2-10-2328/171 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-2328

Tsiviilasi

Niina Smekalova ja OÜ Rosehill hagi KÜ Kangelaste 3 vastu

11. novembri

2009

üldkoosoleku

otsuste

kehtetuks

tunnistamiseks

või

alternatiivselt

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3 500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. juuni 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Niina Smekalova apellatsioonkaebus ja KÜ Kangelaste 3

vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Niina

Smekalova

(isikukood:

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Deniss Matvejev

Vastustaja

(kostja,

vastuapellant):

KÜ

Kangelaste 3

(registrikood: 80162521), esindaja vandeadvokaadi vanemabi

Roman Golovenko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Niina Smekalova apellatsioonkaebus ja KÜ

Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta muutmata Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a otsuse

lõppjäreldused ja resolutsioon, muutes osaliselt kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi.

MENETLUSKULUDE

JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte enda

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. 15. jaanuaril 2010 esitasid Oleg Fomin, Niina Smekalova, Liidia Voinova ja Jelena Pugatšova

Viru Maakohtule hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-10-2328) (kd I lk 1-4). Hagejad leidsid, et 11. novembri 2009

üldkoosolekul vastuvõetud otsused tuleks tunnistada kehtetuks, sest 1) otsuste vastuvõtmise

poolt antud häälte arv ei vastanud ühistu põhikirjas nõutud arvule (2/3 koosolekul osalenutest),

2) üldkoosoleku kokkukutsunud initsiatiivrühmal puudus õigus üldkoosolekut kokku kutsuda ja

läbi viia, 3) üldkoosolek kutsuti kokku põhikirjas ja seaduses sätestatud korda rikkudes:

koosoleku kokkukutsumiseks puudus vajalik ühistu liikmete arv ning eelnevalt ei pöördutud

vastava taotlusega juhatuse poole, 4) üldkoosoleku läbiviimisel rikuti seadusest ja põhikirjast

tulenevat korda: päevakorda ei pandud hääletusele, päevakorras märgitud kolme küsimuse

arutamise asemel võeti vastu viis otsust, hagejate eriarvamused ja sõnavõtud jäeti protokolli

kandmata.

19. jaanuaril 2010 esitas OÜ Rosehill Viru Maakohtule hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 11.11.2009

üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (kd IV lk 1-3) (tsiviilasi nr 2-10-3765). OÜ Rosehill leidis, et

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud selleks ettenähtud korda. OÜ-d Rosehill ei teavitatud

koosoleku toimumisest, mistõttu ei saanud ta avaldada oma arvamust koosolekul arutatud

oluliste küsimuste osas. 11. oktoobri 2010 määrusega liideti Viru Maakohtu määrusega

tsiviilasjades nr 2-10-3765 ja nr 2-10-2328 esitatud hagid ühte menetlusse nr 2-10-2328 (kd II lk

125-127).

O.F, L. Voinova ja J. Pugatšova loobusid hagist ja nende osas lõpetati menetlus 20.

novembri 2012 määrusega. Sama määrusega jäeti läbi vaatamata OÜ Rosehill täiendatud hagis

esitatud nõuded kostja 02. juuli 2010 ja 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste vaidlustamises

(kd V lk 186-189). OÜ Rosehill esitatud hagi 30. mai 2011 üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõudes eraldati 11. aprilli 2013 määrusega eraldi

menetlusse (kd VI lk 137-139).

15. märtsil 2013 esitatud täpsustatud hagiavalduses palusid hagejad lisaks varem esitatud otsuste

kehtetuks tunnistamise nõudele alternatiivselt tuvastada 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste

tühisus (kd V lk 132-136). Hagejad leidsid, et üldkoosoleku otsused (v.a. otsus J.Vi juhatuse

liikmeks valimise kohta) tuleb kehtetuks tunnistada, sest nende vastuvõtmisel ei järgitud

hääletamisel ühistu põhikirja p-s 5.12 sätestatud kõrgemat häälteenamuse nõuet. Alternatiivselt

paluvad hagejad tuvastada otsuste tühisus, sest on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Ühistu liikmetel ei olnud põhikirja p-st 5.6 tulenevalt õigust üldkoosolekut kokku kutsuda ega

läbi viia, sest nad ei esitanud üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet revisjonikomisjonile.

Alternatiivselt on hagejad seisukohal, et üldkoosoleku võisid kokku kutsuda vähemalt 7 liiget

(1/10 arvust 62), kuid antud juhul oli initsiatiivgrupis 6 liiget.

2. KÜ Kangelaste 3 vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et 11. novembril 2009 toimunud

üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise ega hääletamise

korda. Vastuvõetud otsused ei ole ka heade kommete vastased, vastuolus seaduse ega ühistu

põhikirjaga. Hagejad ei ole välja toonud, milline on nende õiguslik huvi üldkoosoleku otsuste

tühisuse tuvastamiseks ning milliseid nende õigusi või huve on antud otsustega rikutud.

