3-13-70042/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70042

Haldusasi

K K kaebus Harku ja Murru Vangla 28.08.2012 käsk-

kirja nr 375-t tühistamiseks ja kaebaja tööle ennistami-

seks tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 koos kõigi õigus-

tega (sh õigusega tööstaažile)

Menetlusosalised

Kaebaja – K K

Vastustaja – Harku ja Murru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 02.04.2014 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kalju K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kalju K määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 02.04.2014 määruse haldusasjas nr 3-13-70042

resolutsiooni p 2 ning saata asi menetluse jätkamiseks halduskohtule. Muus osas jätta

halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoi-

metamisest arvates (RÕA § 15 lg 8, HKMS § 124 lg 3, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku ja Murru Vangla lubas 02.07.2012 käskkirjaga nr 258-t kinnipeetav Kalju K ala-

tes 02.07.2012 tööle OÜ-sse Hooldus Pluss (tl 18).

2. Harku ja Murru Vangla lõpetas 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t K. K töötamise loa

alates 24.08.2012 põhjendusega, et kinnipeetav töötab OÜ-s Hooldus Pluss ehitustöödel, mida

loetakse füüsiliselt raskeks tööks ning meditsiiniosakonna avalduse kohaselt ei tohi K. K ras-

ket füüsilist tööd teha.

K. K poolt kohtule esitatud käskkirja nr 375-t koopiast nähtuvalt on käskkirja andmise ajaks

28.08.2010, K. K on teinud käskkirja koopiale märke „KÄES 19.02.2013. ALLES,

ESMAKORDSELT“ (tl 6). Vastustaja esitatud käskkirja koopiast nähtuvalt on käskkirja all-

kirjastanud direktori asetäitja K P parandanud 12.04.2013 aastaarvu 2010 aastaarvuks 2012.

3-13-70042

2(8)

Käskkirja pöördel on käskkirja koostanud R L märge, et kinnipeetav on 28.08.2012 otsusega

tutvunud, allkirja ei anna (tl 56).

3. K. K esitas 18.02.2013 vanglale taotluse töötasu tagantjärele alates 24.08.2012 välja-

maksmiseks ja töötsoonis pooleli jäänud töökohustuste täitmise jätkamise võimaldamiseks (tl

8). Vangla vastas K. K avaldusele 12.04.2013 kirjaga nr 5-9/54-1, märkides muu hulgas, et

töötamise luba lõpetati 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t ning otsust on pöördujale samal päe-

val tutvustatud, kuid ta ei andnud tutvustamise kohta allkirja (tl 10).

4. K. K esitas 29.04.2013 vaide 28.08.2012 käskkirja nr 375-t õigustühiseks tunnistami-

seks, 12.04.2013 vastuse ebaõigeks lugemiseks ja tööle ennistamiseks tagasiulatuvalt alates

24.08.2012 (tl 7). Harku ja Murru Vangla andis K. Kle 07.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-1 tähta-

ja vaide puuduste kõrvaldamiseks – tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja vaide täpsus-

tamiseks (tl 11). K. K vastas puuduste kõrvaldamise nõudele 16.05.2013 (tl 9). Vangla tagas-

tas vaide 23.05.2013 kirjaga nr 5-11/16-3 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 2 ja

3 alusel, leides, et käskkirja vaidlustamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ning 12.04.2013

kirja ebaõigeks lugemise ja tööle ennistamise taotluste osas on vaide puudused kõrvaldamata

(tl 12-13).

5. K. K esitas 03.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks haldus-

kohtumenetluses esindamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks, kuna Harku ja Murru Vang-

la on rikkunud tema õigust töötada. Vastuseks taotluse käiguta jätmise määrusele 17.06.2013

esitatud täpsustatud taotluse kohaselt palus K. K riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks

ja esindamiseks halduskohtumenetluses, soovides vaidlustada Harku ja Murru Vangla

28.08.2012 käskkirja nr 375-t, millega tal keelati töötada (taotlused haldusasja nr 3-13-1211 tl

1; 9-12). Tallinna Halduskohus jättis 27.06.2013 määrusega taotluse rahuldamata. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 02.09.2013 määrusega K. K määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus

jättis K. K 19.09.2013 määruskaebuse puuduste tõttu 26.09.2013 määrusega nr 3-7-1-3-486-

13 käiguta ning 23.10.2013 määrusega nr 3-7-1-3-486-13 jättis K. K määruskaebuse esitamise

tähtaja ennistamata ja tagastas Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määruse peale esitatud

määruskaebuse (määrused haldusasja nr 3-13-1211 (tl 34-36; 45-44; 52-54; 66-67).

6. K. K esitas 11.11.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõuet kaebaja

12.12.2013 täpsustas ning taotles 28.08.2012 käskkirja nr 375-t tühistamist ja tööle ennista-

mist tagasiulatuvalt alates 24.08.2012 koos kõigi õigustega, sh õigusega tööstaažile. Kaebaja

taotles ka kaebetähtaja ennistamist, esitades kaebetähtajaga seoses kaebuses ning

12.12.2013 ja 06.02.2014 menetlusdokumentides järgmised seisukohad ja põhjendused.

Alates 02.07.2012 lubati kaebaja tööle ehitajana OÜ-s Hooldus Pluss. Alates 24.08.2012 teda

enam töötsooni ei lastud ja põhjust ei teatatud. Kuna kaebaja arvas, et talle sobivat tööd hetkel

ei ole, siis ootas ta kuni 18.02.2013, mil pöördus vangla ülema poole. 19.02.2013 sai kaebaja

vanglaametnikult teada 28.08.2010 käskkirjast nr 375-t, mis on võltsing, sest 2010. a-l ei ol-

nud Harku ja Murru Vanglat veel moodustatud. Parandatud käskkirja versiooni nägi kaebaja

esmakordselt alles koos vangla poolt käesolevas asjas esitatud vastusega. Käskkirja kaebajale

28.08.2012 ei tutvustatud. Kaebajale tutvustati käskkirja 19.02.2013, mil ta tegi sellele märke

kättesaamise kohta. Vangla väited, et kaebaja keeldus 28.08.2012 allkirja andmast, on sisu-

tühjad. Kui see nii oleks olnud, siis oleks toodud tunnistajad, nagu vangla teeb näiteks läbiot-

simiste jms korral.

Kaebaja ei saanud Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määruses märgitud juhistest aru.

Kaebaja mõistis määrust selliselt, et ringkonnakohtu määrusele tuleb esitada määruskaebus

Riigikohtule, mida ta ka tegi. Lisaks läks ringkonnakohtu määrus kaduma. Ilma ringkonna-

kohtu materjalideta ei olnud kaebajal võimalik Riigikohtusse õigeaegselt kaebust esitada, mil-

lest kaebaja teavitas telefoni teel ka Riigikohut. Kui Riigikohus oli telefoni teel selgitanud, et

3-13-70042

3(8)

kaebus tuleb esitada hoopis halduskohtusse, palus kaebaja seda teha, ka oma 15.10.2013 mää-

ruskaebuse p-s 4. Kaebaja oli kindel, et Riigikohus saadab kaebuse kohe halduskohtule edasi.

Kohtupraktika kohaselt saab mõjuva põhjusena arvestada ka subjektiivseid võimeid asjadest

aru saada. Kaebaja on üle 60 aasta vana, raske puudega ja viibib kinnises vanglas. Advokaati

talle ei võimaldatud, sest halduskohus lubas ise kaebajat aidata. Kaebaja ei saa siiani aru, kui-

das ta oleks saanud 2010. a-l Rummu alevikus välja antud käskkirja vaidlustada, kui ta oli tol

ajal Tallinna Vanglas vahialune ning Harku ja Murru Vanglat veel ei eksisteerinud. Kaebaja

ei saa aru ka sellest, kuidas saab üldse ebaseadusliku käskkirja peale esitatud kaebuse tähtaega

arvestada ja seda seaduslikus korras ennistada.

Kaebaja pole ühtegi tähtaega mööda lasknud. Ta esitas pärast pikka ootamist 18.02.2013

vanglale taotluse oma õiguste rikkumise lõpetamiseks, et leitaks kergem erialane töö ja kutsu-

taks teda jälle töötsooni, ning taotles saamata jäänud töötasu väljamaksmist. Järgmisel päeval

koostas vangla kiiruga töösuhte lõpetamise kohta võltsingu, millest kaebajal õnnestus kohe

nõuda endale koopia. 17 päeva jooksul (08.03.2013) esitas kaebaja vangla ülema vastuvõtul

suulise vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 1 alusel, 15.04.2013 sai vastuse, sellest

14 päeva jooksul esitas kirjaliku vaide (29.04.2013), 08.05.2013 sai puuduste kõrvaldamise

nõude, millele esitas 8 päeva jooksul vastuse (16.05.2013). Seega ei ole kaebaja vaide esita-

mise tähtaega rikkunud ega vaja selles osas ennistamist.

7. Harku ja Murru Vangla palus 24.01.2014 menetlusdokumendis jätta kaebetähtaeg

ennistamata.

Kaebajat ei lubatud alates 24.08.2012 tööle ning 28.08.2012 käskkirjaga nr 375-t lõpetas

vangla kaebaja töötamise loa. Samal päeval tutvustas finants- ja majandusosakonna juhataja

R. L käskkirja kaebajale, kuid kinnipeetav keeldus käskkirjale alla kirjutamast. Seega sai kae-

baja käskkirjast teada 28.08.2012 ning võis seda vaidlustada kuni 27.09.2012. Kaebaja ei ole

esitanud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust arvata, et tal puudus võimalus

käskkirja õigeaegselt vaidlustada. Väited käskkirja tagantjärele väljaandmise kohta on otsitud

ja sisutühjad. Käskkiri on registreeritud dokumendihaldusprogrammis Amphora 28.08.2012

kell 09:37. Vanglal pole alust kahelda ka selles, et R. L käskkirja 28.08.2012 kinnipeetavale

tutvustas. R. Lil puudub põhjus esitada käskkirja tutvustamise kohta ebatõeseid andmeid, küll

on aga kaebajal motiiv käskkirja vaidlustamise tähtaegsuse eesmärgil käskkirjaga tutvumist

eitada. Asjaolu, et kaebaja on teinud talle väljastatud käskkirja koopiale märke kättesaamise

aja kohta, ei anna alust väita, et ta alles sel ajal sai käskkirjast teada. Kuigi käskkirjas oli vale

väljaandmise aasta (2010), pidi kaebajale olema selge, et aastaarvu märkimisel on tekkinud

viga (ilmselge ebatäpsus). Käskkirjal on korrektne vaidlustamisviide. Isegi kui lugeda õigeks

kaebaja väide, et ta tutvus käskkirjaga alles 19.02.2013, oli 29.04.2013 vaide esitamise ajaks

käskkirja vaidlustamiseks ettenähtud 30-päevane tähtaeg möödunud.

Vanglale jääb arusaamatuks, millest kaebaja Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2013 määruses

aru ei saanud. Kaebaja eksimuse oleks välistanud määrusega hoolikam tutvumine. Hiljemalt

ringkonnakohtu määruse saamisest 03.09.2013 oli kaebaja teadlik, et ta peab pöörduma viivi-

tamatult kohtu poole. Kaebaja pöördus ka Riigikohtu poole hilinemisega – pärast määruskae-

buse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Samuti ei pöördunud kaebaja halduskohtu

poole koheselt pärast Riigikohtu 23.10.2013 määruse nr 3-7-1-3-486-13 saamist.

8. K. K esitas 18.02.2014 riigi õigusabi taotluse, paludes võimaldada talle advokaat seo-

ses kaebetähtaja küsimuse lahendamisega ja korrektse kaebuse koostamiseks. Kaebetähtaja

küsimuse positiivne lahendamine on kaebajale eluliselt tähtis, et saaks hakata asja sisuliselt

lahendama. Kaebaja on tagantjärgi koostatud käskkirjaga ebaseaduslikult töölt kõrvaldatud.

Vangla on esitanud kohtule valeandmeid ning kaebaja jaoks on muutunud vaidlus liiga keeru-

liseks, millest tulenevalt on ohtu seatud poolte võrdsuse printsiip. Samuti oleks riigi õigusabi

3-13-70042

4(8)

andmata jätmine vastuolus RÕS § 7 lg-ga 3, arvestades kaebaja iga. Kaebaja palub kohtul

taastada tema õigused töötada, et maksta laste elatist ning täita kodu odava sundmüügi välti-

miseks kohtutäiturite nõudeid.

9. Tallinna Halduskohus jättis 02.04.2014 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldama-

ta (resolutsiooni p 1), samuti jättis kohus rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ning

lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2).

Riigi õigusabi taotlusest ja sellele lisatud materjalidest (tl 69-74) nähtub, et K. K on makse-

jõuetu. Samas on kohtul RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt õigus riigi õigusabi andmisest keelduda,

kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Viidatud sättest võib kohus erandi teha RÕS

§ 7 lg 3 alusel, mis näeb ette, et riigi õigusabi võib anda § 7 lg 1 p 1 sätestatud piiranguta, kui

advokaadi abi on asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või

arvestades asja keerukust. K. K on võimeline käesolevas asjas ise oma õigusi kaitsma kohtu

abiga. Kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks vajalikud asjaolud ja andmed saavad olla üksnes

kaebajal endal ning kaebaja on need kohtule esitanud, samuti on ta esitanud taotluse tähtaja

ennistamiseks. Kui menetlus lõpetamisele ei kuulu, siis tuleb kohtul lahendada küsimus vaide

esitamise tähtaegsuse osas ning kontrollida, kas vaie tagastati kaebajale õiguspäraselt või mit-

te. Ka selles osas on kaebaja kõik vajalikud seisukohad esitanud. Kuna tähtaja küsimuse la-

hendamine on seotud kaebaja teadasaamisega vaidlusalusest aktist ja faktiliste asjaoludega

(objektiivne takistus) ning kaebaja isikuga, ei saa advokaat esitada kaebaja nimel kohtule

mingeid kaebaja enda poolt esitatavatest seisukohtadest ja asjaoludest erinevaid seisukohti ja

asjaolusid. Ka ei ole kaebajale põhjendatud riigi õigusabi korras esindaja määramine põhjusel,

et vastustaja kaebaja arvates valetab. Seda, kas vastustaja on esitanud kohtule valeandmeid,

kontrollib kohus. RÕS § 7 lg 3 kohaldamiseks peavad esinema mingid erilised asjaolud, mis

ilmselgelt viitavad poolte ebavõrdsele olukorrale. Asjaolu, et vanglat esindab õigusteadmiste-

ga isik, ei ole halduskohtumenetluses sellise kaaluga. Kohtul on ülesanne tagada protsessis

mõlemale poolele võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks ja põhjendamiseks, sel-

gitada välja asjaolud, koguda selleks tõendeid (HKMS § 2 lg-d 4-6). Kaebaja vanus, puude

aste ja vanglas viibimine ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks, kuna kaebaja vastusest kohtule

nähtub üheselt, et ta saab kohtu juhistest aru ning on oma õigusi võimeline ise kaitsma. As-

jaolu, et K. Kle on tsiviilasjades varasemalt riigi õigusabi määratud, et tähenda, et ta ka käeso-

levas asjas riigi õigusabi vajaks. Riigi õigusabi andmise otsustab kohus iga konkreetse vaidlu-

se pinnalt tekkinud asjas eraldi, samuti tuleb arvestada sellega, kui keeruka õigusliku vaidlu-

sega on tegemist.

Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõ-

juva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja

möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Samuti on Riigikohus

märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-

1-75-08, p 17). Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja on saanud Harku ja Murru Vangla

23.05.2013 vaide tagastamise otsuse nr 5-11/16-3 kätte 27.05.2013 (tl 12-13). Kaebuse hal-

duskohtule on ta esitanud 11.11.2013 (tl 19-20), seega hilinemisega.

Ringkonnakohtu määruses ei ole tõesti konkreetselt väljendatud, missugusele kohtule tuleb

avaldus esitada. Samas nõustub kohus vastustajaga, et kui kaebaja oleks Tallinna Ringkonna-

kohtu 02.09.2013 määrust nr 3-13-1211 lugenud hoolikamalt, siis oleks ta pidanud aru saama,

et kaebus tuleb kohtule esitada viivitamatult. Kaebajale oli hiljemalt Tallinna Ringkonnakohtu

määruse saamisel teada, et ta peab viivitamatult pöörduma kaebusega kohtu poole. Riigikohtu

23.10.2013 määrusest nr 3-7-1-3-486-13 nähtub, et kaebaja sai Tallinna Ringkonnakohtu

määruse kätte 03.09.2013. Kaebuse esitas ta kohtule alles 11.11.2013. Eeltoodud seisukohta

3-13-70042

5(8)

ei lükka ümber ka kaebaja väited, mille kohaselt ta ei saanud kaebust varasemalt esitada, kuna

tal kadus ära kirjaplokk koos ümbrikutega, kus oli ringkonnakohtu määrus, millest tulenevalt

ta ei saanud määruskaebust Riigikohtusse saata. Kaebaja viidatud asjaolu võis raskendada

määruskaebuse esitamist Riigikohtule, kuid mitte kaebuse esitamist halduskohtule. Seejuures

on Riigikohus pikendanud kaebajale antud vastamise tähtaega. Samas ei muuda see asjaolu

fakti, et kaebaja kaebust halduskohtule, mille jaoks pidid tal andmed teada olema, viivitama-

tult ei esitanud.

