2-14-18959/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedOSAÜHING XXX(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha Pärast OSAÜHING XXX(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada
Legislator headnote
AI generated2-14-18959/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: OSAÜHING XXX(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha Pärast OSAÜHING XXX(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-18959
Tsiviilasi
OSAÜHING XXX(likvideerimisel) avaldus pankroti
välja kuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja/võlgnik:
OSAÜHING
XXX(likvideerimisel,
registrikood xxx, asukoht Rauna xxx)
Võlgniku seaduslik esindaja: likvideerija Xxx(e-post xxx)
Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (Osaühing Fontala,
registrikood 10399919, asukohaga Ristiku 10, 10612
Tallinn,
telefon
2302,
3340,
e-post
lembit@fontala.ee)
Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2014.a
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada
OSAÜHING
XXX(likvideerimisel)
pankrotiavalduse
menetlus,
pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2. Likvideerida OSAÜHING XXX(likvideerimisel) ja kustutada ta Harju
Maakohtu registriosakonna registrist.
3. OSAÜHING XXX(likvideerimisel) likvideerimine ja registrist kustutamine teha
ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Lembit Ülper.
4. Pärast OSAÜHING XXX(likvideerimisel) kustutamist äriregistrist vabastada
Lembit Ülper ajutise halduri kohustustest.
5. Määrata OSAÜHING XXX(likvideerimisel) dokumentide vastutavaks hoidjaks
likvideerija Xxx(isikukood xxx).
6. Määrata OSAÜHING XXX(likvideerimisel) ajutise halduri Lembit Ülperi
töötasuks 455 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja ajutise halduri vajalike
kulutuste suuruseks 154 eurot.
7. Menetluskulud jätta OSAÜHING XXX(likvideerimisel) kanda.
8. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 243 eurot ja vajalikud kulutused
summas 154 eurot, kokku 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,
välja arvatud sotsiaalmaks), mis tasuda Lembit Ülperi arvelduskontole AS-s
SEB Pank.
9. Ajutise halduri tasu summas 212 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks välja
mõista OSAÜHINGULT XXX(likvideerimisel), mis tasuda Lembit Ülperi
arvelduskontole AS-s SEB Pank.
10. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest
väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni
kohtumaja kaudu.
Asjaolud
OSAÜHING
XXX(likvideerimisel)
esitas
12.05.2014
kohtule
pankrotiavalduse.
16.05.2014.a.
määrusega
algatas
kohus
OSAÜHING
XXX(likvideerimisel)
pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi.
Ajutise halduri aruanne
28.05.2014.a. esitas Lembit Ülper kohtule ajutise pankrotihalduri aruande.
18.05.2010 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-11636 võlgnik lõpetati ja
määrati likvideerija, kes kanti registrisse 05.07.2010.a. Harju Maakohtu 27.03.2013
kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-51293 lõpetati võlgniku likvideerija pankrotiavalduse
alusel võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik
kustutati äriregistrist ajutise pankrotihalduri avalduse alusel 19.09.2013. Harju Maakohtu
06.12.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-53642 alustati võlgniku täiendavat
likvideerimist ja määrati likvideerijaks vandeadvokaat Indrek Naur. Likvideerija on registrisse
kantud 11.12.2013. Likvideerija esitas 12.05.2014 pankrotiavalduse. 16.05.2014.a. määrusega
algatas kohus OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks
pankrotihalduriks Lembit Ülperi.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustuste suuruseks on
145 562,15 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see on püsiva
iseloomuga. Ajutise halduri arvates võlgniku majandusliku tegevuse jätkamine ei ole
võimalik. Asjas ei ole ilmnenud raskete juhtimisvigade olemasolu. Ajutine haldur on
seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis hiljemalt 2010. aastal ning selle põhjuseks oli
muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses.
Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad võlgnikul vahendid.
Ühtlasi ei esine olemasoleva info põhjal varade tagasivõitmise aluseid. Ajutine pankrotihaldur
on seisukohal, et OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui kohtu deposiitkontole ei maksta
pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu poolt määratud summat. Ajutine haldur tegi
ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks pankrotimenetlusest huvitatud isikutelt nõuda
kohtudeposiiti 4 500 euro suuruse summa tasumist.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et
OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja
kuulutamata raugemise tõttu.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada
võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt
ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi 145 562,15 euro ulatuses
ja vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud,
et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara
pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel
võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata
võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise
nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on
vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara
pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole
asjas tuvastatud.
PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2
sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude
katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 02.06.2014 määrusega
OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda
kohtu tagatiste kontole OSAÜHING XXX(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks
ettemaksuna 4500 eurot hiljemalt 09.06.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud
väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.
Kohus leiab, et kuna OSAÜHING XXX(likvideerimisel) ei ole vara pankrotimenetluse
kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks
tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OSAÜHING XXX(likvideerimisel)
pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1
alusel.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku
dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse
kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise
isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku likvideerijale Indrek
Naurile (isikukood xxx).
PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning
ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4
kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude
jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes
on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1
ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse
määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning
ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud
kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse
arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja
arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5
nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse,
tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri
tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja
hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
Ajutine haldur on 28.05.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate
ülesannete täitmiseks 6,5 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 70 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 455 eurot, millele lisandub
sotsiaalmaks. Ajutise halduri vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, transport)
katteks palub ajutine haldur hüvitada 154 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja
tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise
halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele vastu
vaielnud. Kohus määrab eeltoodust tulenevalt ajutise halduri töötasu suuruseks 455 eurot,
millele lisandub sotsiaalmaks ja vajalike kulutuste suuruseks 154 eurot.
Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu summas 243 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ja
vajalikud kulutused summas 154 eurot, kokku 397 eurot, välja mõista riigi vahenditest ajutise
halduri kasuks.
xxxOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud ei ole tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste
katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS § 23 lg-st 4
mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 243 eurot ja vajalikud kulutused summas 154
eurot, kokku 397 eurot, välja riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. Ajutise halduri tasu 212
eurot (455 eurot - 243 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks välja mõista PankrS § 23 lg 4
alusel OSAÜHINGULT XXX(likvideerimisel) ajutise halduri kasuks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiia Mõtsnik
kohtunik