja kaebuse koostamine (4 t 40 min); 22.11.2013 - esialgse õiguskaitse määruse arutamine kliendi juhatusega (17 min); 26.11.2013 - esialgse õiguskaitse määruse arutamine kliendi juhatusega (13 min); 27.11.2013 - halduskohtu 22.11.2013 määruse analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, määruskaebuse koostamine 22.11.2013 määruse peale (2 t 30 min); 28.11.2013 - määruskaebuse projekti arutamine kliendi juhatusega (45 min). 31.12.2013 arve nr 946 positsioon - kohtuasi nr 3-13-70053, 1,79 tundi – seondub järgmise toiminguga: 03.12.2013 – määruskaebuse täiendamine 22.11.2013 määruse peale (1 t 48 min). 9. Laimjala vald palub jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja esitas 31.03.2013 kohtule dokumendi pealkirjaga „Menetluskulude nimekiri kohtuasjas nr 3-13-70053“, kuid menetluskulude nimekirja see dokument ei sisalda. Sisuliselt esitas kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ning arved ja tõendid arvete tasumise kohta. Kantud menetluskulud ei ole teiselt poolelt väljamõistetavad, kui nende seos konkreetse kohtumenetlusega on tõendamata ja ebaselge. Arvetest ei nähtu tehtud tööde maht. Arvetele ei ole lisatud tavapärast spetsifikatsiooni, mis näitaks, mille eest, millise tunnihinnaga ja millise ajamahuga on kaebajale õigusteenust osutatud. Kohus asus põhjendatult seisukohale, et kaebaja menetluskulude kindlaksmääramise taotluses toodu alusel ei ole võimalik tuvastada esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

3-13-70053 4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohtus käib vaidlus jätkuvalt kaebaja esindaja kulu väljamõistmise üle, täpsemalt selle üle, kas HKMS § 109 lg-st 1 tulenev menetluskulu väljamõistmise eeldus - määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitamine – on täidetud, samuti selle üle, kas kohtul on võimalik kontrollida esindaja kulu vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 108 lg 12, § 109 lg 6). 17.04.2014 halduskohtule esitatud seisukohas seadis vastustaja kahtluse alla ka esindaja kulu reaalse kandmise 232,70 eurot ületavas osas. Vaidlustatud määrusest järeldub, et halduskohus luges kulu pangakonto väljavõtete alusel kantuks. Vastustaja peab halduskohtu määrust seaduslikuks ja põhjendatuks, mistõttu ringkonnakohus eeldab, et vaidlust kulu reaalse kandmise üle ei ole, kuid väljendab siiski nõustumist halduskohtu seisukohaga, et kulu reaalne kandmine on tõendatud.

11. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, et kaebaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning esindaja kulude vajalikkus ja põhjendatus ei ole kontrollitav. Kaebaja märgib õigesti, et HKMS § 1 lg-st 3 tulenevalt halduskohus TsMS §-le 174, sh selle lg-le 3 tugineda ei saa, sest HKMS selle sätte kohaldamise võimalust ette ei näe. Viitenormi puudumise korral ei saa halduskohus TsMS sätteid kohaldada. HKMS § 109 lg 1, mille kohaselt tuleb menetluskulu väljamõistmiseks kohtule menetluskulude nimekiri esitada, nimekirjale nõudeid ei sätesta.

Kaebaja märkis 31.03.2014 menetlusdokumendis kulude koosseisu kululiikide kaupa (riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt kokku 30 eurot, riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot, õigusabikulu 1488,24 eurot), selgitas, milliseid toiminguid esindaja õigusabi osutamisel tegi (menetlusdokumentide, sh kaebuse ja määruskaebuse koostamine, õigusliku positsiooni kujundamine, nõupidamised kliendiga); 30.11.2013 arvel nr 929 on eristatud muudest asjadest esindus praeguses kohtuasjas, näidatud on teenuse osutamise periood 01.11.2013-30.11.2013, ajamaht 7,75 tundi ja tunnihind 130 eurot; 31.12.2013 arvel nr 946 on eristatud muust asjast esindus praeguses kohtuasjas, näidatud on teenuse osutamise periood 01.12.2013-31.12.2013, ajamaht 1,79 tundi ja tunnihind 130 eurot.

Kohtutoimikust nähtuvalt on arvete esitamisele eelnenud perioodil esitatud kohtule kaebus ja määruskaebus halduskohtu 22.11.2013 määruse peale, millega lahendati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Praeguses asjas ei esitatud halduskohtule tõepoolest advokaadibüroode arvetega tavapäraselt kaasas käivaid spetsifikatsioone, millest nähtuks detailselt, millise toimingu, millisel kuupäeval ja millise kestusega esindaja õigusabi osutamisel tegi (nii nagu see on lahti kirjutatud määruskaebuses), kuid see ei seganud ringkonnakohtu arvates halduskohtul hindamast, kas 1488,24 euro suurune esindaja kulu on kaebuse ja määruskaebuse koostamise eest põhjendatud.

Töö mahtu ja keerukuse astet arvestades ei ole esindaja kulu põhjendamatult suur, mistõttu ei ole vaja seda HKMS § 109 lg

6 alusel vähendada. 12. Kuna halduskohus asus seisukohale, et esindaja kulu tuleb jätta kaebaja kanda menetluskulude nimekirja esitamata jätmise ning esindaja kulu vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimatuse tõttu, ei ole halduskohus käsitlenud vastustaja 17.04.2014 menetlusdokumendid sisalduvat alternatiivset seisukohta, mille kohaselt tuleks jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda, kuna kulu vastustajalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seejuures vastustaja ei väida, et kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest ning sel põhjusel ei peaks vastustaja menetluskulu kandma (HKMS § 108 lg-s 6 sisalduv välistav asjaolu). Ringkonnakohus ei leia, et olukorras, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise on tinginud vastustaja sõnul vormivead, oleks menetluskulu vastustajalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastupidi,

3-13-70053 5(5) ebaõiglane oleks hoopis vigase haldusakti vaidlustamisega kaasnenud kulu kaebaja kanda jätmine. 13. Neil põhjustel rahuldab ringkonnakohus OÜ Siluri Kaevandused määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse osas, millega jäeti kaebaja esindaja kulu 1488,24 eurot kaebaja enda kanda ja mõistab uue määrusega selle kulu vastustajalt välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets