3-14-50392/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.
Legislator headnote
AI generated3-14-50392/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Tartu kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-14-50392
Määruse kuupäev
9. juuni 2014
Kohtunik
Eda Muts
Kohtuasi
Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks
summas 5000 eurot
Resolutsioon
1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.
2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi
saamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule
Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud
1. Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta
on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.
Kaebaja palub kohut vastu võtta antud kaebus 50 kahju hüvitamise taotlusega 100 eurot iga
taotluse eest, kokku 5000 eurot. Kaebaja märgib, et vangla vastab ühe vastusega 50 ja
enamale taotlusele. Kaebusele on lisatud 50 ajavahemikul 23.01.2014.-24.03.2014 Tartu
Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist.
2. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale
võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks, kas
kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega või 50-s taotluses kirjeldatud sisulise asjaga, ja
põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle
vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.
3. A. Maksimov esitas 27.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud
puuduste kõrvaldamine), milles märkis, et kohus püüab kaebajat talle tundmatute terminitega
segadusse ajada. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi arvel.
Kohtu seisukoht
4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud
tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
5. Tartu Halduskohus andis 20.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste
kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul sama määruse kättesaamisest arvates. Kaaskirja ja
kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse koos
tõlkega kätte 26.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema
27.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 05.06.2014.
Kaebaja ei ole 27.05.2014. a pöördumises täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud
väidetava kahju ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase
tegevusega saabunud. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse
menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud
andmetest ei nähtu üheselt vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus ning
kohus ei saa jätkuvalt aru, kas kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega või 50-s taotluses
kirjeldatud sisulise asjaga. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38
lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele.
Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud,
s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise
lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud,
ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue
esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus
käesoleval kujul menetletav.
6. HKMS § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud
tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohutu hinnangul ei ole Tartu
Halduskohtu 20.05.2014. a määruses toodud küsimustele vastamiseks vaja juriidilisi teadmisi.
Kaebaja on järjekindlalt taotlenud riigi õigusabi enam kui sajas Tartu Halduskohtus
menetletavas haldusasjas ning kohus on vastavad taotlused rahuldamata jätnud põhjendusel, et
kaebaja suudab kohtu suunamisel ise enda õiguste eest seista. Arvestades asjaolu, et kaebaja
on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste
esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale
täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kaebaja on taotlenud riigilõivust vabastamist ja kaitsja määramist riigi kulul. Kuna kohus
tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamise taotluse osas. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust
selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi
õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline
kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega
ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma
õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel
suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid
õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil
välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1
p 1 alusel rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Eda Muts
kohtunik