Legislator Case Law & Legislation
3-14-50392/10 AI generated

3-14-50392/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50392/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.

Legislator headnote

AI generated

3-14-50392/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.

Keywords

AI generated
vat fraud investigation health insurance voucher fee hardship grounds trade in alcoholic beverages alcohol abuse unfair terms
AI generated
3-14-51501/5
03.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimovi kaebus, milles ta märgib, et sai 05.07.2014 Tartu Vanglalt vastuse nr 2-3/2802-2.
3-14-51208/5
19.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla kinnipeetav Aleksei Maksimovi Tartu Halduskohus jättis oma 25.07.2014 määrusega A.
3-14-51108/7
Aleksei Maksimov esitas 09.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks summas 3650 eurot.
3-14-53177/3
25.11.2014, 26.11.2014 ja 12.12.2014 saabusid Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi „Avaldusena“ pealkirjastatud kaebused Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, mis registreeriti haldusasjadena nr 3-14-53023, nr 3-14-53016, 3-14-53035 ja nr 3-14-53177. Kaebuste kohaselt on A. Maksimov läbinud kohtueelse menetluse ja on saanud kahjunõude osas vanglalt vastuse. Kuna vastus kaebajat ei rahulda, pöördub ta kohtusse ning nõuab hüvitist summas 10 eurot päevas/300 eurot kuus (haldusasjas nr 3-14-53023), 100 eurot (haldusasjas nr 3-14-53016), 50 eurot (haldusasjas nr 3-14-53035) ja 3650 eurot aastas ( haldusasjas nr 3-14-53177). Kaebuste juurde on A. Maksimov lisanud Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, mis olid vanglas registreeritud 09.10.2014 nr-ga 1-13/985-1, 20.10.2014 numbritega 1-13/1000-1 ja 1- 13/1003-1 ning 28.10.2014 nr-ga1037-1.
3-14-143/6
Aleksei Maksimov esitas 12.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt hüvitamiseks summas 58 800 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-14-50392

Määruse kuupäev

9. juuni 2014

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks

summas 5000 eurot

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus.

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. Aleksei Maksimov esitas 30.03.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et ta

on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud Tartu Vanglalt 27.03.2014 vastuse nr 1-13/312-2.

Kaebaja palub kohut vastu võtta antud kaebus 50 kahju hüvitamise taotlusega 100 eurot iga

taotluse eest, kokku 5000 eurot. Kaebaja märgib, et vangla vastab ühe vastusega 50 ja

enamale taotlusele. Kaebusele on lisatud 50 ajavahemikul 23.01.2014.-24.03.2014 Tartu

Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja taotles riigilõivust vabastamist.

2. Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale

võimalus kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks, kas

kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega või 50-s taotluses kirjeldatud sisulise asjaga, ja

põhjendamiseks, milles taotletav kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle

vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud.

3. A. Maksimov esitas 27.05.2014 Tartu Halduskohtule pöördumise (pealkirjastatud

puuduste kõrvaldamine), milles märkis, et kohus püüab kaebajat talle tundmatute terminitega

segadusse ajada. Ühtlasi taotles kaebaja kaitsjat riigi arvel.

Kohtu seisukoht

4. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5. Tartu Halduskohus andis 20.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse puuduste

kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul sama määruse kättesaamisest arvates. Kaaskirja ja

kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 20.05.2014. a määruse koos

tõlkega kätte 26.05.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema

27.05.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 05.06.2014.

Kaebaja ei ole 27.05.2014. a pöördumises täpsustanud, milline vangla tegevus on põhjustanud

väidetava kahju ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase

tegevusega saabunud. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse

menetluse dokumentide pinnalt. Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud

andmetest ei nähtu üheselt vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus ning

kohus ei saa jätkuvalt aru, kas kahju on tekitatud 50 taotluse tagastamisega või 50-s taotluses

kirjeldatud sisulise asjaga. Eeltoodust tulenevalt ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38

lõikes 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele.

Kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud,

s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. HKMS § 41 lg 1 teise

lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud,

ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue

esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus

käesoleval kujul menetletav.

6. HKMS § 116 lg 5 kohaselt ei peata menetlusabi andmise taotlus seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kohus pikendab siiski mõistlikult enda määratud

tähtaega, eelkõige kaebusele või taotlusele vastamiseks määratud tähtaega, pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui menetlusabi andmise taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohutu hinnangul ei ole Tartu

Halduskohtu 20.05.2014. a määruses toodud küsimustele vastamiseks vaja juriidilisi teadmisi.

Kaebaja on järjekindlalt taotlenud riigi õigusabi enam kui sajas Tartu Halduskohtus

menetletavas haldusasjas ning kohus on vastavad taotlused rahuldamata jätnud põhjendusel, et

kaebaja suudab kohtu suunamisel ise enda õiguste eest seista. Arvestades asjaolu, et kaebaja

on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste

esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale

täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivust vabastamist ja kaitsja määramist riigi kulul. Kuna kohus

tagastab kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamise taotluse osas. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust

selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi

õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega

ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1

p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts

kohtunik