3-12-753/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-753

Haldusasi

SA Kirde Kohalik Haigla kaebus Sillamäe

Linnavolikogu

sotsiaalkomisjoni

tegevuse

õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

SA Kirde Kohalik Haigla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja SA Kirde Kohalik Haigla

Vastustaja Sillamäe linn

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsus

muutmata.

2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juuli 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sillamäe Linnavolikogu sotsiaalkomisjonis arutati 16. veebruaril 2012 erakorralise

meditsiinilise abi osutamisega seonduvat ning võeti vastu otsus arutada seda küsimust

linnavolikogu korralisel istungil.

2. SA Kirde Kohalik Haigla esitas halduskohtule kaebuse, milles paluti tunnistada

õigusvastaseks:

- SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilise tegevuse arutamine Sillamäe Linnavolikogus

Sotsiaalkomisjoni istungil;

- SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilisele tegevusele hinnangu andmine Sillamäe

Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni poolt ja hinnangu levitamine teistele isikutele ajalehe

"Sillamäeski Vestnik" kaudu;

- Sillamäe Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni otsus arutada arstiabi osutamise küsimust

linnavolikogu istungil.

Samuti paluti kaebuses teha Sillamäe linnale ettekirjutus avaldada ajalehes "Sillamäeski Vestnik"

teade selle kohta, et SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilise tegevuse arutamine linnavolikogu

sotsiaalkomisjoni istungil ja sellele hinnangu andmine ning selle hinnangu avaldamine ajalehes

"Sillamäeski Vestnik" oli õigusvastane. Viimasena paluti keelata Sillamäe linnal SA Kirde

Kohalik Haigla meditsiinilisele tegevusele hinnangu andmine.

Kaebuse põhjenduste kohaselt esitati sotsiaalkomisjoni istungil kaebaja meditsiinilise tegevuse

suhtes tegelikkusele mittevastavaid väiteid ning anti sellele väär negatiivne hinnang.

Linnavolikogu sotsiaalkomisjonil ei olnud pädevust seda küsimust arutada. Sellist pädevust ei

tulene kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 22 ega ka Sillamäe Linna

põhimääruse §-st 7. Põhjendatud huviks märgiti kaebuses see, et Sillamäe linn hoiduks edaspidi

õigusvastaste toimingute tegemisest.

3. Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (TTKS) ei tulene kohalikule omavalitsusele

otseseid õigusi ja kohustusi vältimatu abi ja eriarstiabi korraldamisel. KOKS § 2 lg 1 ja § 3 p 2

panevad aga kohalikule omavalitsusele kohustuse korraldada ja juhtida kohalikku elu ja lähtuda

valla- ja linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning tagada oma territooriumil igaühe

seaduslikud õigused ja vabadused. Arstiabi osutamisega seonduv puudutab vaieldamatult iga

konkreetse valla või linna elaniku vajadusi, huve ja seadusest tulenevaid õigusi ning ei saa

seetõttu jääda kohaliku omavalitsuse poolt tähelepanuta. See, et kohalik omavalitsus saab

tervishoiu küsimustes kaasa rääkida, tuleneb ka TTKS §-s 53 sätestatud õigusest rahastada

volikogu otsuste alusel tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid.

3.2. See, et KOKS § 22 lg-st 1 ja Sillamäe linna põhimääruse § 7 lg-st 1 ei tulene tervishoiuga

seotud küsimuste osas volikogu ainupädevust, ei tähenda keeldu neid volikogu komisjoni

koosolekul või volikogu istungil arutada.

3.3. Linnavolikogu sotsiaalkomisjon on moodustatud Sillamäe Linnavolikogu 17. novembri

2009. a otsusega nr 2 ning peab selle punkti 1.5 järgi lahendama muuhulgas ka tervishoiu ja

tervishoiuasutustega seotud küsimusi.

3.4. Linnavolikogu komisjoni otsustus kontrollida enda tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse

osas seaduste täitmist ja linnaelanike huvide järgimist, algatada vastav arutelu ning teha

ettepanek võtta see volikogu istungi päevakorda, ei ole halduskohtu kontrollile alluv haldusakt.

3.5. KOKS § 3 lg 6 järgi on kohaliku omavalitsuse tegevuse üheks põhimõtteks avalikkus.

Seetõttu pole midagi õigusvastast selles, et volikogu komisjoni koosolekule oli kutsutud muude

isikute hulgas väljaande "Sillamäeski Vestnik" toimetaja, kes kirjutas komisjoni istungil kuuldust

lähtuvalt ka artikli. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 järgi on ette nähtud volikogu koosoleku

protokolli avalikustamine linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul

pärast koosoleku toimumist ja seetõttu ei saanud kaebaja arvestada sellega, et komisjonis arutatu

jääb saladuseks. See protokoll on ka praegu linna kodulehel olemas.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. SA Kirde Kohalik Haigla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus

tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Kohtuotsusest ei ole näha, mil moel tuleneb KOKS § 2 lg-st 1 ja § 3 p-st 2 või Sillamäe

linna põhimäärusest, et Sillamäe Linnavolikogu peab oma territooriumil korraldama erakorralist

meditsiinilist abi ja ambulatoorset erialast arstiabi ja selle üle kontrolli teostama. Sellist õigust ei

ole ka linnavolikogu sotsiaalkomisjonil hoolimata Sillamäe Linnavolikogu 17. novembri 2009. a

otsuse nr 2 p-st 1.5. Kehtiva seadusandluse kohaselt on riigi territooriumil selle korraldamise

õigus riigiasutustel - Sotsiaalministeeriumil, Haigekassal ja Tervishoiuametil

4.2. TTKS §-s 53 sätestatud kohaliku omavalitsuse õigus ei tähenda veel seda, et volikogul on

õigus arutada ja hinnata erakorralise meditsiinilise abi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamist

eraõigusliku isiku poolt.

4.3. Ajalehe "Sillamäeski Vestnik" väljaandjaks on munitsipaalasutus ja seega on vastustajaks

Sillamäe linn.

4.4. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 näeb ette volikogu koosoleku protokolli

avalikustamise, mitte volikogu komisjoni koosoleku protokolli avalikustamise.

5. Sillamäe linna vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda

järgnevalt:

5.1. Apellant sai valesti aru kohtu järeldusest. Kohtu järeldus seisneb selles, et kohalik

omavalitsus saab tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja kohaliku omavalitsuse

korralduse seadusest tervishoiu küsimustes kaasa rääkida ning seda õigust pole kuidagi võimalik

realiseerida ilma, et volikogu arutaks vastavat küsimust oma istungitel või asjakohase komisjoni

koosolekutel ning annaks hinnanguid.

5.2. Linnavolikogu kui elanike esindusorgan võib arutada mistahes küsimusi ning esitada

ettepanekuid, järelepärimisi, teha pöördumisi ja kriitikat mistahes riigiorgani või eraõigusliku

isiku suhtes.

5.3. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 reguleerib just volikogu komisjoni protokollide

avalikustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja põhiseisukoht on, et vastustajal puudus pädevus etteheidetavate toimingute

tegemiseks. Samas unustab kaebaja, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes viinud läbi iseseisvat

haldusmenetlust ega andnud selle tulemusena ühtegi haldusakti ega teinud toimingut. Nähtuvalt

linnavolikogu sotsiaalkomisjoni 16. veebruari 2012. a koosoleku protokollist (tõlge tl 11-12)

arutati sellel üksnes erakorralise meditsiinilise abi ja ambulatoorse erialase arstiabi

kättesaadavust ning selle puudusi, ja otsustati arutada seda küsimust edasi linnavolikogu

korralisel istungil. Ringkonnakohus ei näe kehtivas õiguses normi, mis keelaks linnavolikogu

sotsiaalkomisjonil arutada tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat selle omavalitsuse

territooriumil. Sellisele normile ei ole osundanud ka kaebaja.