Korteriühistu initsiatiivrühm pöördus korduvalt isiklikult ning esindaja kaudu juhatuse poole

nõudega kutsuda kokku üldkoosolek uue juhatuse valimiseks, kuid endine juhatus ei kutsunud

kokku uut üldkoosolekut. Kuna 21. juuni 2009 seisuga olid kostja juhatuse liikmete volitused

lõppenud, siis ei olnud korteriühistul kehtivat juhatust, mistõttu oli 11. novembri 2009

üldkoosolekul vastu võetud otsus juhatuse tagasikutsumise kohta deklaratiivne ja otsusega ei ole

võimalik rikkuda korteriühistu liikmete huve. Üldkoosolekul vastu võetud otsus teenustasude

määramisest lähtudes eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnast ei muutnud üldkoosoleku otsus

seaduses ega ka põhikirjas sätestatud teenustasu arvestamise aluseid, vaid ainult kordas neid.

Kuna hagejad ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele, ei ole neil MTÜS § 24 lg-st 3

tulenevalt õigust üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. 02. juuli 2010 toimunud KÜ Kangelaste 3

üldkoosolekul otsustati tagasi kutsuda 11. novembri 2009 üldkoosolekul valitud juhatus ja valida

uus juhatus. 17. septembril 2010 toimunud KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul otsustati kinnitada

kõik 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsused. 30. mai 2011 toimunud üldkoosolekul otsustati

kinnitada 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsused. Hagejad ei ole neid KÜ Kangelaste 3

üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 20. juuni 2014 otsusega jäeti hagid rahuldamata.

3.1. Maakohus ei tuvastanud 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuste vastuolu

seaduse ega üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud ühistu põhikirjaga, mistõttu puudub alus

nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

Kuna ühistus on 62 korteriomanikku (nii elu- kui mitteeluruumide omanikud), siis saab

üldkoosolekutel antavateks häälte arvuks olla maksimaalselt 62 häält. Tulenevalt korteriühistu

põhikirja p-st 5.12 oli otsuste vastuvõtmiseks 11. novembri 2009 koosolekul vajalik 31-32

poolthäält (koosolekul osales 47 ühistu liiget). Kuna Narva linna esindas korterite 3 ja 30

omanikuna 2 esindajat (aselinnapea A. Filippov ja volitatud isikuna O.N), siis põhikirjast

tulenevalt oli koosolekul esindatud tegelikult 46 ühistu liiget 46 häälega (kd I lk 29; tõlge lk 109-

110, kd I lk 21-22).

Vaatamata asjaolule, et päevakorra esimese punkti osas (juhatuse liikmete tagasikutsumine) on

hääletamisel antud põhikirjas sätestatust (2/3) vähem hääli, s.o 27 häält, ei olnud eelmise

juhatuse liikmete volituste lõppemisest tulenevalt nende tagasikutsumine eraldi otsuse alusel

enam vajalik. Kuigi 11. novembri 2009 üldkoosolekul vastu võetud otsuse nr 3 (teenustasude

määramine eluruumi- ja mitteeluruumide üldpinnast) poolt hääletas vaid 27 ühistu liiget, ei saa

nimetatud otsus oma sisult rikkuda ühistu liikmete seaduslikke õigusi, sest otsus on vastavuses

nii ühistu põhikirjas (p 4.4. ja 4.6) kui ka KÜS § 151 vajalike majandamiskulude jagamise osas

sätestatud põhimõtetega. Juhatuse liikmete N. Smekalova ja O.Fi ning hageja OÜ Rosehill vahel

allkirjastatud kokkulepped mitteeluruumide omaniku osalusest maja hooldamisel ei olnud

vastavuses ühistu põhikirjaga ega ka KÜS-is sätestatuga ning nende allkirjastamiseks puudus ka

ühistu üldkoosoleku otsuse alusel selleks antud volitus (kokkulepped 03.06.2009, kd IV lk 77,

78). Samuti tuleb lugeda vastuvõetuks otsus uue juhatuse (koosseisus R.T, A.S, O.N, L.Y ja J.V)

valimise kohta. MTÜS § 22 lg-st 11 tulenevalt on 11. novembri 2009 üldkoosolekul osutunud

juhatusse valituks kõik poolthääli saanud kandidaadid.

Vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks puuduvad ka formaalsed eeldused. MTÜS § 24

lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega

kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul

esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. 17. septembri 2010 üldkoosolekul on kinnitatud kõik

11. novembri 2009 vastuvõetud otsused. OÜ Rosehill küll esitanud MTÜS § 24 lg 1 nimetatud

tähtaja jooksul nõude 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks (kd IV lk 185-188),

kuid 20. novembri 2012 kohtumäärusega jäeti nimetatud hagi läbi vaatamata (kd V lk 186-189).

3.2. Maakohus leidis, et hagejate väited 11. novembril 2009 toimunud üldkoosoleku otsuste

tühisusest ei ole põhjendatud.

Revisjonikomisjoni volitused olid 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisele eelnevalt

lõppenud ning seaduses vastava nõude puudumisel (MTÜS § 20 lg 4) olid korteriühistu liikmed

õigustatud juhatuse poolt koosoleku kokku kutsumata jätmisel selle ise kokku kutsuma.

MTÜS § 30 lg 1 ei välista ühistu liikmete algatusel ühistule uue juhatuse valimiseks erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumist põhjusel, et endise juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete

volitused on tähtaja möödumisel lõppenud.

Üldkoosoleku

kokkukutsumist

ja

koosoleku

läbiviimist

korraldanud

liikmete

arv

(initsiatiivgrupp) vastas MTÜS § 20 lg 3 ja ka ühistu põhikirja p-s 5.5 sätestatule.

Initsiatiivgrupis oli ilmselt rohkem kui 6 ühistuliiget, kes on märgitud kostja endise juhatuse

esimehe O.Fi 28. septembril 2009 allkirjastatud vastusel (kd I lk 11, dokument on vaatamata

kohtu nõudmisele jäetud tõlkimata). Kaudselt tõendab initsiatiivgruppi kuulunud isikute arvu ka

hagi lisana esitatud „kutse” 25 isiku allkirjaga 22. septembril 2009 toimuvale üldkoosolekule (kd

I lk 8), samuti nähtub 22. septembri 2009 üldkoosoleku protokollist, et sellelt koosolekult lahkus

12 inimest (kd I lk 9; tõlge kd I lk 94). Kohtu hinnangul oleks 62 ühistuliikme olemasolul

põhjendatud ka 6 isiku puhul lugeda põhikirjas sätestatud nõue 1/10 liikmete osas täidetuks, sest

vastavalt 11. novembri 2009 üldkoosoleku protokollis märgitule osales koosolekul

märkimisväärne arv ühistu liikmetest (47, tegelikult siiski ilmselt 46 liiget) ja poolte arusaam

nende ühistu liikmete arvu suhtes on ka käesoleva menetluse kestel olnud küllaltki erinev (58

korteriomanikust kuni 69 omanikuni). Initsiatiivgrupp pöördus korduvalt juhatuse poole

taotlusega ühistu üldkoosoleku kokkukutsumiseks. 15. septembril 2009 juhatusele edastatud ja

22. septembril 2009 avaldatud pöördumises märgitud päevakorra alusel tegelikult ühtegi

koosolekut juhatuse poolt läbi ei viidud, mistõttu olid ühistu liikmed õigustatud erakorraliselt ise

kutsuma kokku uue üldkoosoleku, mis viidi 11. novembril 2009 läbi juba 15. septembril 2009

avaldatud päevakorra alusel. Hagejad on tunnistanud, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku

kokkukutsumise teated olid koridorides üleval, samuti olid need pandud ka postkastidesse (kd VI

lk 172-173). Enne 11. novembri 2009 üldkoosoleku toimumist oli teade veel korduvalt avaldatud

vahetult pärast 03. novembri 2009 koosoleku toimumist. Hagejad olid teadlikud initsiatiivgrupi

poolt läbiviidavast erakorralisest üldkoosolekust juba septembris 2009. Isegi juhul, kui OÜ

Rosehill, kelle esindaja 29. septembri 2009 üldkoosolekul osalejana oli juba teadlik rühma

ühistuliikmete poolt kokkukutsutavast erakorralisest üldkoosolekust, ei olnud kätte saanud teadet

toimuvast koosolekust, oleks tal olnud võimalus vastavaid asjaolusid täpsustada majas üles

pandud teadete alusel.

Põhjendatud ei ole ka hagejate väited päevakorras märgitud kolme küsimuse alusel viie otsuse

vastuvõtmisest, sest juhatuse esimehe valimine ja ka ühistu juriidilise aadressi muutmine on

tegelikult hõlmatud juba uue juhatuse koosseisu valimisega. Üldkoosolek võib otsustada ka

juhatuse pädevusse puutuvaid küsimusi (juhatuse esimehe valimine), samuti oli vajalik ühistu

postiaadressi muutmine ning aadressi osas muutus vaid korteri number.

11. novembri 2009 toimunud üldkoosoleku protokollist eriarvamuse protokolli kandmise nõuet

ei nähtu (MTÜS § 21 lg 6). Ka juhul, kui N. Smekalova eriarvamuse protokolli kandmise nõue

oleks esitatud ja see oleks protokolli kandmata jäetud, ei oleks see rikkumine otsuse kehtetuks

ega ka tühisuse tunnistamise aluseks.

3.3. Maakohus leidis, et isegi juhul, kui MTÜS § 24¹ lg 1 tulenevalt oleks tuvastatud

11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisus, ei oleks ka nende otsuste tühisuse tuvastamisel

korral võimalik saavutada hagejate soovitud eesmärki. 11. novembri 2009 seisuga registris

märgitud juhatuse liikmete volitused olid tegelikult lõppenud, ühistu juhatus on veel mitmel

korral pärast 11. novembri 2009 toimunud üldkoosolekut ümber valitud ning käesoleval ajal

juhatuse koosseisu kuuluvate liikmete tagasikutsumiseks hagejate poolt nõuet ei ole esitatud.

Samuti ei oleks seaduses sätestatud mitteeluruumide omanike suhtes eluruumide omanikest

erinevate tariifide kehtestamine võimalik ilma selleks ühistu põhikirja muutmiseta.

Lisaks eeltoodule ei saa MTÜS § 241 lg 3 kohaselt otsuse tühisusele tugineda, kui otsuse alusel

on tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on

möödunud kaks aastat. Registripidaja on teinud kostja esitatud avalduse alusel uue juhatuse

koosseisu kohta kande 10. detsembril 2009 (kd I lk 30).

