3-14-126/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-126

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks seoses ebapiisava toitlustamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusele rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus muutmata.

2. Tagastada Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele esitatud määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Maksimov esitas 25. novembril 2013 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles

soovis 200 000 euro suurust hüvitist, kuna Tartu Vangla on talle üksluise toitlustamisega

põhjustanud kannatusi ning selle tagajärjel on tal tekkinud tervisekahjustus.

Tartu Vangla jättis 6. veebruaril 2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

2. A. Maksimov esitas 6. veebruaril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada

Tartu Vangla tekitatud kahju, kuna 1,30 euro eest ei ole võimalik saada täisväärtuslikku toitu.

Koos kaebusega esitas A. Maskimov taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi

õigusabi määramiseks.

3. Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi hüvitamiskaebus

käiguta ning paluti täpsustada kahju hüvitamise nõude suurust ja nõude aluseks olevaid

asjaolusid.

4. A. Maksimovi vastusest kaebuse käiguta jätmisele määrusele nähtuvalt soovib kaebaja õiglase

hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kaebaja esitatud asjaoludest järeldub, et ta nõuab

hüvitist tervise kahjustamise tõttu.

5. Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusega jäeti Aleksei Maksimovi taotlused riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruse kohaselt:

5.1. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes

oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik

seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 kohaselt

ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Käesoleval juhul ei ole

tegemist isikuga, kes oleks halduskohtumenetluses kogenematu. A. Maksimov on halduskohtule

esitanud mitmeid kaebusi ning saavutanud ka nende menetlusse võtmise. Haldusasjas

nr 3-14-50692 esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajat nõustutud 2010. aastal tööle võtma

juristi abina OÜ-sse Darnova. Käesolevat haldusasja ei saa keerukaks pidada, mistõttu on

kaebaja võimeline end ise esindama.

5.2. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju

hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Käesoleval juhul on

esitatud hüvitamiskaebus, mille osas ei esine tungivat avalikku huvi, mistõttu ei kuulu ka sel

alusel riigi õigusabi taotlus rahuldamisele.

5.3. Halduskohtule on käesoleval juhul esitatud hüvitamisnõue, milles soovitakse, et kohus

määraks ise õiglase hüvitise. RLS § 571 lg 3 kohaselt tasutakse sel juhul riigilõivu 250 eurot.

5.4. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamisel tuleb juhinduda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1.

Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 5,29 eurot [(35,26-24,68):4x2]. Seega tuleb kaebajat

pidada käesolevas asjas maksejõuetuks, kuid sellele vaatamata ei ole kaebaja vabastamine

riigilõivu tasumisest põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tõendaksid

tervisekahju tekkimist. Tartu Vangla 6. veebruari 2014. a haldusaktist, millega jäeti kaebaja kahju

hüvitamise taotlus rahuldamata, nähtub, et tervisekaardi andmetel ei ole A. Maksimovil viimase

kolme aasta jooksul tuvastatud ühtegi tervisekahjustust või diagnoositud haigust, mis oleks

tingitud kehvast toidust või vitamiinivaegusest. Samuti ei nähtu ühestki sissekandest probleeme

maoga. Kaebusest nähtub pigem, et kaebaja ei ole rahul pakutavate toitudega. Vangla on

kohustatud jälgima, et kinnipeetavatele pakutav toit vastaks sotsiaalministri 31. detsembri 2002.

a määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ sätestatud nõuetele. Määruse § 1 lg 2

sätestab, et päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe,

rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning

mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Seega ei ole vangla kohustatud pakkuma kaebajale

konkreetset toitu ning toidu maksumusest ühe kinnipeetava kohta ei saa järeldada, et

sotsiaalministri määruses sätestatust ei ole kinni peetud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määruse

tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole 1,30 euro eest võimalik korralikku toitu

saada.

7. Tartu Halduskohus edastas 6. juunil 2014 Tartu Ringkonnakohtule A. Maksimovi 1. juunil

2014 esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebuse rahuldamiseks Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määrusele ei ole alust.

Määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele tuleb tagastada.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 19. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei

anna alust halduskohtu 19. mai 2014. a määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

10. A. Maksimov esitas 1. juunil 2014 Tartu Halduskohtule määruskaebuse, milles vaidlustas

28. mai 2014. a määruse, millega halduskohus oli menetlusse võtnud Tartu Halduskohtu 19. mai

2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse käesolevas haldusasjas. Nimetatud määrusega

jäeti määruskaebus rahuldamata ja asi edastati läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

11. HKMS § 206 lg 1 ls-d 1 ja 2 sätestavad, et halduskohus otsustab määruskaebuse menetlusse

võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud

nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta selle osas, kas

määruskaebuse esitamine Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele on lubatav või mitte.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole otstarbekas saata määruskaebust tagasi

halduskohtule, et viimane otsustaks määruskaebuse menetlusse võtmise või tagastamise.

Määruskaebus on esitatud määrusele, mis ei ole edasikaevatav, mistõttu on tegemist lubamatu

määruskaebusega, mis tuleb A. Maksimovile seetõttu tagastada.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. mai 2014. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohus tagastab A. Maksimovi

esitatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2014. a määrusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene