3-14-288/27 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-288

Haldusasi

Igor Tünni kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks summas 20 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.03.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Igor Tünni määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Tünni

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.03.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. Tünni esitas 07.01.2014 Tallinna Vangla direktorile kahju hüvitamise taotluse (tl 13-14), milles

soovis saada vanglalt 20 000 euro suurust õiglast hüvitist ajavahemikul 19.03.2008-

29.04.2008 kitsastes oludes kinnipidamisega enda inimväärikusele tekitatud mittevaralise kahju eest.

13.02.2014. a kirjas nr 2-2/14/41224-7 (tl 26) andis Tallinna Vangla avaldajale 10-päevase tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kirjas viidati ka sellele, et niisuguse nõude esitamiseks kehtestatud

3-aastane tähtaeg on möödunud, paluti esitada selle ennistamise taotlus ja vajalikud selgitused ning

paluti taotluse esitajal selgitada ka seda, missuguseid õigusi rikuti, milles seisnes väärikuse

alandamine ja miks on küsitud just sellist summat.

18.02.2014 koostatud avalduses selgitas I. Tünni, et sai talle põhjustatud mittevaralisest kahjust

teada siis, kui luges EIK 19.12.2013. a otsust kohtuasjas Tunis vs. Eesti ja selgitas, et tema väärikuse

alandamine seisnes ebapiisava põrandapinna tagamises, mille eest peab ta õiglaseks hüvitiseks 500

eurot päevas.

2. 03.03.2014 tagastas Tallinna Vangla esitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult põhjusel,

et see ei ole tähtaegne ja I. Tünni ei esitanud ühtegi objektiivset asjaolu, mis tingiks taotluse

esitamise tähtaja ennistamise (tl 28). Tallinna Vangla leidis, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17

lg 3 kohaselt tuleb taotlus kahju hüvitamiseks haldusorganile esitada kolme aasta jooksul arvates

päevast, millal isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. I. Tünni

arvates põhjustas vangla talle mittevaralise kahju perioodil 19.03.2008-29.04.2008, kui ei taganud

talle kambris ettenähtud põrandapinda, mis põhjustas talle füüsilisi ja hingelisi kannatusi ning

alandas inimväärikust. Arvestades seda, et taotluse esitaja väidetav mittevaraline kahju seisnes

ebapiisavast põrandapinnast tingitud inimväärikuse alandamises ja füüsilistes ning hingelistes

kannatustes, siis ei saa vangla hinnangul sellise kahju tekkimine ja kahju tekitaja olla tuvastatav läbi

teise isiku poolt esitatud kaebuse kohta tehtud kohtuotsuse. Selline kahju pidi taotluse esitajale

olema tuntav juba vahetult siis, kui ta sellistes väidetavalt õigusvastastes tingimustes viibis. Kuna

I. Tünni paigutati Tallinna Vanglast Viru Vanglasse 29.04.2008, siis pidi hiljemalt nimetatud

kuupäevast alates olema taotlejale teada mittevaralise kahju tekkimine ja kahju tekitaja ning seetõttu

hakkas nimetatud kuupäevast kulgema ka kahju hüvitamise taotluse esitamise 3-aastane tähtaeg.

Eeltoodut arvesse võttes on taotleja esitanud hüvitamistaotluse 3-aastast tähtaega ületades,

so 2 aastat ja 8 kuud pärast kahju hüvitamise nõude tähtaja saabumist.

3. 11.03.2014 esitas I. Tünni Tartu Halduskohtule kaebuse, kirjeldas selles Tallinna Vanglale esitatud

avaldusega seotud asjaolusid ning palus, et halduskohus võtaks kahju tekitamise avalduse

menetlusse ja mõistaks talle välja 20 000 euro suuruse hüvitise ebapiisava suurusega kambris

kinnipidamise eest. Ta väitis, et pöördus koheselt Tallinna Vangla poole, kui jõudis EIÕK

19.12.2013. a otsuses Tunis vs Eesti kirjeldatud kinnipidamistingimusi enda omadega võrreldes

järeldusele, et tema kinnipidamine ei vastanud nõuetele ja talle on põhjustatud kannatusi, mis

ületavad kinnipidamisega kaasnevad vältimatud kannatused ning inimõiguste ja põhivabaduste

konventsiooni artikliga 3 keelatud alandava kohtlemise piiri.

4. Tartu Halduskohtu 17.03.2014. a määrusega tagastati I. Tünni kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4

alusel. Halduskohus leidis nimetatud määruses, et HKMS § 120 lg 1 p-de 1, 3 ja 8 kohaselt peab

kohus kaebuse saamisel selgitama välja vaidluse eseme ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse

tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4 kohustab kaebuse tagastama,

kui selle esitaja pole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

Kaebuse esitaja on Viru Vanglas viibiv kinnipeetav. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt

võib kinnipeetav vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ja see

on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. HKMS § 47 lg-s 1 on sätestatud, et

kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui nõude kohtueelseks lahendamiseks kehtestatud korrast on kinni

peetud. Kohtueelsete kahju hüvitamise nõuete esitamise korda reguleerib riigivastutuse seadus. Selle

seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul arvates päevast,

millal isik kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.

Kohtu järelepärimise peale vanglalt saadud dokumendid kinnitavad, et Tallinna Vangla tagastas

kaebaja kahjunõude 03.03.2014 põhjusel, et see polnud tähtaegne ja taotleja ei esitanud ühtegi

objektiivset asjaolu, mis hüvitamistaotluse osas tingiks selle esitamise tähtaja ennistamise.

Halduskohus nõustus Tallinna Vangla sellekohase seisukohaga, selgitades veel, et kuna kaebaja

esitas vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses vanglas valitsenud tingimustega, pidi ta kahjust

teada saama juba Tallinna Vanglas viibides. Tegemist on jätkuva õigusvastase tegevuse

vaidlustamisega, mille suhtes hakkas kahju hüvitamise nõude esitamise 3-aastane tähtaeg kulgema

Tallinna Vanglast lahkumisele järgneval päeval ehk antud juhul siis 30.04.2008. Kuna kaebaja

taotlus on koostatud 07.01.2014 ja Tallinna Vanglas registreeritud 10.01.2014, on RVastS § 17 lg-

s 3 ettenähtud tähtaega oluliselt ületatud.

Halduskohus nõustus Tallinna Vanglaga ka selles, et käesoleval juhul puudusid objektiivsed

põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ka halduskohtule esitatud kaebuses märkis

I. Tünni, et ta sai Tallinna Vanglas valitsenud tingimuste õigusvastasusest ja tekkinud kahjust teada

alles siis, kui tutvus EIK lahendiga kinnipeetavate isikliku ruumi nõuetekohase suuruse kohta. Seda

ei saa aga lugeda objektiivseks põhjuseks taotluse esitamise tähtaja ennistamisel. Seaduseandja poolt

kehtestatud 3-aastane tähtaeg on piisavalt pikk selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral

võimalik oma õigusi realiseerida. Kuna I. Tünni ei ole kinni pidanud kahju hüvitamise nõude suhtes

kehtestatud kohtueelsest korrast, ei saa halduskohus tema kaebust menetlusse võtta ning see tuleb

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. I. Tünni esitas 03.04.2014 määruskaebuse (tõlge tl 46), milles palus tühistada Tartu Halduskohtu

17.03.2014. a määruse ja teha uue määruse, millega tema kaebus menetlusse võetaks.

Määruskaebuse kohaselt sai kaebaja oma õiguste rikkumisest teada 2013. a detsembris EIK otsusest

kohtuasjas Tunis vs. Eesti. Kaebaja leiab, et tema nõude esitamise tähtaeg RVastS § 17 lg 3 järgi

tuleks ennistada juba üksnes seetõttu, et tema õigusi rikuti ja seda rikkumist tunnistab ka EIK.

Samuti leidis I. Tünni, et Eesti kohtutel ei ole õigust keelduda selliste kaebuste läbivaatamisest, mis

puudutavad inimõiguste rikkumisi.

07.04.2014 esitas I. Tünni määruskaebuse täienduse, viidates 2008. a toimunud õiguskantsleri

külaskäigule Tallinna Vanglasse, mille kohta koostatud kokkuvõttes viidati vangla

kinnipidamistingimuste mittevastavusele ja ka sellele, et kinnipeetavatel on väga madalad

juriidilised teadmised, mistõttu on neil raske kohtusse pöörduda.

6. Tallinna Vangla nõustus oma vastuses määruskaebusele (tl 73) täielikult halduskohtu

17.03.2014. a määruses toodud seisukohtadega ja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Vastustaja

selgitas, et 07.01.2014 esitatud ja 10.01.2014 vanglas registreeritud kahju hüvitamise taotlus on

esitatud RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaja olulise ületamisega. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta

õiguskindlust ja selles, kas haldusakt või toiming rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik

selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti ei saa kaebaja poolt väljatoodud kahju

olla tuvastatav läbi teise isiku kaebuses tehtava kohtuotsuse, kuna väidetava mittevaralise kahju

tekkimine pidi kaebajale olema tuntav ja mõistetav vahetult, so ajal, kui ta väidetavalt vanglas

õigusvastastes tingimustes viibis.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et I. Tünni esitatud määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu

Halduskohtu 17.03.2014. a määruse tühistamiseks ei ole alust.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on kinnipeetav, kes esitas halduskohtule 11.03.2014 kaebuse

Tallinna Vanglalt inimväärikuse alandamise ja üleliigsete kannatustega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmiseks.

9. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku

vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada

üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning

üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul

näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS. VangS § 11 lg 8 järgi on kinnipeetaval vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on

eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning

vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

10. Tallinna Vangla jättis I. Tünni taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli

esitatud pärast RVastS § 17 lg-s 3 ettenähtud tähtaega ning puudusid objektiivsed põhjused

menetlustähtaja ennistamiseks. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et juhul, kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul

arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei

sätesta teisiti. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus halduskohtusse enne 30 päeva möödumist

Tallinna Vangla poolt kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmisest. Seega oli kaebus

HKMS § 47 lg 2 alusel tähtaegne.

11. Samas kontrollis halduskohus õigesti kaebaja poolt nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korra järgimist. Nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimist ei saa

järeldada ainult VangS § 11 lg 8 põhjal, mis võimaldab pöörduda halduskohtu poole ka juhul, kui

vangla on taotluse rahuldamata jätnud. HKMS § 47 lg 2 järgi tuleb kontrollida ka seda, kas isik

pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kohtusse pöörduja ei ole järginud

nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda muuhulgas juhul, kui kahju hüvitamise taotlust

ei ole haldusorganile tähtaegselt esitatud. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses

nõuetekohaselt – näiteks jätab kõrvaldamata kaebuses esitatud puudused, ei esita vaiet tähtaegselt

vms – ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide läbi vaatamata jätmisega, siis ei ole ka

hilisem kaebus HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt K. Merusk, I. Pilving

„Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne.“ 2013, lk. 202). Nimetatud olukorras

pidi halduskohus kontrollima kaebaja poolt kahju hüvitamise taotlusega Tallinna Vangla poole

pöördumise tähtaegsust ehk sisuliselt seda, kas vangla poolt taotluse läbi vaatamata jätmine oli

põhjendatud.

12. I. Tünni nõuab hüvitist mittevaralise kahju eest, mis põhjustati tema kinnipidamisega Tallinna

Vanglas ajavahemikul 19.03.2008-29.04.2008 kitsastes oludes, mis alandas kaebaja inimväärikust.

Taotluse kahju hüvitamiseks esitas I. Tünni vanglale 07.01.2014.

Määruskaebuses märgib kaebuse esitaja, et tal puudus enne 2013. a detsembri EIK lahendit teave

selle kohta, et selline kitsastes oludes kambris viibimine rikub tema subjektiivseid õigusi. Tallinna

Vangla on seisukohal, et hüvitise nõudmise tähtaeg hakkas kulgema I. Tünni paigutamisest Tallinna

Vanglast Viru Vanglasse, so 29.04.2008.

13. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusorganile esitada kolme aasta jooksul, arvates

päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama,

sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud

sündmusest arvates. Ringkonnakohus nõustub Tallinna Vangla seisukohaga selles, et I. Tünni esitas

kahju hüvitamise taotluse pärast 3-aastase tähtaja möödumist kahjust teadasaamisest ning puudusid

objektiivsed põhjused taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks ei saa lugeda seda,

millal sai kaebaja teada vangla tingimuste õigusvastasusest, kuna vastava teadmise puudumine ei

takistanud kaebajal õigeaegselt halduskohtusse pöörduda. Ka tuleb 3-aastast tähtaega pidada

piisavalt pikaks selleks, et kahju kannatanud isikul oleks soovi korral võimalik oma kaebeõigust

realiseerida. Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tulenev igaühe õigus

pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema

õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Kohtusse pöördumise õiguse

mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise

vältimiseks (RKHK 04.06.2013. a määrus asjas nr. 3-3-1-86-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub

vangla ja halduskohtuga selles, et käesoleval juhul puudusid objektiivsed põhjused taotluse

esitamise tähtaja ennistamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks Tallinna

Vanglale ei olnud tähtaegne ning vangla poolt taotluse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud.

Kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

tagastamisele ja halduskohus on seega esitatud kaebuse oma vaidlustatud määrusega õigesti

tagastanud.

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/