3.4. Menetluskulude osas kohus leidis, et arvestades poolte käitumist kogu menetluse kestel,

oleks hagi rahuldamata jätmisel menetluskulude väljamõistmine veel menetlusse jäänud

hagejatelt äärmiselt ebaõiglane, mistõttu on põhjendatud jätta kummagi poole kohtukulud poolte

endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. N. Smekalova esitas Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et kortermaja mitteeluruumide omanikud on korteriühistu

liikmed. Antud väide on vastuolus korteriühistu mõistega KÜS § 2 mõttes. Korteriühistu ei ole

loodud selleks, et teenindada esimese korruse mitteeluruume-kaubanduslikku pinda, kuna

viimased sõlmisid iseseisvalt lepingud teenindavate organisatsioonidega juba 10 aastat enne

korteriühistu loomist (2002), mis kehtivad siiani. Kaubanduspindade omanikud pole kunagi

osalenud korteriühistu loomise küsimuse otsustamisel. Kohus ei uurinud registrile esitatud

korteriühistu asutamisdokumente ega võtnud arvesse, et korteriühistu loodi eluruumide omanike

poolt. Korteriühistu ei teeninda 1 korruse ruume ning pole vahendajaks mitteeluruumide

teenindamisel. Korteriühistu juhatus ei ole kunagi lugenud 1. korruse mitteeluruumide omanikke

korteriühistu liikmeteks. Korteriühistu põhikirja p 5.14 ei sätesta, et juhatuse pädevusse kuuluks

lisaks elumajale ka mitteeluruumide teenindamine ning majandamine;

2) valdab ja kasutab korteriühistu koos teiste kaasomanike OÜ-ga Rosehill ja FIE-ga G.P.M

ühist asja (kortermaja) vastavalt 03. juuni 2009 kokkuleppele, mis reguleerib õigussuhteid

kaasomanike vahel. Mõlemad pooled täidavad neid lepinguid. Kohtu väide, et teenindustasu

määrati kindlaks lähtudes eluruumide ja mitteeluruumide üldpinnast, ei vasta tegelikkusele.

Mitteeluruumide omanikud ei ole kohustatud tasuma majanduskulude eest lähtuvalt korteriühistu

tariifidest. Mitteeluruumid on muudest ruumidest täielikult isoleeritud, neil on oma alternatiivne

gaasiküte, eraldi elektrivarustus, vee tarbimise mõõtmiseks on paigaldatud veemõõtjad ning nad

tasuvad vee eest kõrgema tariifi alusel. Korteriühistu ei ole esitanud avaldust tehingu kehtetuks

tunnistamiseks. On põhjendamatu kohtu järeldus, et mitteeluruumide omanikele eluruumide

omanikest erinevate tariifide kindlaksmääramine on ilma korteriühistu põhikirja muutmata

võimatu. On ebaselge, missugusel õiguslikul alusel peab korteriühistu määrama tariifid talle

mittekuuluvate mitteeluruumide teenindamiseks, mis pole kunagi elamufondi kuulunud ning

mille kaasomanikud on iseseisvalt sõlminud erinevate asutustega praeguseni kehtivaid lepinguid

mitteeluruumide teenindamiseks;

3) on ekslik ja ennatlik kohtu väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsused on kinnitatud

17. septembri 2010 üldkoosoleku otsusega, mille tõttu puuduvad formaalsed eeldused otsuste

kehtetuks tunnistamiseks. 17. septembri 2010 ja 30. mai 2011 üldkoosoleku otsuseid

vaidlustatakse tsiviilasja nr 2-13-16406 raames. 17. septembri 2009 üldkoosoleku protokolli,

volikirjade allkirjade ja elanike nimekirja võltsimise faktis alustati kriminaalmenetlus

nr 10740000193, milles ei ole veel otsust tehtud. Juba ainuüksi koosolekute otsuste korduva

kinnitamise fakt on tunnistus mitteõiguspäraste otsuste vastuvõtmisest ja heade tavade

rikkumisest;

4) jõudis kohus ebaõigele järeldusele, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli erakorraline

koosolek, mis oli kokku kutsutud ühistu liikmete initsiatiivil. Kohus on põhjendamatult

märkinud, et 20.06.2007 korteriühistu põhikirjas puudub kõrgendatud häältenõude regulatsioon.

Põhikirja p 5.12 sätestab, et üldkoosoleku otsused loetakse vastuvõetuks, kui poolt hääletasid

2/3 koosolekul osalenud liikmetest;

5) on ebaõige kohtu järeldus, et initsiatiivgruppi kuulus rohkem kui 1/10 ühistu liikmetest, kuna

koosolek kutsuti kokku 6 ühistu liikme poolt. Vastavalt põhikirja p-le 5.6 on omal algatusel

koosoleku kokkukutsumise õigus vähemalt 1/10 ühistu liikmetest, st koosoleku kokkukutsumise

õigus on vähemalt 7 ühistu liikmel, sest antud juhul kehtib täisarvuni ümardamise reegel;

6) ei ole õige kohtu väide, et koosoleku kokkukutsumisest teatati 29. septembri 2009 koosolekul.

Koosolek kutsuti kokku pärast 03. novembri 2009 koosoleku läbiviimist, st initsiatiivgrupp teatas

ühistu liikmetele koosoleku kokkukutsumisest vähem kui 15 päeva enne koosolekut, millega

rikuti korteriühistu põhikirja p 5.5, 5.6, 5.7 ja 5.17;

7) ei kajasta 11.11.2009 KÜ üldkoosoleku protokoll objektiivselt koosoleku läbiviimise käiku;

8) jättis kohus tähelepanuta, et N.I poolt juhitud juhatuse volituste tähtaeg lõppes 17. septembril

2010, seepärast ei saa ei N.I ega L.J olla ühistu seaduslikud esindajad;

9) on ebaseaduslik lepingulisel esindaja osalemine antud kohtuvaidluses. Mitte ühelgi

üldkoosolekul ei võetud vastu otsust R. Golovenkoga lepingu sõlmimise kohta kohtuvaidluses

osalemiseks.

5. KÜ Kangelaste 3 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole õige apellandi seisukoht, et kortermaja mitteeluruumide omanikud ei ole korteriühistu

liikmed. Vastavalt KOS § 2 lg-le 1 on korteriomandi eseme reaalosaks piiritletud eluruumid või

mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad;

2) ei ole apellant asja läbivaatamisel maakohtus kordagi väitnud, et 17. septembri 2010

üldkoosoleku dokumendid (protokoll, nimekiri jne) oleksid võltsitud ega tuginenud eelnimetatud

üldkoosoleku otsuste tühisusele. Neid otsuseid ei ole kohtus vaidlustatud ja kohus võis otsuse

tegemisel tugineda 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsusele nr 4, millega kinnitati kõik

11. novembri 2009 KÜ Kangelaste 3 üldkoosolekul vastu võetud otsused;

3) on paljasõnaline ja tõendamata apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli kutsutud

kokku 6 ühistu liikme poolt. Nimetatud asjaolu ei saa tõendada endise juhatuse liikme O.Fi

vastusega. Kohus jõudis õigele järeldusele, et üldkoosoleku kokkukutsumist ja koosoleku

läbiviimist korraldanud liikmete arv (initsiatiivgrupp) vastas MTÜS § 20 lg 3 ja ka ühistu

põhikirja p 5.5 sätestatule;

4) on apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamine

29.09.2009 koosolekul ei vasta tõele, täiesti vastuolus sellega, mida apellant väitis maakohtus.

Täpsustatud hagiavalduses (I kd lk 194-196, leht 1-2) on apellant ise väitnud, et 29. septembri

2009 üldkoosolekul teatas initsiatiivrühm korteriomanikke oma koosoleku kokkukutsumisest

11. novembril 2009. Ei ole tõendatud ka apellandi väide, et initsiatiivgrupp teatas ühistu

liikmetele koosoleku kokkukutsumisest vähem kui 15 päeva enne koosolekut. Apellant ei vaidle

vastustaja väitele vastu selle kohta, et kutsed olid üleval trepikodades ja pandud ka

postkastidesse. Apellant kinnitab sama asjaolu ka täpsustatud hagiavalduses (I kd lk 194-196,

p 2.1);

5) ei ole apellant mitteeluruumi omanik, seega on mõistlik, et apellandi huvides on eluruumide ja

mitteeluruumide

majandamiskulude

tasumine

võrdsetel

alustel.

Apellant

tegutseb

mitteeluruumide omanike huvides ning tema väidetud rikkumised ei või tema õigusi või huvi

rikkuda. Korteriomandi mõttelise osa hulka kuuluvad sh trepikojad, kõik elamu tehnovõrgud jms

olenemata sellest, kas mitteeluruumi omanik neid kasutab. Mitteeluruumiomanikud on

kohustatud kandma kulud seoses oma omandi majandamisega (AÕS § 75 lg 1);

6) on mitteeluruumide omanikega majandamiskulude osas sõlmitud kokkulepped tühised.

Majandamiskulude suurust võib muuta ainult korteriühistu üldkoosolek (MTÜS § 19 lg 1 p 5,

põhikirja p 5.2.g ja 5.2.k.), mistõttu on juhatuse poolt mitteeluruumide omanikega sõlmitud

kokkulepe seaduse- ja põhikirjavastane;

7) on kohus õigesti leidnud, et MTÜS § 22 lg 11 tulenevalt on 11. novembri 2009 üldkoosolekul

osutunud juhatusse valituks kõik poolthääli saanud kandidaadid. Üldkoosolekul esitati viis

kandidaati, mis vastab põhikirjale, ja kõik kandidaadid said üldkoosolekul juhatuse liikme

valimisel poolthääli. Kuna vastustaja põhikirjas ei olnud sätestatud kõrgemat häältenõuet,

osutusid kõik kandidaadid vastustaja juhatuse liikmeks valituks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-58-11, p 14);

8) ei ole tõendatud apellandi väide, et ta esitas 11. novembri 2009 üldkoosolekul eriarvamuse ja

palus see kanda protokolli. Vastustaja nõustub kohtuga, et ka eriarvamuse protokolli kandmata

jätmine ei annaks alust tunnistada otsus kehtetuks või tuvastada selle tühisus;

9) kuna KÜ põhikiri ei sätesta teisi, kui seaduses sätestatud, aluseid teenustasu maksmiseks, siis

peavad KÜ Kangelaste 3 liikmed (nii eluruumi, kui mitteeluruumi omanikud) tasuma teenustasu

lähtudes nendele kuuluva eluruumi või mitteeluruumi üldpinnast;

10) on ekslik apellandi arvamus, et kulud õigusabile ei ole majandamiskulud KÜS § 151 lg 1

mõttes. Riigikohtu tsiviilkolleegium tsiviilasjas nr 3-2-1-89-13 (p 11) leidis, et ka kulud, mis

tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses

õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud

ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151

lg 1 mõttes.

7. KÜ Kangelaste 3 esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles vaidlustab kohtuotsuse

menetluskulude jaotuse osas. KÜ Kangelaste 3 palub otsuse selles osas tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta KÜ Kangelaste 3 menetluskulud hagejate kanda ja hagejate menetluskulud

nende endi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on menetluskulude jaotus vastustaja jaoks ebaseaduslik ja ebaõiglane. Kohus oleks pidanud

jätma menetluskulud (sh kostja lepingulise esindaja kulud) hagejate kanda. Käesolevas asjas

puudub alus TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi,

mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti (RKTKo nr 3-2-1-142-10 p 10);

2) takistab üldkoosolekute otsuste pidev vaidlustamine ühistu juhatuse tegevust talle seadusega

pandud kohustuste täitmisel;

3) on vastustaja pakkunud menetluse kestel korduvalt hagejatele kompromissi sõlmimist ja

nõustunud kompromissettepanekute arutamisega;

4) kestis menetlus maakohtus 3,5 aastat ja oli vastustaja jaoks seotud suurte kuludega. Kohus

jättis hagid täielikult rahuldamata, st leidis, et hagid olid esitatud alusetult. Vastustaja peab

äärmiselt ebaõiglaseks olukorda, kus poolele tekitatakse kulutusi sellise hagi menetlemisega,

mille raames hagi jäetakse täielikult rahuldamata.

8. 6. juuni 2014 täiendavates seisukohtades jäi apellant seisukohale, et mitteeluruumide

omanikud ei ole korteriühistu liikmed, mistõttu on neil eluruumide omanikega võrreldes

erinevad kohustused. Apellant leidis, et tuleb eristada maja teenindamist ja korteriühistu

teenindamist ning arvestada KÜ Kangelaste 3, FIE G.P.M ja OÜ Rosehill vahel 3. juunil 2009

sõlmitud kokkulepetega maja remonditööde ja mitteeluruumide osaluse kohta maja hooldamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et N. Smekalova apellatsioonkaebus ja KÜ Kangelaste 3

vastuapellatsioonkaebus Viru Maakohtu 20. juuni 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata ja Viru

Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 21 maakohtu põhjendusi N. Smekalova ja Oleg Fomini ning OÜ Rosehill

vahel 3. juuni 2009 sõlmitud kokkulepete tühisuse aluse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus

seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses ega vastuapellatsioonkaebuses esitatud

väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid ja

õigesti tuvastanud, et puuduvad alused KÜ Kangelaste 3 11. novembri 2009 üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Samuti on maakohus

põhjendatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud väidete kohta,

käsitledes esmalt apellatsioonkaebust ja seejärel vastuapellatsioonkaebust.

10. Kolleegium märgib esmalt, et asja materjalidest nähtuvalt kuulub apellandile,

N. Smekalovale, Narvas Kangelaste 3 asuvas korterelamus eluruum, s.o korter nr 36. Apellandile

ei kuulu korterelamus ühtki mitteeluruumi, mistõttu ei mõjuta maakohtu seisukohad

mitteeluruumide omanike positsiooni ja õiguste kohta kuidagi apellandi kui füüsilisest isikust

eluruumi omaniku õigusi. OÜ Rosehill, kellele kuuluvad korterelamus mitteeluruumid nr M1,

M2, M4 ja M5, ei ole maakohtu 20. juuni 2013.a otsust vaidlustanud. Kuigi apellant

N. Smekalova ei ole põhistanud, millisel alusel tugines ta apellatsioonkaebuses teise isiku

(OÜ Rosehill) õiguste kaitsele, vastab ringkonnakohus siiski lühidalt apellatsioonkaebuses

esitatud sellekohastele väidetele.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja vastustajaga esiteks selles, et ebaõige on apellandi

seisukoht, nagu ei oleks kortermaja mitteeluruumide omanikud korteriühistu liikmed. Vastavalt

KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud

kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad

korteriomandi reaalosa hulka võrdsetel alustel eluruumidega ka mitteeluruumid. Järelikult on

korteriühistu liikmeteks nii eluruumide kui ka mitteeluruumide omanikud. Seetõttu tuleb asuda

seisukohale, et korteriühistu eesmärgiks on kõigi liikmete, sh mitteeluruumide omanike, huvide

esindamine ja elamu kui terviku (sh selles asuvate mitteeluruumide) majandamine. Asjakohane

ei ole apellantide väide, et korteriühistu loodi eluruumide omanike poolt, ning maakohus ei

pidanud seisukoha kujundamiseks uurima korteriühistu asutamisdokumente. Vastav apellantide

etteheide on põhjendamatu. Korteriühistuseadus ega KÜ Kangelaste 3 põhikiri ei erista

korteriühistu liikmeid sel alusel, kas nende omandis on eluruum või mitteeluruum. Eeltoodust

tulenevalt puudub ka alus kohelda mitteeluruumide omanikke eluruumide omanikest erinevalt,

sh korteriühistu ees olevate kohustuste osas.

12. Maakohus on õigesti leidnud, et juhatuse liikmete N. Smekalova ja O.Fi ning OÜ Rosehill

vahel 3. juuni 2009 sõlmitud kokkulepped mitteeluruumide omaniku osalusest maja hooldamisel

ei olnud vastavuses ühistu põhikirjaga ega korteriühistuseaduses sätestatuga ning vastupidist ei

võimalda väita ka asjaolu, et kokkuleppe pooled täidavad kokkulepet. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu lõppjäreldusega, mille kohaselt on 3. juuni 2009 leping tühine juhatuse esimehel O.Fil

tehingu tegemiseks pädevuse puudumise tõttu. Ebaõiged on aga maakohtu otsuse õiguslikud

põhjendused 3. juuni 2009.a lepingu tühisuse aluse osas.

Kokkuleppe allkirjastamise ajal oli O.F juhatuse esimees, kes tulenevalt põhikirja p-st 5.16 võib

esindada ühingut kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Järelikult ei vajanud O.F korteriühistu

nimel tehingu tegemiseks üldkoosoleku otsuse alusel antud volitust, nagu maakohus ekslikult

leidis, ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta.

12.1. KÜ Kangelaste 3 ja OÜ Rosehill vahel 3. juunil 2009.a sõlmitud lepingu tühisus tuleneb

asjaolust, et korteriühistu juhatusel, sh ka esindusõiguslikul juhatuse liikmel, puudus pädevus

otsustada majandamiskulude suuruse üle ning sõlmida korteriühistu mõne liikmega

kokkuleppeid, millega neile pannakse erinevaid kohustusi võrreldes ülejäänud liikmetega.

Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-dest 1 ja 2 koostoimest KÜS § 13 lg-ga 4 on korteriühistu

majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning need

otsused on majandamiskulude suuruse kehtestamise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu

liikmetele, sh kui mitteeluruumide omanikule.

12.2. Kuna KÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt on majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu

üldkoosoleku pädevuses ning sarnaselt on see reguleeritud ka hageja põhikirja p-s 5. 2, siis

puudus korteriühistu juhatuse liikmel pädevus leppida kokku korteriühistu liikmega

majandamiskulude

tasu

suuruses,

mis

erines

üldkoosoleku

otsusega

kehtestatud

majandamiskulude tasu suurusest. Seetõttu on 3. juuni 2009 leping osas, millega kehtestati OÜ

Rosehill jaoks üldkoosolekul otsustatust erinev majandamiskulude suurus, tühine TsÜS § 129

lg 1 alusel.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus edasise tähelepanuta N. Smekalova vastuväited

seoses mitteeluruumide omanikele teistest korteriomanikest erinevate kohustuste seadmisega (sh

vastuväited apellandi 6. juunil 2014 esitatud seisukohas, milles apellant kordab juba varem

avaldatud seisukohti).

13. Hindamaks, kas esineb alus 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks, tuli analüüsida, kas üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või korteriühistu

põhikirjaga (MTÜS § 24 lg 1). Alternatiivselt tugines apellant 11. novembri 2009 üldkoosoleku

otsuste tühisusele. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et puuduvad alused

vaidlustatud 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või nende

tühisuse tuvastamiseks.

14. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 5.3 on üldkoosolekud korralised ja erakorralised.

Maakohus on õigesti leidnud, et 11. novembri 2009 üldkoosolek oli erakorraline koosolek.

Samuti on maakohus arvestanud sellega, et põhikirja p 5.12 sätestab kõrgendatud kvoorumi

juhuks, kui võetakse vastu otsus põhikirja muutmise, täiendamise ja uue põhikirja vastuvõtmise

ning ühistu ühinemise ja lõpetamise kohta (vt maakohtu otsuse p 24). Seetõttu on apellandi

vastav etteheide põhjendamatu. Kõrgendatud kvoorumi täitmise nõue ei olnud vajalik

üldkoosoleku esimese otsuse (s.o juhatuse liikmete tagasikutsumiseks) tegemiseks, sest nende

volitused oli tähtaja möödumise tõttu lõppenud ja vajadus nende tagasikutsumise kohta eraldi

otsuse tegemiseks puudus. Maakohtu seisukoht, et juhatusse valituks osutusid põhjendatult kõik

poolthääli saanud kandidaadid, on kooskõlas MTÜS § 22 lg-ga 11 (vt ka RKTKo 3-2-1-58-11,

p 14). Tähtsust omab ka asjaolu, et 2. juuli 2010 üldkoosoleku otsusega kutsuti 11. novembri

2009 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmed tagasi ja valiti uued juhatuse liikmed (kd V lk 164).

Viru Maakohtu 20. novembri 2012 määrusega on OÜ Rosehill hagi 2. juuli 2010 üldkoosoleku

otsuste tühistamiseks jäetud läbi vaatamata (kd V lk 186-189), seega on 2. juuli 2010

üldkoosoleku otsus kehtiv.

15. Maakohus on ka õigesti järeldanud, et täidetud oli põhikirja p-st 5.6 tulenev nõue, et

erakorralise üldkoosoleku saavad kokku kutsuda omal initsiatiivil 1/10 ühistu liikmetest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Asjaolu, et

O.F vastas väidetavalt kuue ühistu liikme pöördumisele, ei tähenda, et koosoleku kokku

kutsunud initsiatiivgrupp koosnes ainult nendest liikmetest. Samuti oli 11. novembri 2009

üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatud vastavalt põhikirja p-s 5.7. sätestatud tähtajale.

Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et apellant on ise väitnud, et juba 29. septembril 2009

üldkoosolekul teatas initsiatiivrühm korteriomanikke oma koosoleku kokkukutsumisest (kd I tl

194-195). Ka muud asjas kogutud tõendid ja apellandi ütlused kinnitavad asjaolu, et

11. novembri 2009 üldkoosoleku toimumisest teatamine oli õigeaegne. Järelikult oli

üldkoosoleku kokku kutsunud initsiatiivrühmal õigus üldkoosolekut kokku kutsuda ning

kokkukutsumise korda järgiti.

16. Põhjendamatu on apellandi viide tsiviilasjale nr 2-13-16406. Nimetatud tsiviilasjas tehtud

16. septembri 2013 otsusega rahuldati OÜ Rosehill hagi KÜ Kangelaste 3 vastu 30. mai 2011

üldkoosoleku kõigi otsuste tühisuse tuvastamiseks. Järelikult on 30. mai 2011 otsus tühine mh

17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste kinnitamise osas (30. mai 2011 üldkoosoleku protokoll,

kd V lk 172-173). Otsuse kinnitamise tühisus ei muuda aga tühiseks 17. septembri 2010

üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, mh otsust kinnitada 11. novembri 2009 üldkoosoleku

otsused (kd IV tl 138). Käesolevas asjas on Viru Maakohtu 20. novembri 2012 määrusega jäetud

OÜ Rosehill hagi 02. juuli 2010 ja 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks läbi

vaatamata (kd V lk 186-189). Ka asjaolu, et 17. septembri 2010 üldkoosoleku protokolli

võltsimise kahtluses on apellandi väitel alustatud kriminaalmenetlus (milles pole otsust

käesoleva ajani tehtud), ei anna alust lugeda 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsuseid tühiseks.

Eeltoodust tulenevalt on apellandi viidatud 17. septembri 2010 üldkoosoleku otsus kehtiv.

Maakohus on õigesti leidnud, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kinnitamise tõttu

17. septembri 2010 üldkoosolekul puuduvad vastavalt MTÜS § 24 lg-le 2 formaalsed alused

11. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

17. Apellandi väide, et 11. novembri 2009 üldkoosoleku protokoll ei kajasta objektiivselt

koosoleku läbiviimise käiku, on paljasõnaline. Apellant ei ole oma väite tõendamiseks esitanud

ühtegi tõendit (TsMS § 230 lg 1) ega toonud esile niisuguseid asjaolusid, mis oleksid

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise aluseks. Maakohus ja vastustaja õigesti leidnud, et ka

apellandi eriarvamuse protokolli kandmata jätmine ei oleks andnud alust otsuste kehtetuks

tunnistamiseks või nende tühisuse tuvastamiseks. Puuduvad ka muud alused arvata, et

üldkoosoleku läbiviimisel oleks rikutud seadusest ja põhikirjast tulenevat korda.

18. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellandi seisukohta, et R. Golovenkoga lepingu

sõlmimiseks korteriühistu esindamiseks kohtumenetluses oli vajalik üldkoosoleku otsus.

KÜ Kangelaste 3 kehtiva põhikirja p 5.2 ei sätesta üldkoosoleku pädevusena korteriühistu

esindamist tehingute tegemisel, v.a esindaja määramine nõudes juhatuse või muu organi liikme

vastu. Käesoleval juhul ei ole tegemist korteriühistu nõudega oma juhatuse või muu liikme vastu,

vaid korteriühistu liikme nõudega ühistu üldkoosoleku otsuste tühistamiseks või alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks, samuti ei ole apellant N. Smekalova ega ka OÜ Rosehill olnud käesoleva

tsiviilasja menetluse kestel KÜ Kangelaste 3 juhatuse ega muu organi liikmeks.

Seetõttu ei olnud R. Golovenkoga kliendilepingu sõlmimiseks või tema volitamiseks vajalik

üldkoosoleku otsus. Õige on ka vastustaja seisukoht, et kulud õigusabile on majandamiskulud

KÜS § 151 lg 1 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ja N. Smekalova apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka KÜ Kangelaste 3 vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandiga, et antud juhul puudus maakohtul alus

TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

Riigikohus on oma 26. jaanuari 2011 määruses kohtuasja nr 3-2-1-142-10 p 10 märkinud, et

selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esines maakohtul alus TsMS § 162 lg 4

kohaldamiseks ning maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Maakohus on

mh arvestanud sellega, et kostja pakkus kompromissi sõlmimist, millele on viidatud

vastuapellatsioonkaebuses. Ehkki maakohus jättis hagid rahuldamata ja ringkonnakohus jätab

maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, on maakohus põhjendatult viidanud korteriühistu

käitumises esinenud ebajärjekindlusele, mis võis takistada pooltel ühistele seisukohtadele

jõudmast. Kostja möönis osaliselt koosolekute kokkukutsumisel esinenud minetusi. Samuti võttis

maakohus arvesse asjaolu, et algselt esitasid hagi 11.11.2009.a üldkoosoleku otsuste

tühistamiseks neli füüsilist isikut, kellest lõpuks jäi menetlusse vaid N. Smekalova. Maakohus ei

ole ületanud diskretsiooni piire, mistõttu jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. juuni 2013.a

otsuse muutmata ka menetluskulude jaotuse osas.

20. Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust, tuleb hagi, apellatsioonkaebuse ja

vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist arvestades jätta muutmata maakohtu määratud

menetluskulude jaotus ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte enda kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/