Kaebaja on küll väitnud, et kehtiva seadusandluse kohaselt korraldavad, juhivad ja kontrollivad

sellise arstiabiga seonduvat riigiasutused (Sotsiaalministeerium, Haigekassa ja Terviseamet),

kuid ei selgita, kuidas saab pelgalt sellise arstiabiga seonduva arutamine sotsiaalkomisjonis ja

otsustus arutada küsimust linnavolikogus, olla käsitatav arstiabi korraldamise, juhtimise või

kontrollimisena. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist ühegi sellise tegevusega. Ühtegi

meedet, mis väljenduks arstiabi korraldamises, juhtimises või kontrollimises, sotsiaalkomisjoni

istungil vastu ei võetud ega kehtestatud.

8. Seetõttu on asjakohatu kaebaja etteheide, justkui oleks linnavolikogu sotsiaalkomisjon

toiminud pädevust ületades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu argumentatsiooniga, kus

selgitatakse, millistest normidest lähtuvalt oli sotsiaalkomisjonil võimalik sellist küsimust

arutada.

9. Kaebusest võib aru saada, justkui oleks sotsiaalkomisjoni istungil antud kaebaja suhtes

ebaõigeid hinnanguid. Samas ei nähtu kaebusest ega selle täiendusest, milliseid hinnanguid loeb

kaebaja ebaõigeteks ning miks kaebaja neid hinnanguid ebaõigeks loeb. HKMS § 59 lg järgi

peab menetlusosaline tõendama neid väiteid, millele tema väited tuginevad. Praegusel juhul on

kaebaja jätnud selle väite tõendamata. Seetõttu ei saa kaebust rahuldada ka sellest alusest

lähtudes.

10. Seega ei ole alust lugeda linnavolikogu sotsiaalkomisjoni tegevust õigusvastaseks. Samadel

põhjustel ei saa lugeda õigusvastaseks ka ajalehe "Sillamäeski Vestnik" tegevust linnavolikogu

istungi kajastamisel.

11. Kuna vastustaja tegevus ei ole õigusvastane, ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet.

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi on isikul õigus nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud akti andma või toimingu sooritama ja see

puudutab isiku õigusi. Kuna kohtud ei ole tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasust, pole

kaebajal subjektiivset õigust nõuda vastustajalt vastupidist käitumist, st teate avaldamist senise

tegevuse õigusvastasuse tegevuse kinnitamiseks.

12. Samuti on kaebaja esitanud keelamisnõude, milles palub Sillamäe linnal keelata arutada ja

anda hinnangut kaebaja meditsiinilisele tegevusele. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 järgi võib

keelamisõude esitada isik üksnes siis, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks

tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal

vaidlustamisel.

Isiku õiguste rikkumise kriteerium selles regulatsioonis eeldab seda, et tõenäoline haldusorgani

tegevus oleks õigusvastane. Eelnevast ilmnes, et tervishoiualaste küsimuste arutamine

linnavolikogus või selle komisjonis ei ole õigusvastane. Seetõttu tuleb ka keelamisnõue

rahuldamata jätta.

13. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et üksnes kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil

arstiabi osutamisega seonduva arutamine omavalitsusorganis ei tähenda selle korraldamist,

juhtimist ega kontrollimist. Kuid selline arutamine võib olla vajalik kasvõi selleks, et anda

vajadusel pädevatele riigiorganitele märku sellest, et tervishoiuteenus selle kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumil ei ole korraldatud parimal võimalikul viisil. Nagu märgitud, ei

näe ringkonnakohus, et sellise käitumisega ületaks kohaliku omavalitsuse organ oma pädevust.

14. Samuti märgib ringkonnakohus, et kui kohalik omavalitsusüksuse algatusel astub pädev

riigiorgan mingeid samme, mis mõjutavad kaebaja senist tegevust ja kaebaja loeb seda oma

õigusi rikkuvaks, on kaebajal võimalik seda vaidlustada.

15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jääb apellandi menetluskulu (riigilõiv 15 eurot, tl 59) tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Agu Timmi

Einar Vene