2-14-9796/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-14-9796 Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2014, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Kohtuasi E S hagi Korteriühistu Tallinna 25 vastu alusetult saadu 713 euro 98 sendi tagastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

713 eurot 98 senti Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.04.2014 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E S apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja E S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx) Kostja Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143, asukoht Tallinna 25-4, Loksa, 74806 Harju maakond), lepinguline esindaja Irina Reva Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda E S apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. 04.03.2014 esitas E S (hageja) Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Tallinna 25 (kostja) vastu alusetult saadu 713 euro 98 sendi tagastamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. 30.04.2014 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. 27.05.2014 esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu 30.04.2014 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1064 eurot.

Määruse põhjendused

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 713 euro 98 sendi suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga.

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt võetakse TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10 kehtestab edasikaebamise erikorra. Maakohus võib TsMS § 442 lg 10 esimese lause järgi lihtmenetluses tehtud otsuses märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus sama lõike teise lause järgi eelkõige juhul, kui ringkonnakohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea sama lõike kolmanda lause järgi otsuses põhjendama. Antud asjas ei ole maakohus andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt ning samuti hindab tõendeid erinevalt maakohtust, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse apellandile TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal