2-13-45030/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-45030

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. juuni 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

BIGBANK AS-i hagi Liudmila Kondratieva vastu

võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3619 eurot 57 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757,

asukoht

Rüütli 23,

Tartu

51006),

lepingulised

esindajad

Artur

Maljukov

(e-post

kohus@sissenoudekeskus.ee) ja Pirjo Toomsoo

(menetlused@bigbank.ee)

Kostja:

Liudmila

Kondratieva

(isikukood

46709263714, elukoht teadmata)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja

mõista

Liudmila

Kondratievalt

BIGBANK

AS-iga

(endine

ärinimi

Balti

Investeeringute

Grupi

Pank

AS)

03.07.2008

sõlmitud

käenduslepingu

alusel

tagastamata krediidisumma 2065 eurot 11 senti, intress 1139 eurot 87 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 142 eurot 28 senti, lepingu sõlmimise tasu 25 eurot 56

senti ja 176 eurot 46 senti võla sissenõudmisega seotud kulud, kokku 3549 eurot

28 senti (kolm tuhat viissada nelikümmend üheksa eurot ja kakskümmend kaheksa

senti) BIGBANK AS-i kasuks

3. Jätta välja mõistmata Liudmila Kondratievalt võla sissenõudmisega seotud kulud

summas 70 eurot 29 senti BIGBANK AS-i kasuks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jaotada menetluskulud järgmiselt: BIGBANK AS-i menetluskuludest jätta 98% Liudmila

Kondratieva

ja

2%

BIGBANK AS-i

enda

kanda;

jätta

Liudmila

Kondratieva

menetluskulud tema enda kanda.

6. Välja mõista Liudmila Kondratievalt menetluskuluna riigilõiv 269 eurot 50 senti

(kakssada kuuskümmend üheksa eurot ja viiskümmend senti) BIGBANK AS-i kasuks.

7. Jätta TsMS § 175 lg 2 alusel välja mõistmata Liudmila Kondratievalt õigusabikulu 100

eurot BIGBANK AS-i kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Otsuse kättetoimetamine

12. Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses

krediidisaajale krediidi väljastamisel oma majandustegevuse raames ja kostja oli

hagejaga käenduslepingut sõlmides tarbijaks VÕS § 34 tähenduses (03.07.2008

kehtinud redaktsioon).

Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 246 eurot 75 senti. Hagist

nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on hageja poolt krediidisaajale ja kostjale

saadetud meeldetuletuskirjade (204 eurot 48 senti) ja inkassomenetluse (42 eurot 27

senti) kulu, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel vastavalt hageja

hinnakirjale.

Kohus leiab, et hageja lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda

lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr 0800355/27kt üldtingimuste p 7.5 (vers 3.7,

tlk 49; lepingu sõlmimisel kehtinud tüüptingimuste p 6.6, vers 3.1, tlk 54) kohaselt on

krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh

kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele

lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb

hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohtule esitatud hinnakirjast (tl 47) nähtub,

et meeldetuletuskiri maksab 200 krooni ehk 12 eurot 78 senti ja meeldetuletuskiri

käendajale, tagatise omanikule või solidaarvõlgnikule maksab 100 krooni ehk 6 eurot 39

senti.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi

läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Tarbijakrediidilepingust nr 0800355/27kt (tlk 9) ja ka käenduslepingust (tlk 56) nähtub, et

lepingule kohaldatakse krediidilepingute üldtingimusi S, mis võimaldavad kasutada

krediidiandja hinnakirjas kehtestatud hindasid. Eelnevast tuleneb, et krediidilepingute

üldtingimusi S tuleb pidada tüüptingimusteks.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma

kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult

põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud laenusaajale ja kostjale võla

sissenõudmisega seotud kirju 11 korral (kokku 21 kirja, tlk 22-42). Hageja ei ole

selgitanud, mida meeldetuletuskirjade tasu endas sisaldab ja miks on meeldetuletuskirja

hind lähtuvalt saajast erinev. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas kindlaksmääratud

meeldetuletuskirjade (mis saadetakse laenusaajale) maksumus 200 krooni ehk 12 eurot

78 senti on ebamõistlikult suur, arvestades kulu võimalikele töövahenditele, tööjõule ja

tööajale. Seega on üldtingimuste p 7.5. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus

osas, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale saadetud kirjalike

meeldetuletuskirjadega seotud kulutuste hüvitamist hageja hinnakirja järgi. Kohtu

hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade maksumus 6 eurot 39 senti,

mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 134 eurot 19 senti (21 × 6 eurot

39 senti) võla sissenõudmisega seotud meeletuletuskirjade eest. Hageja kandis seoses

inkassomenetlusega kulusid

summas

eurot

senti,

seega

on

hageja

sissenõudmisega seotud kuludeks kokku 176 eurot 46 senti.

15. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

jätta kostja kanda 98% ulatuses ja hageja kanda 2% ulatuses. Kostja menetluskulud

jäävad kostja enda kanda.

16. Hagilt hinnaga 3619 eurot 57 senti tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1

kohaselt tasuda 275 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus määrab hageja

menetluskulude suuruseks 275 eurot. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus TsMS

§ 1741 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja 98% kindlaksmääratud hageja

menetluskuludest, milleks on 269 eurot 50 senti.

17. Kohus märgib, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel TsMS § 150 lg 4

sätestatud korras taotleda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik