2-13-53573/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-53573

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

9. juuni 2014, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-53573

Tsiviilasi

MCB Finance Estonia OÜ hagi Erkki Ruusa vastu

345,83 euro nõudes

Tsiviilasja hind

345,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MCB Finance Estonia OÜ (rk 11034137; asukoht

Lõõtsa 8, 11415 Tallinn), esindaja Oliver Markvart, e-post

menetlus@castovanni.ee;

kostja Erkki Ruusa (ik 38012022727; viibimiskoht kohtule

teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MCB Finance Estonia OÜ hagi Erkki Ruusa vastu osaliselt.

2. Välja mõista Erkki Ruusalt MCB Finance Estonia OÜ kasuks 25.10.2012 sõlmitud

laenulepingu nr 512477 alusel tekkinud võlgnevus 213 (kakssada kolmteist) eurot ja

73 senti, millest 200 eurot on põhinõue, 0,33 eurot intress ja 13,40 eurot viivis

12.11.2013 seisuga.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 62% ulatuses Erkki Ruusa kanda ja 38% ulatuses MCB Finance

Estonia OÜ kanda.

2. Välja mõista Erkki Ruusalt MCB Finance Estonia OÜ kasuks menetluskulud 37

(kolmkümmend seitse) eurot ja 20 senti.

3. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud

korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus

taastatakse (TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.05.2014. TsMS § 317 lg 1 p 1

ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostja

võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise

aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2(3)

olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida

tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse

kohaldamisega.

Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2

ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust

tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla

sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks

korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on

vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on

alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13

p 22).

Asja materjalidest nähtuvalt väljastas MCB Finance Estonia OÜ 25.10.2012 kostjale

24.10.2012 interneti vahendusel esitatud laenutaotluse alusel laenuna 200 eurot kaheks kuuks

(st laen tuli tagastada hiljemalt 26.12.2012) intressiga 30,70 eurot, st 120,18% aastas, mis teeb

lepingujärgse krediidi kulukuse määraks 270,43% aastas. Seega ületab krediidi kulukuse määr

rohkem kui 10 korda Eesti Panga 2012. aasta oktoobris avaldatud keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 25,25%. Eeltoodust tuleneb, et hageja

ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr 512477 on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu

heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi

kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud viivise seadusjärgses määras (mida hageja ise on antud juhul teinud). Muid

tühisest

lepingust

tulenevaid

nõudeid

(käesoleval

juhul

lepingu

sõlmimise

tasu,

meeldetuletuskirjade tasu, võlahaldustasu) hageja kostja vastu esitada ei saa.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui

seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja

mõista intress perioodi 26.10.2012 kuni 26.12.2012 eest 0,33 eurot (200 eurot × 1% ×

61 päeva / 365 päeva).

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~62% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 62% ulatuses kostja kanda ja 38%

3(3)

ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskuluks on riigilõiv kogusummas 60 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv

15 eurot).

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 1741 lg 3 alusel hageja taotlusel kostjalt

välja menetluskuluna 37,20 eurot (62% 60 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik