3-12-1755/29 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

11.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1755

Haldusasi

Olar Järvloo kaebus Maksu- ja Tolliameti

Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.05.2012. a

maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 osaliselt

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Olar Järvloo apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Olar Järvloo, esindaja advokaat Meelis

Krautmann

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet (MTA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus tunnistaja Taisto Leeri ülekuulamiseks rahuldamata.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsus muutmata ja Olar Järvloo

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 11. juulil 2014 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.05.2012. a maksuotsusega nr 12.2-3/4486-4

kohustati FIE-d Olar Järvloo tasuma perioodi 01.03.2011 - 31.05.2011 eest täiendavalt

käibemaksu summas 41 812,58 eurot.

21.06.2012 esitas O. Järvloo MTA 22.05.2012. a maksuotsusele vaide. MTA 16.07.2012. a

vaideotsusega nr 6-1/910-2 jäeti O. Järvloo vaie rahuldamata.

2. 17.08.2012 esitas O. Järvloo Tartu Halduskohtule kaebuse MTA Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 22.05.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 osaliselt tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt soovib O. Järvloo maksuotsuse nr 12.2-3/4486-4 tühistamist osas, millega

määrati O. Järvloole tasumiseks käibemaks summas 520 eurot, seonduvalt OÜ ProStrong

16.03.2011. a arvega nr 20110316. OÜ-lt ProStrong saadud teenus on seotud Vana-Ristimäe

kinnistult pärineva metsamaterjali ning selle võõrandamisega. Kuna kaebajal puuduvad

töötajad, siis ostab ta vajalikud teenused sisse. OÜ ProStrong aitas korraldada Vana-Ristimäe

kinnistu metsamaterjali võõrandamise, leidis metsamaterjalile ostja, selgitas välja ostuhinna,

nõustas kaebajat likviidse puidu osas ja viis läbi takseerimise - väärtuse hindamise. Nimetatud

teenus oli seotud kaebaja ettevõtlusega ning tehtud maksustatava käibe tarbeks.

Maksuhalduri väide, et kaebajale OÜ ProStrong poolt teenuse osutamine ei olnud võimalik,

on paljasõnaline ega põhine ühelgi maksuhalduri poolt kogutud tõendil. Maksuhaldur eksis

uurimispõhimõtte vastu ja jättis välja selgitamata maksustamise aluseks olevad asjaolud.

3. Tartu Halduskohus jättis 18.12.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu otsuse kohaselt seisneb vaidlus selles, kas kaebaja ostis OÜ-lt ProStrong

16.03.2011. a arvel nr 20110316 osutatud teenust või mitte. Vaidlusalusel arvel on märgitud

ühikuks komplekt (kmpl) ja koguseks 1, millest nähtuvalt on see esitatud kompleksse

vahendusteenuse eest, mis on iseloomulik nö kinnistu ostmise ettevalmistamisele.

Kaebaja võtab väitega, et vahendusteenuse kasutamisel ostetud informatsioon on ettevõtja

ärisaladus ja ta jätab seetõttu tehingute kohta täpsema teabe maksuhaldurile avaldamata,

endale riski, et võimalikud tema maksukohustust vähendavad asjaolud jäävad maksuhalduril

välja selgitamata. Tõele ei vasta kaebaja väide, et maksuhaldur on eksinud uurimispõhimõtte

nõuete vastu ja jätnud välja selgitamata maksustamise aluseks olevad asjaolud.

Maksuhaldur võttis O. Järvloolt 22.11.2011 ja 07.12.2011 seletuse. Asja materjalidest

nähtuvalt esitas kaebaja OÜ ProStrong arve 11.01.2012. a e-kirjaga, seega alles pärast

seletuste andmist. Põhjendatud on asjaolu, et maksuhaldur ei saanud kaebajat seoses

OÜ ProStrong arvega küsitleda seletuste andmise ajal, kuid maksukohustuslasel oli võimalik

selgitada tehingut nii kontrollaktile esitatud vastuväidetes kui ka vaides, kuid ta ei pidanud

seda vajalikuks.

Nii maksuhaldurile kui ka kohtule esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väidet OÜ-lt ProStrong

teenuse ostmise kohta. Puuduvad tõendid nii tehingu sõlmimisele suunatud kokkulepetest

(hinnapakkumised jne), kui ka OÜ ProStrong reaalse töö tagajärgedest (hindamis- ja

takseerimisaktid, memod, kokkuvõtted vms kinnistu või raieõiguse või metsamaterjali

hindade kohta, fotomaterjal jne), mis kinnitaks, et arvel näidatud vahendamine toimus.

Kaebaja esitas kohtule täiendavate tõenditena 28.11.2010. a ja 30.12.2012. a arved

metsamaterjali müügi kohta Forestex Tartu OÜ-le, metsamaterjali Forestex Tartu OÜ-le

üleandmise-vastuvõtmise kohta ning 19.04.2011. a arve-saatelehe metsamaterjali müügi kohta

Lemeks Põlva AS-le, kuid need ei kinnita OÜ-lt ProStrong teenuse ostmist. Nimetatud

arvetest nähtuvalt on O. Järvloo müünud OÜ-le Forestex Tartu metsamaterjali mitu kuud enne

OÜ ProStrong arve väljastamist. Samas ei nähtu ei arvetest ega metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktidest viiteid OÜ-le ProStrong või tema poolt väidetavalt osutatud teenustele.

On väheusutav, et arve vahendusteenuse kohta oleks esitatud nii pika aja möödumisel teenuse

osutamise tulemusel tehtud müügitehingutest, mistõttu on alust arvata, et kaebaja võõrandas

metsamaterjali iseseisvalt, kõrvalist abi kasutamata ning OÜ ProStrong arve ei ole seotud

metsamaterjali võõrandamisega OÜ-le Forestex Tartu.

Ka Lemeks Põlva AS-le väljastatud arvest ei nähtu viiteid OÜ-le ProStong või tema poolt

väidetavalt osutatud teenusele. Lemeks Põlva AS tasus metsamaterjali eest 1420,18 eurot,

millele lisandus käibemaks 284,04 eurot (kokku 1704,22 eurot), kuid OÜ ProStrong arve

kohaselt on teenuse eest tasumisele kuuluv summa 2600 eurot, millele lisandub käibemaks

520 eurot, seega kokku 3120 eurot. Kui võtta arvutuse juurde kinnistu soetamishind, muutub

igasugune tulu koosmõjus vahendusteenuse eest tasutud summadega olematuks või lausa

negatiivseks. Selline majanduslikult ebamõistliku teenuse soetamine, kus kaebaja ostis

metsamaterjali võõrandamiseks teenust oluliselt suurema summa eest, kui ise materjali

müügist sai, ei ole usutav ja toetab järeldust, et kaebaja ei ole vaidlusalusel arvel näidatud

teenust saanud.

Ka maksuhaldur ei ole kahtluse alla seadnud metsamaterjali võõrandamist, mida tõendavad

kaebaja poolt esitatud nimetatud dokumendid, kuid sellist teenust, nagu on näidatud

OÜ ProStrong arvel, O. Järvloo oma varasemate metsamaterjali müügikogemuste tõttu ei

vajanud ega kasutanud. Kaebaja väited tehingu toimumisest ja teenuse seotusest tema

maksustatava käibega ei ole veenvad ja usutavad.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. O. Järvloo esitas Tartu Halduskohtu 18.12.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse kohaselt hindas halduskohus ebaõigesti tõendeid, rikkus uurimis- ja

selgitamiskohustust ning kohaldas ebaõigesti maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-t 1.

Maksuhaldur ei ole osutanud tõenditele, millele tema järeldus, et OÜ-lt ProStrong teenuse

osutamine kaebajale ei olnud võimalik, põhineks ega ole tehtud järeldust haldusaktis

põhjendanud. Maksuhaldur ei ole OÜ ProStrong 16.03.2011. a arve nr 20110316 suhtes

kontrollitoiminguid läbi viinud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet (MKS § 11).

Maksuotsus OÜ ProStrong 16.03.2011. a arve nr 20110316 osas ei vasta MKS § 95 lg-s 1 ja 2

sätestatud nõuetele. Kui maksuotsus on motiveerimata, ei lähe tõendamiskoormus maksuotsuse

vaidlustamise korral kaebajale üle. Sellest tulenevalt on halduskohus tõendamiskoormuse

jagunemisel ebaõigesti lähtunud MKS § 150 lg-s 1 sätestatust.

Arusaamatu on kohtu väide, et nimetatud teenuse osutamise kohta peaks kaebajal olema esitada

hinnapakkumised, hindamis- ja takseerimisaktid, memod, kokkuvõtted, fotomaterjal. Osutatud

teenuse puhul ei ole nõutav nimetatud dokumentide vormistamine ning neid ei ole ka vormistatud.

OÜ ProStrong ülesandeks oli leida parima hinnaga metsamaterjali ostja ning anda konsultatsiooni

ning selline teenus osutatakse tavaliselt suuliselt. OÜ ProStrong täitis oma ülesande. Samas jääb

ebaselgeks kohtu eeldus, et OÜ ProStrong oleks pidanud olema märgitud metsamaterjali ostjatele

esitatud arvetel või metsamaterjali üleandmise kohta vormistatud dokumentides.

Asjakohane ei ole kohtu väide, et ei ole usutav, et arve teenuse eest oleks esitatud nii pika aja

möödumisel teenuse osutamise tulemusel tehtud müügitehingutest. Arve väljastas teenuse osutaja

pärast seda, kui kinnistult oli metsamaterjal müüdud. Arve väljastamise aeg ei saa mõjutada

teenuse saamist.

Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et teenuse hind oli majanduslikult ebamõistlik, kuna kohus tegi

ebaõige arvutuse tuginedes vastustaja eksimusele. Teenuse maksumust tuleb hinnata kõigi kaebaja

poolt esitatud kolme metsamaterjali müügi kohta esitatud arve alusel, kuid kohus sellega ei

arvestanud.

Kohus ei teatanud, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on

esitatud ebapiisavalt. Kohtuotsuse põhjendustest aga järeldub, et kohtu hinnangul ei ole kaebaja

kas tõendeid esitanud või on esitanud neid ebapiisavalt. Kohus neid asjaolusid kaebajale ei

selgitanud, millega rikkus HKMS § 2 lg-t 4 ja 5.

Kaebaja taotleb tunnistajana üle kuulata OÜ ProStrong endine juhatuse liige Taisto Leer.

Maksuhaldur OÜ-lt ProStrong teavet ei küsinud.

5. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastuse kohaselt on kaebaja väited jäänud paljasõnalisteks, kuna ühtki tõendit, millest nähtuks

OÜ ProStrong tegevus väidetava teenuse osutajana, ei ole kaebaja esitanud.

Kaebaja ei pidanud vajalikuks avaldada maksuhaldurile vahendusteenuste kasutamisel ostetud

informatsiooni, väites, et see on ettevõtja ärisaladus. OÜ ProStrong arve esitas kaebaja

11.01.2012. a e-kirjaga, seega puudus maksuhalduril O. Järvloolt 22.11.2011 ja 07.12.2011

seletuste võtmise ajal info sellest tehingust. Seega jäi O. Järvloo nimetatud tehingu osas

küsitlemata temast endast tulenevatel põhjustel. Siiski oli O. Järvlool võimalik selgitada

tehingut OÜ-ga ProStrong kontrollaktile esitatud vastuväidetes ja/või vaides, kuid ka siis ei

esitanud ta vaidlusaluse tehingu kohta väiteid, mis oleksid erinenud teiste (kuni 21.11.2012

vaidluse all olnud) vahendustehingute kohta esitatud väidetest. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kaebaja täitnud kaasaaitamiskohustust ning tema etteheited maksuhaldurile uurimiskohustuse

ja põhjendamiskohustuse rikkumise osas on asjakohatud.

Kaebaja väited teenuse soetamise kohta on paljasõnalised ning kaebaja poolt väidetaval viisil

käitumine ei ole eluliselt usutav. Oma varasemate metsamaterjali müügikogemuste tõttu ei

vajanud O. Järvloo kui kinnistu kauaaegne omanik ja haldaja sellist teenust, nagu

OÜ ProStrong talle väidetavalt osutas ning sellise teenuse soetamine kaebaja poolt oleks

ülimalt ebatõenäoline. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et selline teenus, nagu on

kirjeldatud OÜ ProStrong arvel, osutatakse tavaliselt suuliselt.

Üksnes metsamaterjali müümise faktist ei saa järeldada, et nende müügitehingutega seoses

osutas O. Järvloole teenust OÜ ProStrong. O. Järvloo võõrandas metsamaterjali. Täiendavate

tõenditena esitatud 28.11.2010. a ja 30.12.2010. a arved metsamaterjali müügi ja

üleandmise-vastuvõtmise kohta Forestex Tartu OÜ-le ning 19.04.2011. a arve-saateleht

metsamaterjali müügi kohta Lemeks Põlva AS-le ei kinnita kaebaja väidet OÜ-lt ProStrong

teenuse ostmise kohta. Seega on nimetatud dokumendid asjassepuutumatud.

Kohus ei leidnud vaidlusaluses otsuses, et esitatud ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalikke

tõendeid, vaid on teinud järelduse, et esitatud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid. Seega on

alusetu kaebaja väide, et kohus rikkus selgitamiskohustust.

Kaebaja etteheide, et halduskohus rikkus HKMS § 2 lg-t 5, on põhjendamatu, kuna nimetatud

säte kaitseb ennekõike õiguslikult kogenematu menetlusosalise huve. Kaebajat esindas aga

advokaat, kellel on pikaajalised kogemused maksuvaidlustes.

Kaebaja taotlus OÜ ProStrong juhatuse liikme T. Leeri tunnistajana ülekuulamiseks tuleb jätta

rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole märgitud põhjendusi, miks ei saanud T. Leeri

tunnistajana ülekuulamist taotleda halduskohtus. Samuti ei olnud T. Leer vaidlusaluse arve

väljastamise ajal enam OÜ ProStrong juhatuse liige.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et O. Järvloo apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18.12.2012. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei

ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud

asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata.

Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud OÜ ProStrong endise juhatuse liikme T. Leeri

ülekuulamist, kes suudaks anda ütlusi osutatud teenuse ja esitatud arve kohta.

HKMS § 198 lg 3 sätestab, et uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust peab

menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaiks, jätab

kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja

õigemaks lahendamiseks. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, miks ei olnud selle tunnistaja

ülekuulamine võimalik juba halduskohtus. Kaebaja on esitanud halduskohtule 20.11.2012

taotluse asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (tl 51), kusjuures on seal märkinud, et

olulised asjaolud on võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Seega ei ole ta ise

varem pidanud tunnistaja ülekuulamist vajalikuks. Peale selle on vastustaja märkinud, et kuna

T. Leer ei olnud arve väljastamise momendil enam OÜ ProStrong juhatuse liige, siis ei ole ta

võimeline andma ütlusi arve väljastamisega seotud asjaolude kohta.

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tunnistaja T. Leeri ülekuulamiseks ringkonnakohtus

tuleb jätta rahuldamata.

8. OÜ ProStrong 16.03.2011. a esitatud arve nr 20110316 alusel (tl 23 pöördel) on kaebajale

osutatud teenust: metsa otsimine, konsultatsioon ja takseerimine kokku 3120 euro suuruses

summas. Arvele on käsitsi juurde kirjutatud Vana- Ristimäe ning selle on allkirjastanud M.

Roos. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja on Vana-Ristimäe kinnistu omandanud

11.06.2002 ja on sellel raie teostamiseks võtnud 3 metsateatist, esimese 24.10.2007 ja teised

kaks 08.10.2010. Seega ei saanud OÜ ProStrong osutada kaebajale arvel näidatud teenust,

kuna ta ei saanud kaebajale otsida metsa, mis oli kaebaja omanduses juba varem.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole kaebaja esitanud

peale arve ühtki tõendit, mis tõendaksid teenuse ostmist OÜ-lt ProStrong. Pealegi on

maksuhaldur õigustatult leidnud, et kaebaja oma pikaajalise metsamaterjali müügikogemuse

tõttu ei vajanud teenust, et leida parema hinnaga metsamaterjali ostja, kuna seda oli kaebajal

võimalik ka ise teha. Samuti oli ta teadlik ka kinnistul oleva metsa olukorrast ja võimaliku

raie suurusest, kuna esitas andmed metsateatiste saamiseks.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kaebajale määrati täiendavalt tasumisele

kuuluvat käibemaksu väidetavalt 5 erinevalt äriühingult saadud vahendusteenuse eest, mis

maksuhalduri poolt kogutud tõendite alusel ei ole tõendamist leidnud. Kaebaja on nendest

vaidlustanud halduskohtus ainult OÜ-lt ProStrong saadud väidetava teenuse, kuigi kõik need

teenused on samasisulised. Ringkonnakohus leiab, et kuna kõikide vahenduste puhul on

maksuhaldur jõudnud järeldusele, et kaebaja sellist teenust ei ole soetanud, siis on eeltoodu

alusel tõendamist leidnud ka asjaolu, et OÜ ProStrong ei ole kaebajale samuti arvel märgitud

teenust osutanud.

9. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses toodud väitega nagu oleks halduskohus

ebaõigesti leidnud, et teenuse osutamise eest palju hiljem esitatud arve viitab selle

fiktiivsusele. Kaebaja on maksuhaldurile andnud seletusi 22.11.2011 ja 07.12.2011 (tl

16 pöördel – 22). Antud seletustes ei ole kaebaja midagi rääkinud teenuse ostmisest OÜ-lt

ProStrong ja arve on ta esitanud hiljem. Maksuhaldur ei ole saanud kaebajaga läbi viia

lõppvestlust, kuna kaebaja ei võtnud maksuhalduriga ühendust. Kaebaja ei ole vastuväidetes

kontrollaktile esitanud seoses OÜ ProStrong käest soetatud teenusega teistsuguseid väited,

mis erineksid teiste vahendustehingute kohta esitatud väidetest. Arvestades, et Vana-Ristimäe

kinnistult saadud metsamaterjali müüs kaebaja juba 2011. a lõpus, siis on ebaloogiline, et

väidetava teenuse osutaja nõuab oma tasu ca 3 kuud hiljem. Pigem viitab see teenuse

mitteosutamisele.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus on ebaõigesti jõudnud järeldusele, et

vahendusteenuse eest tasutud hind on võrreldes materjali müügist saadud tasuga ülemäära

suur. Halduskohus ei ole sellisele järeldusele jõudmisel arvestanud kogu kinnistult

realiseeritud metsamaterjali maksumusega, kuid ka selline eksimus ei too kaasa halduskohtu

otsuse tühistamist.

Alusetu on halduskohtu süüdistamine selles, et kohus ei nõudnud kaebajalt kohaste tõendite

esitamist. Arvestades seda, et kaebajat esindas kohtumenetluses maksuasjades kompetentne

jurist, siis ei saa kohut süüdistada selles, et viimane ei nõudnud mingeid tõendeid välja.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud tema enda kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Madis Ernits

Agu Timmi