Isegi kui asuda seisukohale, et ringkonnakohtu määrus oli ebaselge, siis selgitas Riigikohus

oma 26.09.2013 määruskaebuse käiguta jätmise määruses täiendavalt kaebajale, et ringkon-

nakohus soovitas kaebajal kaebetähtajast kinnipidamiseks esitada paralleelselt riigi õigusabi

taotluse menetlusega halduskohtule kohe ka kaebus vangla haldusakti või toimingu peale,

mille vaidlustamiseks kaebaja riigi õigusabi taotleb, ning viidata kaebetähtaja küsimuses riigi

õigusabi taotluse esitamise ajale. Samuti viitas Riigikohus konkreetselt, et kaebajal tuleb vas-

tav kaebus esitada halduskohtule, mitte Riigikohtule. Nimetatud Riigikohtu määruse on kae-

baja väljastusteatest nähtuvalt kätte saanud 30.09.2013 (haldusasja nr 3-13-1211 tl 57).

Asjaolu, et Riigikohus pikendas kaebuse esitajale antud vastamise tähtaega määruskaebuse

korrastamiseks kuni 15.10.2013, ei muuda fakti, et kaebaja sai 30.09.2013 teada, et paralleel-

selt määruskaebuse menetlusega tuleb kaebusega halduskohtusse pöörduda koheselt. Seda, et

kaebaja mõistis Riigikohtu määruses selgitatut, kinnitab ka kaebaja enda poolt märgitu, et ta

palus seepeale oma määruskaebuses edastada Riigikohtul kaebus halduskohtule (vt haldusasja

nr 3-13-1211 tl 60 pöördel). Kohtule jääb arusaamatuks, miks kaebaja ise ei esitanud kaebust

halduskohtule, selle asemel, et paluda seda teha Riigikohtul. Kaebajal tuli täita oma hoolsus-

kohustust ja järgida täpselt kohtute poolt antud juhiseid. Kaebaja seda ei teinud ja minetas

seetõttu aluse kaebetähtaja ennistamiseks põhjendusel, et kaebaja esitas kaebetähtaja sees

kohtule menetlusabi taotluse.

Hiljemalt 30.09.2013 oli kaebaja teadlik asjaolust, et kaebus tuleb halduskohtule esitada viivi-

tamatult ning sellest hetkest oli ära langenud ka kaebaja poolt nimetatud takistus ehk kaebaja

isikut arvesse võttev eksimus kohtu juhistes. Arvestades, et kaebaja esitas kaebuse kohtule

11.11.2013 ja HKMS § 71 lg-s 2 sätestatud 14 päevast tähtaega, mille jooksul tuleb vastava

takistuse ära langemisest arvates kaebus esitada, on kaebus esitatud sellise hilinemisega, mil-

lisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistamisele enam ei kuulu. Kaebaja ei ole toonud esile

muid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Tähtaja

ennistamist ei tingi ka asjaolu, et kaebaja palus oma määruskaebuses Riigikohtule edastada

halduskohtule lahendamiseks määruskaebus koos menetlusabi taotlusega (vt haldusasja nr 3-

13-1211 tl 60 pöördel p 4). Kuivõrd Riigikohus jättis oma 23.10.2013 määrusega kaebaja

määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata ja tagastas tema määruskaebuse Tallinna Ring-

konnakohtu 02.09.2013 määruse peale, siis ei pidanudki Riigikohus midagi halduskohtule

edastama, kuna sisuliselt määruskaebust lahendama ei hakatud. Samas oli Riigikohus kaebaja-

le eelnevalt selgitanud, kuhu tuleb sisulise kaebuse ning kaebetähtaja ennistamise taotlusega

pöörduda.

Kuna kaebuse esitamise tähtaeg jääb ennistamata ja haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele,

siis puudub vajadus hinnata kaebaja ja vastustaja väiteid vaide esitamise tähtaegsuse osas.

10. K. K esitas 24.04.2014 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2014

rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-70042

6(8)

11. K. K palub määruskaebuses ( ja 07.05.2014 vastulauses vangla vastusele) Tallinna

Halduskohtu 02.04.2014 määrus tühistada, rahuldada taotlus riigi õigusabi saamiseks ja ennis-

tada kaebuse esitamise tähtaeg.

Riigi õigusabi on vajalik kaebaja õiguste efektiivse ja kiire kaitse huvides. Üksnes asjaolu, et

kohtul lasub uurimiskohustus, ei saa kaasa tuua riigi õigusabi andmisest keeldumist. Kaebajal

on kinnipidamiskohas viibides asjassepuutuvatele seadustele juurdepääs raskendatud ning tal

puuduvad õigusalased teadmised. Esindaja saaks juhtida kohtu tähelepanu asjakohasele koh-

tupraktikale ja asja lahendamiseks olulistele tõenditele, mis võivad vajada eksperdi hinnangut

(programmi Amphora sissekande võltsimine). Menetlus on oodatust keerukam, kaebaja ei

suuda ise oma õigusi kaitsta.

Kui Riigikohus oli 01.10.2013 telefoni teel selgitanud, et kaebus tuleb esitada hoopis haldus-

kohtule, siis palus kaebaja suuliselt kohe ja hiljem veel ka kirjalikult oma 15.10.2013 määrus-

kaebuse p-s 4 edastada kaebus halduskohtule. Riigikohtu sekretär seda ka lubas. Kindlustun-

net, et Riigikohtus peetakse ka telefoni teel esitatud taotlusi ametlikeks ning neid täidetakse,

kinnitas Riigikohtu 04.10.2013 teade, et suulise taotluse esimene pool (puuduste kõrvaldami-

se tähtaja pikendamine viie päeva võrra) täidetakse. Kui Riigikohus oleks lubaduse täitnud,

siis oleks kaebus jõudnud halduskohtusse 03.10.2013. Mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja en-

nistamiseks on ekslikult Riigikohtusse saadetud esmase kaebuse mittejõudmine Tallinna Hal-

duskohtusse hiljemalt 03.10.2013. Kaebajast mitteolenevatel põhjustel ei võetud tõsiselt kae-

baja Riigikohtule telefoni teel esitatud taotlust saata kaebus kohe edasi halduskohtule. Kaeba-

ja sai ringkonnakohtu määruse kätte 03.09.2013 ning edastaski 19.09.2013 viivitamatult (ko-

he, kui kaebuse valmis sai) samade nõuetega kaebuse kohtule, kuid ekslikult Riigikohtule.

Ringkonnakohtu määruse valesti mõistmise tagajärjel uskus kaebaja, et kaebus tuleb koos

määruskaebusega kohe edastada Riigikohtule.

Riigikohus selgitas, et määruskaebuse tagastamine ei võta kaebajalt võimalust vaidlustada

halduskohtus vangla haldusakte ja toiminguid, millega võeti temalt võimalus vanglas töötada,

ning kui menetlus muutub oluliselt keerukamaks, on kaebajal õigus taotleda kohtult uuesti

riigi õigusabi määramist. Menetlus on oodatust keerukam ja raskemaks muutub see kindlasti

veel ka edaspidi, kui tekib halduskohtu määruses osutatud vajadus hakata hindama kaebaja ja

vastustaja väiteid vaide esitamise tähtaegsuse osas. Siis ei saaks kaebaja hakkama ka kaas-

vangide abi ja halduskohtu toetusega, mida seni pole olnud. Vangla tugineb võltsitud doku-

mentidele ja kaebaja ei suuda seda ilma advokaadist esindaja abita tõestada.

12. Harku ja Murru Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskoh-

tu määruse seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Halduskohtu 02.04.2014 määruse tühistamiseks osas, millega jäeti rahuldamata K. K

taotlus riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1), ei ole alust. Halduskohus on selles osas

määrust piisavalt ja õigesti põhjendanud. Vaidlus ei ole muutunud sedavõrd keerukaks, et

kaebaja ei saaks kohtumenetlust puudutavates küsimustes kohtu juhtnööride hoolika järgimise

korral menetluses osalemisega advokaadi abita hakkama. Seoses määruskaebuses Tallinna

Ringkonnakohtu 26.08.2013 määruse haldusasjas nr 3-13-1647 tsiteerimisega selgitab ring-

konnakohus, et küsimuse sellest, kas kaebusega kohtusse pöördunud isik saab kohtumenetlu-

ses osalemisega iseseisvalt hakkama või vajab riigi õigusabi, lahendab halduskohus igas asjas

individuaalselt, lähtudes asja keerukuse astmest ja isiku võimekusest oma õigusi iseseisvalt

kaitsta. Praegune asi ei ole õiguslikult keerukas ning seni kohtule esitatud kaebaja menet-

lusdokumentide põhjal tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei vaja kohtuasja ajamiseks advo-

kaadi abi.

3-13-70042

7(8)

14. Osas, millega halduskohus jättis kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menet-

luse (resolutsiooni p 2), tuleb aga halduskohtu 02.04.2014 määrus tühistada ning seda järg-

mistel põhjustel.

15. Kaebaja põhjendas kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmist kokkuvõtvalt eksimu-

sega kohtu juhistest arusaamisel, väites, et ta esitas ringkonnakohtu juhiste järgi kaebuse hal-

duskohtu asemel ekslikult Riigikohtule ja taotles Riigikohtule 15.10.2013 saadetud menet-

lusdokumendi p-s 4 kaebuse saatmist lahendamiseks halduskohtule, uskudes, et Riigikohus

seda teeb; sellest, et kaebus halduskohtule tuleb siiski esitada kaebajal endal, sai ta teada Rii-

gikohtu 23.10.2013 määruse, millega määruskaebus tagastati, kättesaamisel. Määruskaebuses

täpsustab kaebaja, et ta esitas kaebuse halduskohtule edastamise taotluse Riigikohtule telefoni

teel ka suuliselt juba 01.10.2013 ning väidetavalt talle seda ka lubati.

16. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et hiljemalt 30.09.2013 (Riigikoh-

tu 26.09.2013 määruse, millega jäeti kaebaja määruskaebus ringkonnakohtu 02.09.2013 mää-

ruse peale käiguta, kättesaamisel) oli kaebaja teadlik, et tal tuleb esitada kaebus halduskohtu-

le; sellest hetkest oli ära langenud kaebaja nimetatud takistus ehk kaebaja isikut arvesse võttev

eksimus kohtu juhistes, mistõttu on kaebus esitatud sellise hilinemisega, et tähtaeg ennistami-

sele ei kuulu.

Nõustuda võib halduskohtu seisukohaga, et 30.09.2013 pidi kaebaja aru saama, et ringkonna-

kohtu määruses on kohtuna, kellele tuleb vaide esemeks olevate nõuetega kaebus esitada, pee-

tud silmas halduskohut, mitte Riigikohut, ning kaebajal tuleb esitada halduskohtule kaebus.

Nõustuda ei saa aga seisukohaga, et sellega oli ära langenud kaebaja nimetatud takistus. Sel-

lega kaebaja eksimus oma menetlusõiguste realiseerimisel ei lõppenud, sest ta oli arvamusel,

et Riigikohus saab tema 19.09.2013 määruskaebuse saata kaebusena Tallinna Halduskohtule

menetlemiseks. Asjaolu, et kaebaja oli sellisel eksiarvamusel ka veel 15.10.2013, näitab tema

poolt sel päeval määruskaebuse käiguta jätmise määrusele vastuseks saadetud menetlusdoku-

mendi „Määruskaebus ringkonnakohtu otsusele 02.09.2013 h/a 3-13-1211“ (haldusasja nr 3-

13-1211 tl 59-60; sama dokumendi 4. lk haldusasja nr 3-13-70042 tl 29) p-s 4 märgitu: „Tu-

ginedes Riigikohtu põhjenduste II osa p-le 11 ((lk.3(3)) ja kohtute seaduse § 26 lg 1 esimesele

lausele, palun lp. Riigikohtul saata minu poolt teile ekslikult (ringkonnakohtu lahendist valesti

arusaamise tulemusena) esitatud määruskaebus (edaspidi kaebus) lahendamiseks halduskohtu-

le, koos lisadega ja taotlustega, HKMS § 40 lg 2 alusel (kaasaarvatud menetlusabi taotlus,

register. TRK-s 23.09.2013.a.).“

On ilmne, et kaebaja ei orienteerunud vähemalt tol ajal kohtumenetluse normides sedavõrd

hästi, et teada erinevate kohtuastmete volitusi, eristada määruskaebust kaebusest ning Riigi-

kohut haldus- või maakohtu kohtumajadest, kuhu toimetatud kaebuse peab kohus edastama

viivitamatult kohtule, kellele asi allub. Kaebaja 19.09.2013 määruskaebuse koos lisadega on

Riigikohus 25.10.2013 kaaskirjaga (haldusasja nr 3-13-1211 tl 68) kaebajale tagastanud, mis-

tõttu seda haldusasja nr 3-13-1211 toimikus ei ole, kuid kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

Riigikohtule 19.09.2013 esitatud määruskaebus (millele oli lisatud ka avaldus kaebetähtaja

ennistamiseks) oma sisu ja nõuete poolest peaasjalikult kaebus, mis tulnuks kaebajal esitada

halduskohtule. Asjaolule, et kaebaja esitatud määruskaebuse põhjendused ja taotlused ei puu-

dutanud ringkonnakohtu 02.09.2013 määrust ja sellega lahendatud riigi õigusabi taotlust, vaid

vangla väidetavat õigusvastast tegevust kaebaja tööloa lõpetamisel, märkis ka Riigikohus oma

26.09.2013 määruses (p 9).

Eelnev kinnitab, et kaebaja oli eksiarvamusel esmalt selles, et kaebuse vangla vastu saab esi-

tada määruskaebusena Riigikohtule, ning järgnevalt ka selles, et Riigikohus saab saata ring-

konnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tunnustega menetlusdokumendi haldus-

kohtule lahendamiseks. Kaebaja väidet, et Riigikohtu sekretär lubas 01.10.2013 telefonivest-

3-13-70042

8(8)

luses saata määruskaebuse halduskohtule, ei pea ringkonnakohus usutavaks. Ilmselt on kaeba-

ja saanud taas asjast valesti aru, sest Riigikohtu 01.10.2013 kaaskirjast (haldusasja nr 3-13-

1211 tl 58) nähtuvalt on määruskaebuses nimetatud Riigikohtu ametnik saatnud vastavalt

kaebaja 01.10.2013 telefoni teel esitatud taotlusele talle koopiad määruskaebusest koos lisa-

dega. Eksimust selles, nagu saaks Riigikohus HKMS § 40 lg 2 alusel edastada määruskaebuse

halduskohtule kaebusena menetlemiseks, ei saa kaebaja õigusteadmiste kesisust arvestades

talle ette heita. Ringkonnakohus osutab HKMS § 68 lg-le 3, mis näeb ette, et kui menetlusdo-

kument on saadetud ebapädevale kohtule, kuid õigeaegselt, loetakse tähtaeg järgituks. Seega

ei nõustu ringkonnakohus ka halduskohtu seisukohaga, et kaebetähtaja ennistamine on HKMS

§ 71 lg-st 2 tulenevalt lubamatu ja seetõttu tuleb haldusasjas menetlus kaebusega haldus-

kohtusse pöördumise tähtaja rikkumise tõttu lõpetada.

17. Ringkonnakohus ei pea praeguses asjas põhjendatuks kaebetähtaja küsimust ise lahen-

dada, sest olukorras, kus kaebuse esitamisele on eelnenud riigi õigusabi taotluse menetlus,

oleks halduskohtul tulnud hinnata ka seda, kas kaebus ei sisaldu juba kaebetähtaja jooksul

esitatud riigi õigusabi taotluses ja selle täienduses. Sellisest hinnangust sõltub, kas haldus-

kohtusse pöördumise tähtaeg on praeguses asjas üldse mööda lastud ja vajab ennistamist.

Samas, isegi kui halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud või see tuleks

ennistada, ei järeldu veel sellest kaebuse lubatavus, sest praeguses asjas on kaebaja poolt ko-

hustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohane läbimine tõsise kahtluse all (vt ka Riigikohtu

29.04.2014 määruse haldusasjas 3-3-1-78-13 punkte 17-20). Poolte vahel on erimeelsus kü-

simuses, kas kaebaja sai vaidlustatud käskkirjast esmakordselt teada 28.08.2012 või

19.02.2013.

18. Neil põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu 02.04.2014 määruse resolutsiooni

punkti 2, kuid ei tee asjas ise uut määrust, vaid saadab asja menetluse jätkamiseks halduskoh-

tule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets