3-14-50602/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50602

Haldusasi

Kristina Krantsmani, Aive Kolsari, Maarit Gondiu, Kati

Kongo, Anneki Madismäe, Terje Vaino, Ruth Raudsepa,

Rauno Rammo, Marju Huuse, Irena Viitameesi, Karin

Viljuse, Indrek Sarapuu, Eduard Parhomenko, Karita

Lõbu, Tõnu Lõbu, Annely Meti, Tiia Johansoni, Kaisa

Tammoja, Angela Ilmi, Maike Paabuti, Aili Vassili, Irina

Puksoni, Monika Kurvitsa, Jaana Mägi, Tiia Keskküla,

Anne Antonovi, Anu Käisi, Helin Potteri, Karin

Laanevälja, Marika Nestori, Kaili Meekleri, Karin Klausi

ja Seleri Koori kaebus Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a

otsuse nr 1-3/18 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristina Krantsmani ja Maarit Gondiu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitajad Kristina Krantsman ja Maarit

Gondiu

Vastustaja Põlva Vallavolikogu

Kaasatud haldusorgan Põlva maavanem

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus.

2. Peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 punktide 1

(alapunktid 1.11.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 „Põlva valla koolivõrgu

ümberkorraldamine“ (I kd, tl 25-25p) p-ga 1 korraldati ümber Mammaste Lasteaed ja Kool

järgmiselt: 2014/2015. õppeaastal ei avata 5. ja 6. klasse (p 1.1); 2015/2016. õppeaastal

lõpetatakse koolitustegevus II kooliastmes (p 1.2); 5. ja 6. klasside õpilastele tagatakse

võimalus jätkata õpinguid teistes Põlva valla munitsipaalkoolides (p 1.3). Otsuse p 2 kohaselt

otsustati ümber korraldada Põlva Ühisgümnaasium ja Põlva Keskkool järgmiselt: 2014/2015.

õppeaastal ei avata 1. klasse (p 2.1); 2015/2016. õppeaastal ei avata 1. ja 2. klasse (p 2.2);

koolid ühendatakse üheks kooliks, kusjuures ühendatavad koolid lõpetavad tegevuse ja nende

baasil asutatakse 1. juulist 2016. a uus põhikoolina tegutsev kool, kus koolitustegevus toimub

II ja III kooliastmes (p 2.3). Otsuse p 3 kohaselt tunnistati kehtetuks Põlva Linnavolikogu

10.04.2013. a otsus „Põlva linna koolivõrgu ümberkorraldamise ajakava“.

Otsuse kohaselt on Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise otsustamisel kaalutud erinevaid

koolide ümberkorraldamise võimalusi, avalikku huvi koolide nõuetekohase pidamise ja

selleks olemasolevate vahendite osas ning õpilaste ja nende vanemate huvide riivet kooli

ümberkorraldamisel. Otsuses on märgitud, et vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 80 lgle 1 on ära kuulatud koolide hoolekogude ja õpilasesinduste ning lastevanemate

arvamus. Otsuse kohaselt on selle põhiseisukohad, kaasnevad muudatused, ülevaade mõjudest

ning eelnenud menetluskäik esitatud otsuse eelnõu nr 1-4/34 seletuskirjas (I kd, tl 97-99) ja

selle lisaks olevas koolivõrgu ümberkorraldamise analüüsis (I kd, tl 31-46).

2. 23.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Kristina Krantsmani, Aive Kolsari, Maarit

Gondiu, Kati Kongo, Anneki Madismäe, Terje Vaino, Ruth Raudsepa, Rauno Rammo, Marju

Huuse, Irena Viitameesi, Karin Viljuse, Indrek Sarapuu, Eduard Parhomenko, Karita Lõbu,

Tõnu Lõbu, Annely Meti, Tiia Johansoni, Kaisa Tammoja, Angela Ilmi, Maike Paabuti, Aili

Vassili, Irina Puksoni, Monika Kurvitsa, Jaana Mägi, Tiia Keskküla, Anne Antonovi, Anu

Käisi, Helin Potteri, Karin Laanevälja, Marika Nestori, Kaili Meekleri, Karin Klausi ja Seleri

Koori kaebus (I kd, tl 2-14), milles paluti tühistada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014 otsus nr

1-3/18.

Kaebajad leidsid, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuna Põlva Vallavolikogu on

haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid eirates kaalutlusõigust kasutanud vastuolus

kaalutlusõiguse eesmärgiga ja otsus sisaldab ilmselgeid kaalutlusvigu. Kaebajate hinnangul

on otsus vastuolus nii Põlva linna kui Põlva valla arengukavaga ning otsuse menetlemisel on

eiratud demokraatlikule ühiskonnale kohast hea halduse põhimõtet. Kaebajate arvates on

Põlva Vallavolikogu rikkunud koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse kiirustades

vastuvõtmisega õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtet ning otsus on formaalselt

õigusvastane ja ebaselge. Kaebajad leidsid, et otsus rikub nende kui lastevanemate ja valla

elanike subjektiivseid õigusi saada oma lastele haridust. Läbiviidav menetlus ei olnud

kaebajate arvates piisav ning Põlva Vallavalitsuse ja Põlva Vallavolikogu tegevuses esineb

olulisi menetluslike õiguste rikkumisi, mis eelduslikult toovad kaasa otsuse tühistamise.

3. Kristina Krantsman ja Maarit Gondiu esitasid 23.04.2014 esialgse õiguskaitse taotluse

(I kd, tl 1617p), milles palusid peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014 otsuse nr 13/18

punktide 1 (alapunktid 1.1-1.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine.

Kaebajad leidsid, et esialgse õiguskaitsevahendi kohaldamata jätmine toob kaasa

pöördumatuid tagajärgi. Taotluse kohaselt on kaebajate hulgas lapsevanemad, kelle lapsed

alustavad 01.09.2014 õpinguid 1. klassis (lähtuvalt 2007. a sündinud laste arvust on kokku

106 last) ning kuni vaidlustatud otsuse teatavakstegemiseni oli lastevanematele tagatud valik

valla kolme munitsipaalkooli (Põlva Keskkool, Põlva Ühisgümnaasium ja Mammaste Kool)

vahel. Kaebajad märkisid, et vaidlustatud otsus puudutab kõigi perekonnaliikmete igapäevast

elukorraldust, mis seondub eelkõige transpordi, koolivälisel ajal laste järelevalve,

huvitegevuse jms korraldusega ning eriti neid lastega peresid, kelle lapsed pidid kooliteed

alustama Põlva Keskkooli teeninduspiirkonnas, kelle hulka kuulub ka Maarit Gondiu.

Korraldamata on koolitransport Põlva Keskkooli teeninduspiirkonnast Mammaste Kooli.

Kaebajate hulgas on ka vanemad, kelle lapsed õpivad Mammaste Koolis. Kaebajad leidsid, et

koheselt avaldab vaidlustatud otsus mõju Mammaste Kooli II kooliastme õpilastele, kes

peaksid sügisel jätkama õpinguid 5. ja 6. klassis, kuivõrd otsus katkestab nende õpingud ning

kooliastme keskel muutub õppemetoodika ja kooli asukoht. Neid õpilasi on kokku 80,

sealhulgas Kristina Krantsmani laps. Kaebajate arvates on tõenäoline, et kohtuotsus

käesolevas asjas ei jõua jõustuda enne 31.08.2014, kuid eelnevalt välja toodud ligi 200-le

lapsele toob vaidlustatud otsus pöördumatud muudatused ja kahju kaasa juba täna ning seda

aitaks vältida vaidlustatud otsuse täitmise peatamine. Kaebajate arvates esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei riiva avalikke huve, kuna avalikes huvides on, et õigusvastaselt ja

läbimõtlemata ei muudeta koolivõrku, mis avaldab mõju pikkadeks aastateks ja puudutab

väga suurt osa valla elanikest.

4. 05.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Põlva Vallavolikogu arvamus (II kd, tl 11-16),

milles palus jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Vastustaja asus seisukohale, et esitatud kaebuse eduväljavaateid ei saa käesolevas

menetlusstaadiumis hinnata kõrgeks, mistõttu ei ole põhjendatud selle alusel oluliste

tagajärgedega ja kolmandate isikute huve mõjutava esialgse õiguskaitse kohaldamine.

Vastustaja hinnangul näitavad nii vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlus kui

ka otsuse aluseks olnud alternatiivide analüüs ja kaalumine, et otsust ei ole tehtud

meelevaldselt või ilma eelnevaid analüüse teostamata. Vastustaja arvates oli volikogu tegevus

kooskõlas hea halduse põhimõtetega ning puudub kaebajate subjektiivsete õiguste riive ja

sellest väidetavalt tulenev esialgse õiguskaitse vajadus. Vastustaja leidis, et esialgse

õiguskaitse põhjendatuse hindamisel tuleb hinnata ainult kahe taotleja avalikke huvisid

ületavaid subjektiivseid õigusi, mille väidetav rikkumine saaks hüpoteetiliselt esialgse

õiguskaitse vajaduse kaasa tuua ja selliste subjektiivsete õiguste kaitse ei oleks kohtuotsusega

võimalik. Vastustaja märkis, et taotlejatel puudub subjektiivne õigus nõuda oma lastele

hariduse andmise jätkamist konkreetses valla koolis, kui selline võimalus on tagatud teiste

valla koolide baasil. Vastustaja arvates ei saa taotlejad esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisel kaalukast pöördumatust tagajärjest rääkida. Vastustaja leidis, et koolide

ümberkorraldamine ei saa olla õigusvastane põhjusel, et Põlva transpordikorralduses on

taotlejate hinnangul vajakajäämisi. Lastevanematel ei saa vastustaja hinnangul olla

subjektiivset õigust eeldada, et nende elukoha läheduses jätkab koolivõrgu

ümberkorraldamisel tööd just nende lapse vanuserühma teenindav kool.

5. 05.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Põlva maavanema seisukoht (II kd, tl 7-8), milles

maavanem leidis, et antud asjas võib osutuda otstarbekaks ja põhjendatuks peatada esialgse

õiguskaitse korras vaidlusaluse haldusakti kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse

jõustumiseni. Maavanema arvates on kaebuses välja toodud mitmed argumendid, mille põhjal

võib tekkida põhjendatud kahtlus selles, kas vastustaja on otsuse vastuvõtmisel järginud

haldusmenetluse reegleid (nt isikute kaasamine otsustusprotsessi), mistõttu ei saa välistada, et

kaebus võib osutuda perspektiivikaks ning kohus võib selle rahuldada. Samuti on kaebajate

hulgast nähtuvalt vaidlusel suur avalik huvi. Maavanem märkis, et teada ei ole asjaolusid,

mille alusel saaks senise hariduskorralduse jätkamist kuni kohtuvaidluse lõpuni pidada

võimatuks või raskendatuks ning pärast kohtuotsuse jõustumist otsuse tühistamata jätmise

korral on vastustajal võimalik jätkata vastavate ümberkorralduste täideviimist.

6. Tartu Halduskohus 07.05.2014. a määrusega (II kd, tl 42-7) jättis Kristina Krantsmani ja

Maarit Gondiu esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

a) Kohus möönis, et käesoleval juhul on taotlejatel esialgse õiguskaitse vajadus, kuna

vaidlusaluse otsuse täitmisel ning Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamisel oleks neil ka

kaebuse rahuldamise korral keeruline oma eesmärki saavutada, sest varasema olukorra

taastamine oleks ilmselgelt keerukas. Kohus nõustus kaebajatega, et käesoleval juhul on

kaebajate subjektiivsed õigused puudutatud, kuivõrd lastevanematel on PS §-st 37 koosmõjus

PS §-ga 14 tulenev subjektiivne õigus, mille kaitseks saab vaidlustada Põlva Vallavolikogu

otsuse nr 1-3/18 valla koolivõrgu ümberkorraldamise kohta ning esitada ka esialgse

õiguskaitse taotluse. Arvestades senises menetluses esitatud asjaolusid ja hinnanguid, leidis

kohus, et kaebuse eduväljavaated on pigem vähesed, kuna vaidlustatud otsuse näol on

tegemist kaalutlusotsusega, mille tegemisel on haldusorganil avar kaalutlusruum. Siinjuures

nõustus kohus vastustajaga, et PS § 37 ei anna lastevanematele oma laste hariduse valikul

subjektiivset õigust nõuda kohalikult omavalitsuselt konkreetse kooli püsimajäämist, kui

hariduse andmine on tagatud teiste valla koolide baasil.

b) Kohus nõustus vastustajaga, et taotletav esialgne õiguskaitse mõjutaks väga paljude Põlva

koolilaste huve ning ka avalikke huve koolivõrgu korrastamiseks ja omavalitsuse

finantsressursside kasutamist. Kohus leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel satuks ohtu

koolivõrgu ümberkorraldamise eesmärgi tähtaegne saavutamine, kuivõrd ajalise aspekti osas

tuleb arvestada, et koolide ümberkorraldusega seotud otsuseid saab teha vaid hiljemalt viis

kuud enne kooliaasta algust (PGS § 80 lg 3). Samuti jätkaks koolid pikemalt tööd nn

pooltühjana, millega raisatakse valla vahendeid. Kohus märkis, et juba 01.02.2014. a seisuga

õpib 600 õpilasele mõeldud Põlva Keskkoolis ainult 224 õpilast, mis on väga ebaefektiivne

ressursikasutus. Arvestades ehitusekspertiisi tulemusi, mille kohaselt on Põlva Keskkooli

hoone täielikult amortiseerunud ja eeldab sisuliselt uue hoone ehitamist, ei ole kohtu

hinnangul tõenäoline, et selles koolis saaks pikaajaliselt õppetöö jätkuda ning samas võib

mõne aasta pärast tekkida Põlva Ühisgümnaasiumis mahutavuse probleem. Kohus märkis, et

esialgse õiguskaitse kohaldamisega halveneksid õppetingimused Mammaste Koolis, kuivõrd

õpilasi ei ole võimalik kuhugi paigutada, mis mõjutaks negatiivselt kõigi Mammaste Koolis

õppivate laste õpikeskkonda ning nende õigust nõuetekohasele haridusele. Kohus nõustus

vastustajaga, et kuivõrd otsus on seotud väga paljude Põlva koolikorralduse aspektidega,

põhjustaks esialgne õiguskaitse laiaulatuslikke negatiivseid tagajärgi nii avalike huvide,

õppivate laste kui ka Mammaste Kooli 1. klassi astuda soovivate laste vaatepunktist, sest sel

juhul ei ole võimalik 1. klassi vastuvõtt kavandatud mahus, linnas elavatel lastel võib tekkida

eelis linnast väljaspool elavate laste ees ning kõik soovijad soovitud kooli ei mahu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. 21.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Kristina Kranstmani ja Maarit Gondiu

määruskaebus, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus ning

teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja

peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 täitmine.

a) Kaebajad märgivad, et kuna halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise

määruses leidnud, et tegemist on kaebuse ilmselge perspektiivitusega, kuigi esialgse

õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla üldjuhul vaid kaebuse ilmne perspektiivitus

(Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-3-06, p 8), siis on kohus vääralt jätnud esialgse

õiguskaitse kohaldamata. Kaebajate väitel esinevad vaidlustatud otsuses olulised kaalumis- ja

põhjendamispuudused, mis võivad viia kaebuse rahuldamiseni, mistõttu on alust pidada

kaebust perspektiivituks (Tartu Ringkonnakohtu 14.05.2014. a määrus nr 3-14-50409) ning

kohus ei ole andnud hinnangut läbiviidud menetluses haldusorgani poolt menetlusnõuete

järgimise kohta. Kaebajad märgivad, et vastustaja viidatud 2012. a koosolekute puhul oli

tegemist toonase linnavalitsuse ettekannetega riigigümnaasiumi loomisest Põlvasse ja kõik

arvamusavaldused oli suunatud selle võimalikule loomisele ja asukohale. Kaebajad märgivad,

et Mammaste Lasteaia ja Kooli 3klassiliseks muutmise ja Põlva Keskkooli täieliku sulgemise

kava sai esmakordselt teatavaks 07.03.2014 hoolekogudele ja õpilasesindustele saadetud

kirjaga ning teavituskoosolekud, mitte arutelud võimalusega arvamust avaldada, toimusid

lastevanematega 17.-21.03.2014, mis on 3-8 päeva enne otsuse vastuvõtmist, kuid kohus on

jätnud selle tähelepanuta. Kaebajad leiavad, et tegemist on sedavõrd olulise

ärakuulamisõiguse rikkumisega, et see võib kaasa tuua otsuse tühistamise. Ka leiavad

kaebajad, et HKMS § 249 lg-t 3 rikkudes ei ole kohus kaalunud kaebajate ja avalikku huvi,

vaid on välja toonud üksnes vastustaja ja otsust täitvate isikute huvid ega ole määruses

märkinud, kuidas on arvesse võetud maavanema arvamust esialgse õiguskaitse taotlusele.

b) Kaebajad leiavad, et halduskohus on HKMS § 249 lg 1 nõudeid eirates jätnud tähelepanuta

kaebajate väited esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevate pöördumatute

kahjulike tagajärgede kohta, millisteks on asjaolud, et lapsed ei saa oma kooliteed Põlva

Põhikoolis alustada, Mammaste Kooli 4. ja 5. klassi lõpetavatel lastel ei ole võimalik jätkata

õpinguid „Hea Alguse“ õppemetoodika järgi ning otsuse tühistamisel ja Põlva Keskkooli

tegevuse jätkamisel ei ole võimalik taastada koolitustegevust täies mahus. Kaebajad leiavad,

et kohus on rikkunud HKMS § 59 lg-t 1, kuna ei ole vastustajale teinud ettepanekut tõendite

esitamiseks, mis tema väiteid tõendavad ega ole neid nõudnud välja ka omal algatusel.

Kaebajate hinnangul on väär vastustaja väide, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel saaks

Mammaste Kooli vastu võtta üksnes ühe klassikomplekti jagu õpilasi, kuivõrd takistust kahe

klassikomplekti 1. klassi vastuvõtmiseks ei ole, millega arvestas Mammaste Kool ka

2013/2014 õppeaastal, võttes vastu kolm klassikomplekti 1. klasse. Hoonete ülalpidamiskulud

ei sõltu sellest, kui palju õpilasi ühes või teises koolihoones õpib, mistõttu ei too esialgse

õiguskaitse kohaldamine Põlva vallale kaebajatele teadaolevalt kaasa mingeid kulutusi. Seega

ei halveneks esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebajate arvates õppetingimused Mammaste

Koolis ega mõjutaks see negatiivselt Mammaste Koolis õppivate laste õpikeskkonda ega

nende õigust nõuetekohasele haridusele, mida aga mõjutab negatiivselt see, kui Põlva

Vallavolikogu otsus koolivõrgu ümberkorraldamise kohta vastuvõetud kujul ellu viiakse,

arvestades, et ei ole selgitatud, kuidas mahub koolivõrgu ümberkorraldamise otsuse kohaselt

Mammaste Kooli 340-350 õpilast, kui kohtule antud seisukoha kohaselt mahub kooli

maksimaalselt 255 õpilast. Kaebajate arvates on asjakohatu vastustaja väide, et Mammaste

Kool ei sobi II kooliastme õppeks, kuivõrd koolil on kehtiv koolitusluba, mis on väljastatud

27.06.2013 õppeks I ja II kooliastmes. Kaebajad märgivad, et renoveerimist vajab ka Põlva

Ühisgümnaasiumi B-korpus.

c) Kaebajate hinnangul näitab avaliku huvi ja puudutatud isikute huvide riivet toetusallkirjade

hulk Põlva Põhikooli säilitamiseks ja Mammaste Kooli 6-klassilise koolina säilitamiseks.

Kaebajad viitavad, et Tartu Ringkonnakohtu 28.02.2012. a määruses nr 3-11-2982 ja

14.04.2014. a määruses nr 3-14-50409 on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel avaliku

huvina käsitletud omavalitsuse finantsressursside mõistlikku kasutamist, lastele parema

hariduse kvaliteedi tagamist ja esialgse õiguskaitse mõju valla eelarvele, millest ükski esialgse

õiguskaitse kohaldamisel riivatud ei saa. Kaebajate arvates kohus, HKMS § 249 lg 2 nõudeid

eirates, on arvestanud üksnes vastustaja seisukohtadega ja jätnud tähelepanuta, et otsuse

täitmise peatamine ei too avalikkuse jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi, kuna avalikes

huvides on, et õigusvastaselt ja läbimõtlematult ei suletaks ühte kooli ega korraldataks ümber

Põlva piirkonna koolivõrku, mis avaldab mõju aastate pärast kogu Põlva koolide

teeninduspiirkonnale. Kaebajad leiavad, et puudub ülekaalukas huvi, mis õigustaks esialgse

õiguskaitse mittekohaldamist ning kui kaevatava otsuse täitmist ei peatata, ei oleks enam

võimalik kaebajatele soodsa kohtuotsuse korral kohtuotsuse täitmine.

8. 06.06.2014 saabus Põlva Vallavolikogu vastus, milles palutakse jätta kaebajate

määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus muutmata.

a) Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kaasa avalike huvide ja kümnete

õpilaste subjektiivsete õiguste olulise riive, kuna 86 õpilase vanemad on teinud

ettevalmistused eeldusel, et nende laps alustab õpinguid Mammaste Koolis ning vaidlustatud

otsuse kehtivuse ning täitmise peatamine tooks kaasa ebaselguse selle osas, kus need lapsed

oma kooliteed alustavad ning vastustajal jääks 1. klassi laste ümberpaigutamiseks vähem kui

kolm kuud. Ka paneks määruskaebuse rahuldamine Mammaste Kooli 4. ja 5. klassi õpilaste

vanemad olukorda, kus kevadel tehtud plaanid tuleb kahe isiku taotlusele tuginedes vähem kui

kolm kuud enne kooliaasta algust ümber vaadata. Vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse ei

ole vajalik kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks, kuivõrd vaidlustatud otsus ei piira

kaebajate PS § 37 lg-s 3 sätestatud õigust osaleda oma laste hariduse valikul ning kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõuda oma lastele hariduse andmise jätkamist konkreetses valla

koolis, kui selline võimalus on tagatud teiste valla koolide baasil. Vastustajate hinnangul ei ole

asjakohane kaebajate argument avaliku huvi sisustamisena üksikisikute arvu ja

toetusallkirjade pinnalt, kuivõrd määruskaebuse esitajatel puudub HKMS-st tulenevalt õigus

populaarkaebuse esitamiseks ning määruskaebusest ei nähtu, kuidas rikub otsus

määruskaebuse esitajate subjektiivseid õigusi.

b) Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse rakendamine omab olulist finantsmajanduslikku

mõju, sest esialgse õiguskaitse mõjul peaks jääma rohkem klassikomplekte erinevates

koolides, mis tähendab suuremat kulu, kui väiksema arvuga ruumides töötamine. Vastustaja

leiab, et otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetlus andis piisava võimaluse arvamuste ja

vastuväidete esitamiseks. Vastustaja märgib, et koolivõrgu ümberkorraldamist on ette

valmistatud 2012. aastast, mil see seoti Põlva valla ja linna ühinemise tulemustega ning sellest

lähtuti Mammaste Kooli edasise tegevuse kavandamisel. Vastustaja hinnangul ei ole

asjakohased kaebajate viited kiirustades vastu võetud otsusele, kuna riigigümnaasiumi

asutamine oli põhimõtteliselt otsustatud juba 04.12.2012 Põlva Linnavolikogu protokollilise

otsusega. Vastustaja märgib, et otsuse eelnõu nr 1-4/34 koos seletuskirja ja koolivõrgu

analüüsiga saadeti hoolekogudele ja õpilasesindustele 07.03.2014 ning 2014. a märtsis

kohtusid vallavalitsuse liikmed kõigi kolme valla lasteaia lastevanematega, mille tulemusena

muudeti eelnõud, lisades aastaks võimaluse jätkata õppetööd Mammaste Koolis 2014/2015

õppeaastal 1.-4. klassi õpilastel. Vastustaja hinnangul protokolli puudumine ei saanud kaasa

tuua kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist. Vastustaja märgib, et otsuses sisalduv variant

on olnud üks koolivõrgu korraldamise alternatiividest ning on olnud avalikkusele kättesaadav

Põlva linna veebilehel alates 2012. a septembrist. Vastustaja leiab, et nii vahetult otsuse

vastuvõtmisele eelnenud toimingud isikute kaasamiseks kui ka varasemad arutelud koolivõrgu

üle on taganud avalikkusele piisavad võimalused oma seisukohtade esitamiseks ja

avaldamiseks. Vastustaja viitab, et otsus on langetatud kehtivate arengukavade (Põlva linna

arengukava aastani 2018 p 1.9 ja Põlva valla arengukava aastani 2018 p 4.2) alusel, millest

nähtuvalt on neis arvestatud sellega, et haridusvaldkonnas järgnevad ümberkorraldused

paralleelselt arengukavade kehtimisega.

c) Vastustaja leiab, et otsusega tagatakse hariduse kättesaadavus ja kvaliteet, samuti tagatakse

hariduse andmine nõuetekohases keskkonnas. Vastustaja märgib, et otsusega on kavandatud

Põlva valla koolivõrgu järk-järguline ümberkorraldamine, sealjuures ka remonttööd ning

õppemetoodika muutumine ei too kaasa hariduse kvaliteedi langemist. Vastustaja toob välja,

et lapsed, kes jätkavad 4.-5. klassis Põlva Ühisgümnaasiumis, ei ole selles vanusegrupis,

millele programm „Hea algus“ on eeskätt suunatud. Vastustaja märgib, et Põlva Keskkooli ja

Mammaste Kooli vahemaa on Maa-ameti kaardirakenduselt nähtuvalt ca 1,8 km, mitte 3,2 km

ning koolide paiknemine iseenesest ei saa kaasa tuua kaebajate poolt väidetavaid drastilisi

tagajärgi. Vastustaja leiab, et koolivõrgu ümberkorraldamisel on lähtutud õpilaste arvust ja

koolide mahutavusest ning kaebajad on mahutavust käsitlenud lühiajaliselt ja mitte tulevikku

vaadates. Vastustaja hinnangul tuleb arvestada ka õpirände mõju, kuid kaebajad ei ole seda

teinud.

9. 06.06.2014 saabus Põlva maavanema vastus, milles ta on seisukohal, et määrusest ei nähtu

selgeid motiive ja põhjendusi, mille alusel on kohus asjas esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätnud. Maavanema hinnangul esineb antud juhul asjaolusid, mille alusel oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine olnud põhjendatud ja vajalik. Maavanem leiab, et kuna kohus ei ole

jõudnud järeldusele, et kaebuse eduväljavaated on täielikult välistatud, vaid on pidanud

kaebust väheperspektiivikaks, siis ei oleks kohus tohtinud antud olukorras jätta esialgset

õiguskaitset kohaldamata. Maavanem märgib, et määrusest ei nähtu, kas kohus on esialgse

õiguskaitse taotlust lahendades kaalunud ka taotlejate poolt välja toodud argumente ning kui

ei ole, siis millisel põhjendusel. Maavanem leiab, et halduskohus on jätnud määruses

arvestamata selle avaliku huvi, mis saab riivatud juhul, kui kohus ei kohalda esialgset

õiguskaitset. Kaebajate arvust, samuti määruskaebusele lisatud toetusallkirjade hulgast

nähtuvalt on maavanema hinnangul märkimisväärselt suur avalik huvi selle suhtes, et

vaidlusalune otsus saaks kaebuse lahendamise tagajärjel tühistatud ning selle tagamiseks

tuleks esialgse õiguskaitse korras peatada otsuse täitmine. Maavanem märgib, et talle ei ole

endiselt teada selliseid asjaolusid, mille alusel saaks senise hariduskorralduse jätkamist kuni

kohtuvaidluse lõpuni pidada võimatuks või raskendatuks või mille alusel saaks järeldada, et

koolivõrgu ümberkorraldustega jätkamine alles pärast kohtuvaidluse lõppu omaks

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Maavanem on seisukohal, et antud asjas võib osutuda

otstarbekaks ja põhjendatuks peatada esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse haldusakti

kehtivus ja täitmine kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Kristina Kranstmani ja Maarit Gondiu määruskaebus tuleb

rahuldada ja Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus tühistada.

11. Esialgse õiguskaitse taotluses palusid kaebajad peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a

otsuse nr 13/18 punktide 1 (alapunktid 1.1-1.3) ja 2 (alapunktid 2.1-2.3) kehtivus ja täitmine.

Määruskaebuses paluvad kaebajad tühistada Tartu Halduskohtu 07.05.2014. a määrus ning

teha uus määrus, millega rahuldada kaebajate taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja

peatada Põlva Vallavolikogu 25.03.2014. a otsuse nr 1-3/18 täitmine. Ringkonnakohus

märgib, et Põlva Vallavolikogu 25.03.2013. a otsuses nr 1-3/18 on kolm punkti, millest

punktide 1 ja 2 osas on kaebajad esialgse õiguskaitse taotluses palunud täitmise ja kehtivuse

peatamist, kuid määruskaebuses märgitud taotlusest nähtuvalt on nõude ulatust laiendatud ka

punktile 3. HKMS § 203 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

HKMS § 182 lg 3 kohaselt apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei

esitatud. Eeltoodust lähtuvalt tõlgendab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse taotlust

sellisena, nagu on märgitud esialgse õiguskaitse taotluses.

12. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel

teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul

võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Vastustaja väitel ei hõlma PS § 37 lg-st 3 tulenev lapsevanema õigus, otsustada oma laste

hariduse valiku üle, õigust nõuda lastele hariduse andmise jätkamist konkreetses koolis ehk

kindla kooli püsimajäämist või senise kooli tegutsemisvormi püsimajäämist. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja seisukohaga. Eeltoodust ei saa siiski järeldada, et lastevanematel puudub

PS §-le 37 tuginedes subjektiivne õigus nõuda, et laste haridust puudutavad kohaliku

omavalitsuse kaalutlusotsused oleksid kaalutlusvigadeta ning puudutatud isikud oleksid

otsustusprotsessi kaasatud. Maarit Gondiu laps õpib Põlva Keskkoolis ja Kristina Krantsmani

laps õpib Mammaste Koolis. Mõlemas koolis korraldatakse vaidlustatud vallavolikogu

otsusega õpe alates 2014/2015 õppeaastast ringi. Kaebajate subjektiivsed õigused võivad olla

rikutud, kui selgub, et Põlva Vallavolikogu otsuses nimetatud haridusasutuste tegevuse

ümberkorraldamine toimus õigusvastaselt ja menetlusnorme rikkudes. Seega on halduskohus

määruses õigesti märkinud, et kaebajatel on subjektiivne õigus vallavolikogu otsuse

vaidlustamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks.

13. Halduskohus on möönnud, et käesoleval juhul esineb taotlejatel ka esialgse

õiguskaitse vajadus, kuna vaidlusaluse otsuse täitmisel ning Põlva valla koolivõrgu

ümberkorraldamisel oleks neil ka kaebuse rahuldamise korral keeruline oma eesmärki

saavutada, sest varasema olukorra taastamine oleks ilmselgelt keerukas.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga. Ringkonnakohtu hinnangul on

tõenäoline, et enne 2014/2015 õppeaasta algust kohtuotsus käesolevas asjas jõustuda ei

jõua ning esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel käivitub sisuliselt pöördumatute

sündmuste ahel. Seetõttu võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaebajate

õiguste kaitse olla oluliselt raskendatud või võimatu.

14. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohtu praktika kohaselt kohaldatakse

esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning

haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik.

Riigikohus on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma

eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke

huve ja teiste isikute õigusi ning esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise üheks

aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (Riigikohtu 02.03.2006. a määrus nr 331306, p 8;

26.06.2006. a määrus nr 3-3-1-54-06, p 12). Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus

pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu 21.12.2001. a

määrus nr 3316701, p 1; 08.04.2004. a määrus nr 331-13-04, p 19). Seega tekib esialgse

õiguskaitse vajadus juhul, kui ei ole tuvastatud kaebuse ilmset perspektiivitust ning esialgse

õiguskaitse meetme kohaldamata jätmisel ei oleks kaebajatel ka soodsa kohtuotsuse korral

oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine võimalik või ka juhul, kui sellist eesmärki

oleks küll võimalik saavutada, ent esialgse õiguskaitse mittekohaldamine võiks kaebajate

jaoks kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi, mille hilisem heastamine ei oleks mõistlik.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajate ja Põlva maavanemaga selles, et

halduskohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis kinnitaksid kaebuse ilmset perspektiivitust ning

sellised asjaolud ei nähtu ka ringkonnakohtule.

15. Määruskaebuse esitajad märgivad muu hulgas, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise

menetluse käigus on rikutud ärakuulamisõigust ja toimitud on kiirustades. Ka

maavanem leiab, et kaebuses toodud argumentide põhjal võib tekkida põhjendatud

kahtlus selles, kas vastustaja on otsuse vastuvõtmisel järginud haldusmenetluse

reegleid, näiteks isikute kaasamist otsustusprotsessi. Asja materjalidest nähtuvalt on

otsuse eelnõu tehtud esmakordselt teatavaks 07.03.2014 hoolekogudele ja

õpilasesindustele saadetud kirjaga ning teavituskoosolekud lastevanematega toimusid

vahetult enne vaidlustatud 25.03.2014. a otsuse vastuvõtmist, 17.21.03.2014.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kohaliku omavalitsuse koolivõrgu korraldamisele

suunatud haldusakti eelnõu tutvustamist sedavõrd lühikese ajaperioodi jooksul enne

haldusakti vastuvõtmist pidada suure tõenäosusega asjast puudutatud isikutele

arvamuse ja vastuväidete esitamise reaalseks teostamiseks piisavaks. Vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p-le 6 võib haldusmenetluse läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse

üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50. Nimetatud sätte kohaselt

on asjaosaliste ärakuulamise läbiviimine või sellest loobumine menetluse läbiviija

kaalutlusotsus, mis peab olema langetatud kaalutusvigadeta. Ringkonnakohus on

seisukohal, et Põlva Vallavolikogu ei pruugi olla käesoleval juhul menetlusnõudeid

piisaval määral järginud, mis võis mõjutada Põlva Vallavolikogu otsuse kui PGS § 10

lg 1 ls 1 alusel tehtud kaalutlusotsuse õiguspärasust. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et diskretsioonivolituse mittetäielik kasutamine ja olulistele asjaoludele

mittetuginev kaalumine võivad endast kujutada sellist olulist diskretsiooniviga, mis on

kaalutlusotsuse tühistamise aluseks (Riigikohtu 02.06.2010. a otsus nr 3-3-1-33-10, p

15; 16.01.2008. a otsus nr 3-3-1-81-07, p 20). Tartu Ringkonnakohus on varasemalt

haldusasjades nr 3-11-2982 ja nr 3-14-50409 sarnaste vaidluste lahendamisel

selgitanud esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust. Ringkonnakohus jääb oma

varasemate seisukohtade juurde ja leiab, et neid põhimõtteid tuleb kohaldada ka

käesolevas asjas. HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline reeglina enne

haldusakti andmist ära kuulata. Kuivõrd asjas ei ole välistatud, et võimalikud

menetlusvead võisid mõjutada volikogu otsust sisuliselt, siis ei saa halduskohtule

esitatud kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Eeltoodut arvestades ei võta

ringkonnakohus seisukohta ülejäänud määruskaebuses ja vastustes esitatud väidete

osas, mis puudutavad vallavolikogu otsuse erinevate kaalutluste sisulist õiguspärasust.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et kohtumenetluse ajaks status quo säilitamine võiks

mõjuda avalikele huvidele ning otsustest puudutatud isikute õigustele enam

koormavalt kui kavandatud ümberkorralduste kohene läbiviimine ning vaidlustatud

haldusakti võimaliku tühistamise korral endise olukorra taastamine. Ringkonnakohus

nõustub Põlva maavanemaga selles, et puuduvad asjaolud, mille alusel võiks järeldada,

et koolivõrgu ümberkorraldustega jätkamine pärast kohtuvaidluse lõppu omaks

pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu

määruse. Ringkonnakohus juhib menetlusosaliste tähelepanu sellele, et HKMS § 249 lg 4

kohaselt esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse

õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kehtivad kuni kohtuotsuse jõustumiseni või

kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse

jõustumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel