3-12-549/74 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. juuni 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-549

Haldusasi

ÜK kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli-

keskuse 13.02.2012 maksuotsuse nr 12.-2.3/4406-26 tü-

histamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ÜK, nõustaja Eve Bluman

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Jane Rõuk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ÜK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 26. veebruaril ja 21. mail 2014. a

RESOLUTSIOON

Rahuldada ÜK apellatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-549 ning teha uus

otsus, millega rahuldada ÜK kaebus.

Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.02.2012 maksuotsus nr

12.-2.3/4406-26.

Mõista Maksu- ja Tolliametilt ÜK kasuks välja menetluskulu 569,91 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 07.07.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-12-549

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kontrollis 05.05.2009 korralduse nr 12-2.3/4406-1

alusel füüsilisest esikust ettevõtja (FIE) ÜK maksustamisperioodi 2008 maksustavate tulude

arvestamise ja maksude tasumise õigsust ning tegi 13.02.2012 maksuotsuse nr 12.-2.3/4406-

26, millega suurendas 2008. a juuli kuni detsember käibedeklaratsioonidel 18% määraga mak-

sustatavaid toiminguid ja tehinguid 188 047 kr (12 041,40 eurot), arvestatud käibemaksu 33

849 kr (2163,35 eurot) ja sisendkäibemaksu 11 666 kr (745,59 eurot) ning määras tasumisele

käibemaksu 22 183 kr (1 417,75 eurot), tulumaksu 22 053 kr (1409,44 eurot) ja sotsiaalmaksu

49 058 kr (3135,38 eurot), so kokku 5962,57 eurot.

FIE ÜK (tegevusala taksoteenuse osutamine) deklareeris kontrollitava perioodi ettevõtlustulu

248 200 kr, ettevõtluskulu 203 840 kr ja ettevõtluse tulemit 44 360 kr. Maksumenetluses tuvas-

tatud asjaolud annavad alust järeldada, et ettevõtlusest saadud tulu oli tegelikult 470 598,59 kr

ja ettevõtlusega seotud kulu 228 519,66 kr. Ettevõtlustulu 470 598,59 kr moodustub järgmistest

summadest: 1) arvelduskontole laekunud kaardimaksed 45 333,79 kr; 2) arvelduskontole tehtud

sularaha sissemaksed 205 022,80 kr, mida FIE päevaraamat ei kajasta; 3) sularahas tasutud et-

tevõtluseks vajalikud kulutused (kütus jne) summas 199 182 kr, 4) AS T klientide teenindami-

sest saadud 21 060 kr, mille ulatuses AS T tasaarveldas frantsiisitasuga. Ettevõtlusega seotud

kulud 228 519,66 kr moodustusid: 1) AS-le T tasutud frantsiisitasust 33 780,99 kr, 2) 88%

ettevõtlusega seotud kuludest summas 149 704,98 kr; 3) AS-ga T tasaarvestatud frantsiisitasust

21 060 kr; 4) OÜ-le T tasutud teenustasust 1790,69 kr; 5) arvestamisele ja tasumisele kuuluvast

käibemaksust 22 183 kr. Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekkis ÜK-il

04.07.2008, kuna siis ületas tema selle aasta maksustatav käive 250 000 kr. Käibemaksukohus-

tuse tekkimise päeva määratlemisel lähtus maksuhaldur ettevõtluse tulust (470 599 kr) ja või-

malikest taksoteenuse osutamise päevadest (316).

Usaldusväärsed ei ole maksukohustuslase selgitused, et pangakontole makstud sularaha

205 022,80 kr on õelt saadud laen. 2006. a soetas ÜK pangalaenuga korteri Tallinna linnas

igakuise tagasimaksega 8000 kr. On ebareaalne, et niivõrd väikese tuluga, nagu ÜK tuludekla-

ratsioonides kajastab, on võimalik korter soetada ja laenumakseid tasuda. Et ÜK-i kontrollitava

perioodi tulud deklareeritust suuremad olid, kinnitab ka sõiduki reg nr XXX XXX taksomeetri

raporti perioodi 01.01.2008 - 01.01.2009 väljatrükk, millest nähtub, et aastane sõitude arv oli

5518, läbitud kilomeetreid 60845,7, sh ametisõite 53398,1 km ja erasõite 7447,1 km; sõitude

eest oli tasutud sularahas 562 484 kr, kaardimaksetega 55 993,50 kr ja arvega 150 kr, s.o kokku

618 627,50 kr. ÜK-ile väidetavalt laenu andnud MS pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel

on maksuhaldur seisukohal, et esitatud laenulepingud, mille kohaselt ÜK sai MS-lt laenu kokku

17 900 eurot (280 074,00 kr), on koostatud tulumaksu tasumise kohustusest kõrvalehoidumise

eesmärgil. Lepingute alusel raha andmist ei ole tegelikult toimunud, mida kinnitab mh asjaolu,

et ÜK maksis oma pangakontole 73 378,30 kr rohkem sularaha kui oma õelt väidetavalt sai. ÜK

väitis, et sai sularaha ka abikaasalt VK-lt ning viimane kinnitas maja ülalpidamiskulude tasu-

miseks 11 897,70 kr andmist, kuid dokumente raha andmise kohta maksuhaldurile ei esitatud.

2. ÜK esitas 15.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 13.02.2012 maksuotsuse nr

12.-2.3/4406-26 tühistamiseks. Maksuotsuse tegemisel on ebaõigesti lähtutud aastaraporti väl-

jatrükil kajastatud andmetest, sh üldkilometraažist 60845,2 km ja üldsummast 618 627,5 kr.

Taksomeeter ei ole kassaaparaat ja selle ainukeseks funktsiooniks on sõidutasu arvestamine.

3-12-549

3(9)

Samal seisukohal oli Tallinna Halduskohus asjas nr 3-10-2967 tehtud otsuses. Aastaraportil ka-

jastatud andmed on oletuslikud; faktiliselt ei ole võimalik kindlaks teha klientide poolt tegeli-

kult tasutud sularahasummasid, klientidega läbitud kilomeetreid jmt. Aastaraportis märgitud

„erasõiduna“ kvalifitseeritud kilomeetrid ei tähenda, et tegemist olnuks erasõiduga selle mõiste

tavapärases tähenduses. Ka „erasõit“ tähendab ettevõtlusega seotud sõitu. Läbitud kogukilo-

metraaž 60 845,2 km (ametisõit+erasõit) koosneb kilometraažist mõistetega „mittetulus“, „tu-

lutoov“, „makstud“. Teoreetiliselt läbis kaebaja klientidega üksnes 27 384,2 km. Kuna mak-

suotsus on rajatud ebaõigetele eeldustele seoses taksomeetri aastaraporti väljatrükiga, on mak-

suhaldur ebaõigesti järeldanud, et sularaha, mida kaebaja oma pangakontole maksis, pärineb

ettevõtlusest. Tegelikult laenas kaebaja raha oma õelt, sest kaebajal oli suuri kulutusi, sh seoses

maakohtus toimuva tsiviilvaidlusega. MS elas ja töötas Soomes ning laen anti eurodes, mis

tähendas pangakontole sissemakse tegemisel lisakulutusi konverteerimise näol. Seetõttu maksis

kaebaja laenuraha oma pangakontole vajaduse tekkimisel, so kui tekkis vajadus pangaülekan-

netega tasuda.

Pärast kontrollakti koostamist ja kaebajalt eriarvamuse saamist kogus maksuhaldur veel täien-

davaid tõendeid ja andmeid, mida kajastas esmakordselt alles maksuotsuses, võimaldamata kae-

bajal täiendavalt kogutud andmete kohta omapoolseid selgitusi anda.

3. Maksu- ja Tolliamet palus jätta ÜK-i kaebus rahuldamata. Kaebaja ettevõtlustulu määra-

misel on lähtutud eelkõige kaebaja arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksetest, laekunud

kaardimaksetest, AS T klientide teenindamisest saadud tulust ja sularahast, mille eest kaebaja

tegi ettevõtlusega seotud kulutusi. Ettevõtluskuludena on arvesse võetud AS-le T tasutud frant-

siisitasu, 88% ettevõtlusega seotud kulud (kaebaja kasutas sõidukit ka isiklikuks otstarbeks),

OÜ-le T tasutud teenustasud, tasumisele kuuluv käibemaks. Arvestades maksumenetluses ko-

gutud tõendeid, ei ole põhjust kahelda selles, et aastaraporti väljatrükil märgitud üldkilometraaž

on õige, samuti ühtib OÜ T poolt maksuhaldurile esitatud kaarditehingute summa aastaraporti

väljatrükil kajastatud summaga. Pärast kontrollakti koostamist kogus maksuhaldur täiendavaid

tõendeid selleks, et kontrollida veel kord kaebaja eriarvamuses rõhutatud asjaolu, et pangakon-

tole sissemakstud sularaha ei ole saadud ettevõtlusest. MS pangakontode analüüsimisel selgus,

et viimasel puudusid rahalised vahendid kaebajale laenulepingutes märgitud summades sula-

raha laenamiseks. Uue kontrolliakti koostamine polnud vajalik.

4. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2013 otsusega ÜK kaebuse rahuldamata ja kaebaja me-

netluskulud tema enda kanda.

Asjas vaieldakse selle üle, kas ajavahemikul 01.01.2008 kuni 31.12.2008 kaebaja arvelduskon-

tole tehtud sularaha 205 022,80 kr sissemakseid saab lugeda ÜK-i ettevõtlustuluks. Kaebaja

selgituste järgi on tegemist õelt saadud laenuga ning oma väidete kinnitamiseks esitas ta laenu-

lepingud. Laenu andmist kinnitas maksumenetluses ka MS, märkides, et tema ise sai raha kor-

teri müügist ja palgast ning raha oli ÜK-il vaja isiklikuks otstarbeks (korteri liisingumaksed,

tsiviilasjas kantud kohtu- ja ekspertiisikulud, advokaaditasud ja muud kulud). Samuti kinnitas

MS, et kaebaja tagastas talle 6000 eurot 02.07.2008.

Maksuhaldur on õigesti osutanud asjaolule, et kaebaja kulutused on aastaid ületanud tema sis-

setulekuid. Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja poolt aas-

tast aastasse ainult laenude arvelt kulutuste tegemise ning nii väikese tuluga (2005. a 21 449 kr,

2006. a 3350 kr, 2007. a 4413 kr ning 2008. a 44 360 kr) pangalaenuga korteri soetamise ja

igakuiste 8100-8400 kr tagasimaksete tegemise. Seega pidid kaebajal olema muud deklareeri-

mata tulud. Kuigi füüsilisel isikul, kes ei ole FIE, ei ole kohustust pidada oma tulude ja kulude

kohta raamatupidamisarvestust, on ka füüsilisel isikul tuludeklaratsiooni ning selles tulude ja

kulude arvestamise näitamise kohustus. Kuna tuludeklaratsioonides ei saa esitada suvalisi and-

meid, peab füüsiline isik maksustamisperioodidel toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta

3-12-549

4(9)

talletama teavet, mille alusel saaks maksuhaldur vajaduse korral kontrollida deklareeritud and-

mete õigsust. Olukorras, kus kaebaja kulutused ületasid tema sissetulekuid, oleks pidanud kae-

baja arvestama asjaoluga, et tal võib tekkida vajadus dokumentaalselt tõendada väidetava laenu

saamist oma sugulaselt.

Arvestades, et maksuhaldur oli talle esitatud tõendite põhjal kaebaja ning tema õe seletused

laenusuhte kohta ebaveenvateks lugenud ja kaebaja vaidles eriarvamuses maksuhalduri järel-

dustele vastu, oli maksuhalduril uurimispõhimõttest tulenevalt õigus ja kohustus koguda täien-

davaid tõendeid. Pangakonto väljavõtted annavad reeglina kõige ülevaatlikuma pildi isiku sis-

setulekute suurusest ning nende abil on võimalik teha järeldusi, kas isik kasutab pangakontoga

paralleelselt suurtes summades sularaha või mitte.

MS AS Swedbank pangakonto väljavõtetest nähtuvalt laekus MS-le raha korteri müügist

19.10.2006 ja 20.10.2006 ning MS tasus selle eest oma laenu, teostas ülekandeid tütarde arvel-

duskontodele, kasutas raha muudeks olmekuludeks ja kandis osaliselt deposiitkontole. MS võt-

tis 2007. a arvelduskontolt välja sularaha pangakaardiga 17 375 kr ja maksis arvelduskontole

57 552,70 kr. Alates 01.01.2008 kuni 09.09.2008 võttis MS AS Swedbank avatud arvelduskon-

tolt välja sularaha 975 kr ja maksis arvelduskontole 40 719,20 kr. Eeltoodust nähtuvalt ei saanud

MS anda ÜK-ile laenu sularahas korteri müügist laekunud summadest.

Nordea Pankki Suomi Oy pangakontol ajavahemikus 02.01.2007 kuni 08.09.2008 toimunud

sularahatehingute analüüsist nähtub, et perioodil 01.01.2007 kuni 09.09.2008 laekus MS-le iga-

kuiselt töötasu äriühingutelt O OY ja N OY 2007. a keskmiselt 1645,23 eurot kuus ja 2008. a

keskmiselt 1783,06 eurot kuus. Sularaha võttis MS arvelduskontolt pangakaardiga välja 2007.

a kokku 10 550 eurot ning 2008. a algusest kuni 09.09.2008 kokku 7 560 eurot. Kuna MS võttis

Nordea Pankki Suomi Oy arvelduskontolt raha välja igakuiselt ning samas maksis sularaha pal-

judel kordadel AS Swedbank arvelduskontole, järeldas maksuhaldur õigustatult, et väljavõetud

summad olid vajalikud MS olme- ja elamiskuludeks ning tema teisele arvelduskontole maks-

miseks. Kohus nõustub pangakontode analüüsist maksuhalduri tehtud järeldustega, et MS-l ei

olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et kaebajale laenulepingutes märgitud kuupäevadel ja sum-

mades laenu anda.

Maksuotsuses on viide ka taksomeetri aastaraportile, mille väljatrükist nähtuvalt tegi kaebaja

perioodil 01.01.2008 kuni 01.01.2009 sõite 5518 korral kokku 60 845,7 km ulatuses, sh ameti-

sõite 53 398,1 km ja erasõite 7447,1 km. OÜ T poolt teostatud tehnilise hoolduse arved kinni-

tasid aastaraportil kajastatud läbisõidetud kilomeetrite õigsust, OÜ T poolt esitatud kaardimak-

sete summa ühtis taksomeetri aastaraporti väljatrükiga summas 55 993,50 kr. Kaebuse kohaselt

läbis kaebaja klientidega 27 384,2 km, mis vastab aastaraporti ridadel „Tarif“ ja „Makstud“

kajastatule. Kaebaja poolt maksumenetluses antud selgituste kohaselt oli 2008. a takso kasuta-

mise 1 km hind 9,40 kr ja alustamistasu 45 kr. Ainuüksi 27 384,2 km korrutamine päevase

sõidutariifiga 9,4 kr annab tulemuseks 257 411,48 kr; kui korrutada sõidu alustamistasu 45 kr

sõitude arvuga 5518, oli kaebajal võimalik täiendavalt teenida veel 248 310 kr. Seega on tõe-

näoline, et vaidlusaluste summade puhul on tegemist klientide poolt taksosõidu teenuse eest

sularahas tasutud summadega ning laenulepingud olid tegelikkuses koostatud tulumaksu ko-

hustusest kõrvalehoidumise eesmärgil.

Kaebaja ei ole suutnud tõendada, et maksusumma oleks määratud valesti. Kaebaja viited hal-

dusasjale nr 3-10-2967 ei ole asjakohased, kuna käesolevas asjas ei ole maksuhaldur kaebajale

maksu määramisel lähtunud samasugusest maksude arvestamise metoodikast.

MKS § 13 lg 1 kohaselt tuleb maksumenetluses maksukohustuslasele anda võimalus oma sei-

sukohtade esitamiseks enne maksuotsuse andmist. Pärast kontrollakti koostamist ja kaebaja

poolse eriarvamuse saamist on vastustaja kogunud uusi andmeid, mida on esmakordselt kajas-

3-12-549

5(9)

tatud alles maksuotsuses. Kohus nõustub kaebajaga, et kuna täiendavalt kogutud andmete pin-

nalt otsustati kaebaja kahjuks, on vastustaja rikkunud MKS § 13 lg-s 1 sätestatud maksukohus-

tuslase ärakuulamise kohustust. Samas ei saa HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnis-

tamist nõuda sellisele menetlusnõuete rikkumisele tuginedes, mis ei mõjutanud asja otsustamist.

Kaebaja väited, et MS pangakontode väljatrükkidest ei ole võimalik kontrollida laenu üleand-

mise fakti või et maksuhalduril ei olnud õigust täiendavaid tõendeid koguda ja neid maksuotsu-

ses kajastada, ei oleks mõjutanud maksuotsuse lõppjäreldust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. ÜK apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja taotluse alusel kuulutas kohus menetluse kinniseks, kuid samas avaldas veebilehel kin-

nises menetluses osalenud menetlusosalise nime ega märkinud, et menetlus oli kinnine. Sellega

rikkus kohus HKMS § 173 lg-t 4.

Kohus ei ole uurinud kaebaja eelnevate aastate tuludeklaratsioone ega muid andmeid ning ülla-

tav on halduskohtu seisukoht, et arvestades kaebaja poolt aastast aastasse tehtud kulutusi, pidi

kaebajal olema muid tulusid, mida ta ei deklareerinud. Kohus ei ole arvestanud, et kaebaja on

OÜ V juhatuse liige, samuti seda, et kaebaja on eelnevatel aastatel võõrandanud kaks elamut,

millised vahendid võimaldasid kaebajal korteriomandi soetada. Kohus jättis tähelepanuta, et

kaebajal on abikaasa ning seega on kaebajal võimalik kulutusi teha ka siis, kui tema ettevõtlus-

tulu FIE-na on väike.

MS-lt laenuks võetud summad ei ole kaebaja tulu ning neid summasid ei pidanud ta deklaree-

rima. Kaebaja säilitas laenulepingud ning MS on laenu andmist kinnitanud.

Vaidlustatud maksuotsus põhineb üksnes taksomeetri aastaraportil, mida ei saa maksude mää-

ramisel arvesse võtta. Kaebaja pidas oma raamatupidamist kassapõhisel printsiibil, mis ei näe

ette eraldi arvestuse pidamist läbitud kilomeetrite, klientide arvu, kulunud bensiini ja tunnitasu

kohta. Kaebaja raamatupidamine vastab RPS sätestatud nõuetele. Aastaraportis kajastatud and-

med ei ole adekvaatsed, faktiliselt ei ole võimalik kindlaks teha klientide poolt tegelikult tasutud

summasid ega klientidega läbitud kilometraaži. Taksojuhid kasutavad taksomeetrit ka siis, kui

klienti ei teenindata, mistõttu ei saa võtta maksustamisel arvesse üldkilometraaži ja sellele vas-

tavat summat. Seega on väärad maksuhalduri arvestused bensiini kohta, samuti välja arvutatud

kilomeetri hind. Aastaraportis kajastatud mõisted (mittetulus, tulutoov, makstud, erasõit, ame-

tisõit, tarif, hoid, marsru, paus) omavad tähtsust ning halduskohus on eksinud, kui pole kõiki

raportil kajastatud mõisteid lahti seletanud. Maksuhaldur on raportil kajastatud mõisteid ebaõi-

gesti lahti mõtestanud. „Erasõit" tähendab seda, et taksomeeter ei ole sisse lülitatud, kuid era-

sõidu alla kvalifitseerub ka ettevõtlusega seotud sõit – nt rendiraha viimine, auto viimine re-

monti, pesulasse jmt. Läbitud kogukilometraaž 60 845,2 km (ametisõit+erasõit) koosneb kilo-

metraažist mõistetega „mittetulus“, „tulutoov“, „makstud“. Need erijuhud jäid maksuhalduril ja

kohtul analüüsimata. Samuti pole maksuhaldur arvesse võtnud erinevaid taksotariife ja kohus

ei põhjendanud, miks erinevad tariifid asjas tähtsust ei oma. Samuti ei arvestanud maksuhaldur

ega kohus, et nö sisseistumistasu sisaldub taksomeetri raportis kajastatud summades.

Haldusasjas nr 3-10-2967 on Tallinna Halduskohus põhjalikult käsitlenud taksomeetri ja aasta-

raporti tähendust ning rahuldanud kaebused. Halduskohus ei selgitanud, miks viidatud asjas

esitatud seisukohad ei ole käesolevas asjas asjakohased.

Kaebajale esitati 31.08.2011 kontrollakt nr 12.-2.3/4406-15, millele ta esitas eriarvamuse. Mak-

suhaldur kogus seepeale uusi tõendeid, mida enne maksuotsuse tegemist kaebajale ei tutvusta-

tud ning omapoolseid selgitusi anda või tõendeid esitada ei võimaldatud. Sellega rikkus mak-

suhaldur oluliselt menetlusnorme.

3-12-549

6(9)

Maksuhaldur on teinud MS pangakontol kajastatud andmetest ebaõiged ja oletuslikud järeldu-

sed. Kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui keeldus rahuldamast kaebaja taotlust MS tunnis-

tajana üle kuulamiseks. Üksnes MS saanuks anda selgitusi enda rahaliste vahendite liikumise

ja olemasolu kohta, laenuks antud summade päritolu ja laenamisega seotud asjaolude kohta.

Vastustaja on kogunud MS panga- ja maksusaladusega kaitstud andmeid nii pankadest kui ka

Soome Vabariigi Maksuadministratsioonilt, kuigi vastustajale oli teada, et laenusummad anti

üle sularahas ning MS pangakontode väljatrükkidest ei ole võimalik kontrollida laenu üleand-

mise fakti. Vastustaja ei tohtinuks tutvustada kaebajale MS pangasaladusega kaitstud andmeid,

neid analüüsida kaebaja suhtes tehtud maksuotsuses ning jagada MS pangakontode tervikväl-

jatrükkidest koopiaid. Haldusasjas nr 3-09-1009 on halduskohus maksuhalduri analoogilise te-

gevuse õigusvastaseks tunnistanud. Kohus on kaebaja need väited tähelepanuta jätnud.

Nii maksuhaldur kui kohus rikkusid uurimisprintsiipi, kuna ei ole kindlaks tehtud taksomeetri

aastaraportil kirjasolevate andmete ja arvandmete tähendust ega taksomeetri töö põhimõtteid.

Maksu- ja Tolliamet palub jätta ÜK-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-12-672 tehtud otsuses, et MS pangaandmete

kasutamine kaebajale adresseeritud maksuotsuses on õiguspärane. Kaebaja 29.06.2012 esitatud

tõendid ei ole asjakohased, kuna vaidlusaluse raha olemust ei näita. Arvestades kaebaja ja MS

omavahelist sugulust, on kohtu hinnang laenulepingute mitteusaldusväärsusele põhjendatud.

Tunnistajatena MS, VK ja GM üle kuulamata jätmisega ei ole kohus menetlusnorme rikkunud.

Kaebaja taotlus GM ülekuulamiseks oli tingimuslik: seda taotleti vaid puhuks, kui kohus keel-

dub kaebaja esitatud kirjalike tõendite vastuvõtmisest, kuid kohus võttis vastu kõik kaebaja esi-

tatud dokumendid. MS väidet, et ta andis ÜK-ile laenu, on kohus hinnanud ning väite kohtuis-

tungil kordamine poleks seda väidet usaldusväärsemaks muutnud. Sarnastel põhjustel poleks

midagi andnud juurde ka VK ülekuulamine.

Kohus ei pidanud põhjendatult vajalikuks lahata kõigi taksomeetri aastaraportil kajastuvate näi-

tajate tähendust, sest maksu määramisel on aluseks võetud vaid sularaha laekumisi kaebaja ar-

velduskontole. Aastaraporti andmed üksnes kinnitavad maksuhalduri järeldusi, et kaebaja ette-

võtlustulu on suurem, kui ta on deklareerinud ning et kaebaja arvelduskontole tehtud sularaha

sissemaksed võivad pärineda tema ettevõtlusest. Kaebajal lasub TuMS § 36 lg 2 kohaselt ko-

hustus pidada arvestust viisil, et oleksid fikseeritud andmed, mis on vajalikud tulu suuruse mää-

ratlemiseks.

Pärast kontrollaktile eriarvamuse esitamist kogus vastustaja täiendavaid andmeid, tuvastamaks,

kas on tõene kaebaja väide, et vaidluse all olev rahasumma on õelt saadud laen. Enne maksuot-

suse tegemist uue kontrollakti koostamine polnud vajalik. Kaebaja seotus OÜ-ga V pole andnud

talle mingit tulu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus ei ole HKMS § 173 lg-t 4 rikkunud. Viidatud normi järgi avaldatakse kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemise aeg ka kohtu veebilehel, märkides haldusasja numbri, menetlusosa-

liste nimed ja vaidluse eseme üldise kirjelduss; kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avalda-

takse üksnes avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, haldusasja number ning märge,

et menetlus on kinnine. Käesoleval juhul kuulutas halduskohus kaebaja enda taotlusel kinniseks

vaid osa menetlusest, so kohtuistungi, mistõttu HKMS § 173 lg 4 kolmandas lauses sätestatud

andmete avaldamise piirang käesoleval juhul ei kohaldunud.

7. Kohus ei rikkunud menetlusnorme, kui jättis uurimata ja hindamata kaebaja poolt väljas-

pool ettevõtlust kulutuste tegemist näitavad tõendid, samuti kaebaja OÜ V juhatuse liikmeks

olemise. Asjas vaieldakse kaebaja 2008. a maksustatava tulu suuruse ja tema pangakontole teh-

tud sularaha maksete olemuse üle, so kas laekumiste näol on tegemist ettevõtlusest pärineva või

3-12-549

7(9)

laenuks saadud summadega. Raha edaspidine kasutus neile küsimustele vastust ei anna. As-

jaolu, et ta on OÜ V juhatuse liige, avaldas kaebaja alles apellatsioonkaebuses, mistõttu ei saa-

nud halduskohus selle fakti kohta mingit seisukohta võtta. Samas ei ole kaebaja apellatsioon-

kaebuses (samuti maksudeklaratsioonides) näidanud, et ta oleks kontrollitaval või sellele eelne-

val maksustamisperioodil viidatud äriühingust mingit tulu (töötasu, juhatuse liikme tasu, divi-

dendid) saanud, mistõttu ei oma tema osaühingu juhatusse kuulumine asja lahendamisel täht-

sust. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja perioodil 2005 - 2008 vara võõrandamisest

saadud tulu deklareerinud ega väitnud maksumenetluses maja(de) müügist rahaliste vahendite

saamist, mistõttu on põhjendamatu kaebaja etteheide, et maksuhaldur ja kohus pole viidatud

asjaoludega kaebaja kulutuste (korteri ost jms) käsitlemisel arvestanud.

8. Põhjendatud pole kaebaja väide, et kohus rikkus menetlusnorme sellega, et jättis otsuses

käsitlemata ja arvestamata Tallinna Halduskohtu otsuses nr 3-09-1099 toodud seisukohaga. Vii-

datud otsusega tunnistati õigusvastaseks maksuhalduri toiming pangasaladuse rikkumisega

seonduvalt. Kaebaja arvamus, et selle otsuse järeldustest tulenevalt ei oleks tohtinud maksuhal-

dur kasutada ÜK-i maksumenetluses MS pangaandmeid, on ekslik. MS pangaandmete kasuta-

mise lubatavus ÜK-ile adresseeritud maksuotsuses oli vaidlusaluseks küsimuseks haldusasjas

nr 3-12-672 ja selles asjas tehtud otsuses leidis kohus maksuhalduri tegevuse õiguspärase ole-

vat.

9. Õige on kaebaja väide, et kohus rikkus menetlusnorme sellega, et jättis tunnistajatena MS

ja VK üle kuulamata. See rikkumine iseenesest kohtuotsuse tühistamist ei tingi, sest ringkon-

nakohus sai selle menetlusvea ise parandada ja viidatud isikud ringkonnakohtu istungil tunnis-

tajatena üle kuulata.

10. Kaebaja maksustamisperioodi 2008. a ettevõtlustulude maksustamise aluseks võetavate

summade arvestus on toodud maksuotsuse p-s 3.1, millest nähtub, et ettevõtlustulu - kokku

470 598,59 kr - kindlaks tegemisel on maksuhaldur lähtunud kontrollitaval perioodil kaebaja

arvelduskontole tehtud sularaha sissemaksetest summas 205 022,80 kr, tema arvelduskontole

laekunud kaardimaksetest summas 45 333,79 kr, AS T klientide teenindamisest saadud tulust

summas 21 060 kr ja sularahast summas 199 182 kr, mille ulatuses tegi kaebaja ettevõtlusega

seotud kulutusi. Samast ettevõtluse tulu summast (45 333,79 + 205 022,80 + 199 182 + 21 060)

on maksuhaldur lähtunud nii käibemaksukohustuse alguse määramisel (maksuotsuse p-d 3.2 –

3.2.3) kui ka tuludeklaratsiooni vorm E korrigeerimisel (maksuotsuse p 3.4) ning sotsiaalmaksu

ja tulumaksu juurde arvestamisel (maksuotsuse p-d 3.5 ja 3.6). Ka kohtumenetluses on mak-

suhaldur korduvalt rõhutanud, et maksu määramise aluseks on võetud üksnes laekumisi kaebaja

pangakontole. Eeltoodu alusel on eksitav kaebaja väide, et vaidlustatud maksuotsus ja selles

toodud arvestused põhinevad üksnes ja ainult taksomeetri aastaraportil kajastatud arvandmetel

ja summadel ning alusetu on kaebaja etteheide, et kohus rikkus oluliselt menetlusnorme, kui

jättis põhjendamata, miks ei nõustu ÜK-i taksomeetrit ja aastaraportit puudutavate väidetega.

Kuna maksuotsuse jaos III „Maksusumma määramise õiguslik alus ja metoodika“ taksomeetrile

ei viidata ja aastaraportit ei käsitleta, polnud kohtul vajadust taksomeetri ja aastaraporti tähen-

dust põhjalikult käsitleda ning aastaraportis toodud mõisteid lahti seletada ja vastavat analüüsi

teostada.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et jättes pärast kontrollakti koostamist kogutud

uued andmed kaebajale enne maksuotsuse tegemist tutvustamata, rikkus maksuhaldur MKS §

13 sätestatud maksukohustuslase ärakuulamise kohustust. Nõustuda ei saa aga halduskohtu sei-

sukohaga, et selline menetlusnõuete rikkumine ei oleks saanud maksuotsuse lõppjäreldust mõ-

jutada.

12. Halduskohus täheldas õigesti, et asjas vaieldakse eeskätt selle üle, kas kontrollitaval perioo-

dil kaebaja pangakontole sisse makstud sularaha 205 222,80 kr pärineb tema ettevõtlusest või

3-12-549

8(9)

on tegemist deklareerimisele ja maksustamisele mittekuuluvate laenuks saadud summadega.

Perioodil 12.12.2007 kuni 09.09.2008 kokku 280 074 kr (17 900 eurot) suuruse laenusumma

saamise tõendamiseks viitab kaebaja kirjalikele laenulepingutele ja MS sellekohasele kinnitu-

sele. Laenulepingute järgi on MS laenanud ÜK-ile kokku 17 900 eurot (280 074,00 kr) ning

laenulepingud on koostatud 12.12.2007 summas 2500 eurot, 11.01.2008 summas 6000 eurot,

02.04.2008 summas 3200 eurot, 05.06.2008 summas 3500 eurot ja 09.09.2008 summas 2700

eurot. Maksuhaldur on analüüsinud MS AS Swedbank ja Nordea Pankki Suomi Oy arveldus-

kontodel toimunud rahalisi liikumisi ning jõudnud järeldusele, millega ka halduskohus nõustus,

et kaebaja pole tegelikult MS-lt raha saanud, sest viimasel polnud piisavalt rahalisi vahendeid,

et kaebajale laenulepingutes märgitud kuupäevadel ja summades laenu anda. Ringkonnakohus

seda seisukohta ei jaga ning leiab, et puuduvad kaalukad põhjused, miks peaks tunnistaja MS

ja VK ütlusi ja laenulepingute ehtsuse kahtluse alla seadma. AS-lt Swedbank saadud andmetest

nähtub, et MS maksis oma pangakontole sularaha rohkem kui sealt välja võttis vastavalt 2007.

a 40 177,70 kr ja 2008. a (kuni 09.09.2008) 39 744,20 kr. Viidatu näitab MS-l ka sellise raha

olemasolu, mida ta pangakontol ei hoiustanud, mida kinnitab MS ringkonnakohtu istungil väi-

detu, et ta sai oma elukaaslaselt päranduseks suurema summa sularaha, mida hoidis kodus. Nor-

dea Pankki Suomi Oy pangakonto väljavõtete järgi võttis MS 2007. a pangakontolt välja 10 550

eurot ja 2008. a (kuni 09.09.2008) 7560 eurot. Seega faktiliselt oli MS-l laenulepingutes mär-

gitud ulatuses sularaha olemas. Maksuhalduri arvamus, et MS võttis oma ühelt pangakontolt

sularaha ja maksis teisele kontole, on oletuslik. Asjaolu, et sularaha väljavõtmised ei toimunud

laenulepingutes märgitud kuupäevadel ja summades, laenulepingute usaldusväärsust tõsikind-

lalt ei kummuta. Kirjalikus vastuses maksuhalduri järelepärimisele vastas MS, et ÜK-ile laena-

tud raha pärineb korteri müügist ja palgast, kuid ei väitnud, et ta laenuks antud raha konkreet-

setel päevadel ja summades just pangakontolt välja võttis. Seisukohta, et MS ei hoiustanud kogu

oma raha pangakontol, kinnitab ka asjaolu, et ÜK-i poolt 6000 euro suuruse laenusumma tagas-

tamine MS pangakontol samuti ei kajastu, samas on maksuhaldur raha liikumise analüüsi tege-

misel selle tagasimaksega arvestanud. Kaebaja ja MS kinnitusel toimus laenusummade üleand-

mine ja laenulepingute koostamine Tallinnas. Tõendatud pole, et MS, kes elab ja töötab juba

aastaid Soomes, ei olnud lepingute koostamise kuupäevadel Eestis. Maksuhaldur on küll osuta-

nud sellele, et MS pangakontolt nähtuvalt on ta 11.01.2008 teinud tehinguid Helsingis, kuid

ringkonnakohtu hinnangul näitab viidatud kuupäeval pangakontol kajastatu mitte MS poolt te-

hingu tegemise, vaid panga poolt raha mahaarvamise kuupäeva. Arvestades maksuotsuses välja

toodud asjaolu, et kaebaja maksis oma arvelduskontole rohkem 75 378,30 kr (ringkonnakohtu

arvutuste järgi 31 451 kr) kui kõnealuste laenulepingute alusel sai, ei saa välistada, et mingi osa

vaidlusalusest 205 222,80 kr suurusest summast on ettevõtlusest pärit, kuid maksuhaldur pole

hindamise teel maksu määramist kaalunud.

13. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kohus on laenutehinguid käsitlevaid

tõendeid ebaõigesti hinnanud ja leidnud ekslikult, et kaebaja pole oma õelt laenu saanud ning

kogu vaidlusalune summa pärineb kaebaja ettevõtlusest. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus

ÜK-i apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kae-

buse ja tühistab vaidlusaluse maksuotsuse.

14. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja apellatsioonkaebuse, tuleb vastustajalt HKMS

§ 108 lg 1 alusel mõista kaebaja kasuks välja viimase kantud menetluskulud kokku 569,91 eu-

rot, so kaebuselt, esialgse õiguskaitse taotluselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivud

489,91 eurot ja kahe tunnistaja tasu 80 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

3-12-549

9(9)