3-14-21/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-21

Otsuse kuupäev

21. mai 2014

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Ly Brikkel kaebus Kambja Vallavalitsuse 5. detsembri 2013

korralduse nr 35 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata

ehitusloa taotlus uuesti läbi.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Ly Brikkel, esindaja Maia Ploom

Vastustaja – Kambja vald

1. Võtta asja materjalide juurde riiklikult tunnustatud

eksperdi Kaarel Saha ehitustehniline ekspertiis

ehitusprojekti nõuetele vastavuse osas.

2. Jätta rahuldamata Ly Brikkeli kaebus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 20. juunil 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lalli külas asuva Koidu kinnistu omanikule tehti 29. mail 2013 ettekirjutus nr 14-9/438

ehitusloata ehitamise eest. Ettekirjutuse täitmise tähtaega pikendati kinnnistu omaniku soovil 1.

septembrini 2014.

Ly Brikkel, Koidu kinnistu omanik, esitas 25. novembril 2013 ehitusloa taotluse ehitise

ehitusregistri koodiga 104026179 rekonstrueerimiseks.

Kambja Vallavalitsuse 5. detsembri 2013 korralduega nr 35 keelduti ehitusloa väljastamisest Ly

Brikkelile.

2. Tartu Halduskohtusse saabus 7. jaanuaril 2014 Ly Brikkel kaebus Kambja Vallavalitsuse 5.

detsembri 2013 korralduse nr 35 „Ehitusloa väljastamisest keeldumine“ tühistamiseks ja

kohustamiseks vaadata ehitusloa taotlus, Koidu kinnistul asuva kõrvalhoone ehitusregistri koodiga

104026179 rekonstrueerimiseks, uuesti läbi.

Tartu Halduskohus võttis 7. jaanuari 2014 määrusega L. Brikkeli kaebuse menetlusse.

Kaebuse põhjendused

3. Kaebaja hinnangul ei ole ehitusloa väljaandmatajätmine Koidu kinnistul asuva kõrvalhoone

ehitusregistri koodiga 104026179 rekonstrueerimiseks põhjendatud.

Ehitusloa taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja hinnangul ei ole tema kinnistu piiril

asuvuvad hooned kogu ulatuses kaasomandis, vaid kaasomandis on üksnes kinnistu piiril olevate

hoonete vahesein.

Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et rekonstrueerimisprojekt ei vasta ehitisele ja

ehitusprojektile esitavatele nõuetele.

Ehitusprojekt on loetav, kuna tekstist on kaebaja hinnangul kõigil võimalik aru saada.

Kaebaja osutab, et tegemist on mitteköetava hoonega. Kuigi hoones on kamin, juhitakse selle

suitsugaasid otse korstnasse ja kamin ei küta ruume niivõrd, et tegemist oleks köetavate

ruumidega. Seetõttu ei oma hoone välisseinte soojapidevus tähtsust. Ka olemasolevate välisseinte

soojajuhtivus ei oma tähtsust, sest tegemist pole elamuga vaid abihoonega. See, et tegemist on

abihoonega, nähtub ehitusprojektist. Asjaolu, kuidas omanik oma omandit nimetab, ei oma

tähtsust.

Vabariigi

Valitsuse

30. augusti

2012

määrusest

nr

„Energiatõhususe

miinimumnõuded“ ei tulene nõudeid majapidamise abihoonele.

Kaebaja märgib, et jooniste kirjanurgas antakse nende lehtede (jooniste) arv, millel on kirjanurk

joonise tähisega (AE või mingi muu tähis), mitte kogu projekti lehtede arv, sh lisad.

Kaebaja kinnistu territooriumil tulenevalt rekonstrueerimistöödest muudatusi ei toimu, seega on

kaebaja hinnangul põhjendamatu vastustaja nõue esitada Majandus- ja kommunikatsiooniministri

17. septembri 2010 määruse nr 67 (määruse nr 67) § 18 alusel andmeid. Ehitiste paiknemine on

asendiplaanil märgitud. Ehitise elueaks on märgitud 30 aastat tulenevalt määruse nr 67 teise

peatükki lõikest viis. Kaebaja osutab, et hoonesse ei ole projekteeritud müra tekitavaid masnaid.

Kaebaja hinnangul ei vaja sansõlme vooluhulgad projektis omaette peatükki. Projekti eriosad,

veevarustus, kanalisatsioon ja elektriseadmestik, tellitakse vajadusel täiendavalt. Kõik vajalikud

rajatised on kinnistul olemas, seega ei ole vajalik nende teistkordne rajamine. Hoone

tulepüsivusklass ja hoone liigitus on kirjas projekti seletuskirja seitsmendas peatükis. 30 minutit

tulepüsivust saab tagatud, kui 13 mm pakusune kipsplaat asendada 15 mm paksuse kipsplaadiga.

Tulepüsivust saab suurendada ka spetsiaalse värvkattega.

Vaidlustatavas korralduses nõutava elektri-, kanalisatsiooni- ja veeprojekti esitamiseks puudub

vajadus. Selle esitamist ei ole nõutud projekteerimistingimustes.

Kaebaja osutab, et Lõuna-Eesti Päästekeskus on ehitusprojekti heaks kiitnud, seega vastab projekt

nõuetele.

Vastustaja vastuväited

4. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata.

Hoone rekonstrueerimiseks ehitusloa taotlemisel tuleb lähtuda olemasolevast ehitisest tervikuna.

Ehitusseaduse kohane ehitusluba antakse ehitisele kui tervikule. Vastustaja märgib, et Koidu ja

Sirgu katastriüksuste moodustamisel hoonete juurde ei ole arvestatud asjaoluga, et kõrvalhoone

kuulus kaasomandisse ja sellest tulenevalt oleks tulnud selle ehitise osas moodustada eraldi

katastriüksus ehitise omanike kaasomandisse.

Olenemata sellest, et kamina suitsugaasid lähevad otse korstnasse on võimalik kaminaga ruume

soojendada. Ehitusseadus § 2 lg 21 järgi on sisekliima tagamisega hooneks hoone, mille ruumiõhu

kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks,

kasutatakse energiat. Puit on energiaallikas ning kamina kasutamisega tõstetakse ka ruumi

temperatuuri. Sama on ka kõikvõimalike elektriradiaatoritega vms. Ehitusseadus § 3 lg 71 määrab

hooned, millel pole nõutav energiatõhususe miinimumnõuete järgimine. Esitatud projektis on

peatükk kaheksa all kütte ja ventilatsiooni osa: puhkeruumi on projekteeritud puuküttelkamin ja

elektri-põrandaküte. Teistes ruumides on võimalik kasutada teisaldatavaid elektri-kütteseadmeid.

Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud väidete põhjal on arusaamatu, miks osade seinte

soojusjuhtivus on kaebaja hinnangul oluline ja teistel mitte.

Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012 määrus nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" § 1 lg 5

määrab, et hoonete puhul, mida ei ole nimetatud lõigetes 3 ja 4, tuleb, rakendades energiatõhususe

miinimumnõuete määramiseks vajalikku pädevust ning kohaldades käesoleva määruse nõudeid,

kontrollida vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele, lähtudes kõige sarnasema hoone

kasutusotstarbest.

Kinnistul on kinnistusraamatus olemas nimetus. Vastustaja on seisukohal, et nimetused

määravadki, millise hoonega on tegemist. Seega on oluline ka ruumide nimetus. Ei saa eeldada, et

suvetuba ja puhkeruum on näiteks lauda ruumid. Pigem eeldavad need, et hoone osa

kasutusotstarve on suvila, aiamaja.

Vastustaja leiab, et ehitusprojekti koosseisu kuuluvad kõik esitatud ja asjassepuutuvad joonised.

Asendiplaan on samamoodi projekti koosseisus olev joonis kui põhikorruse plaan ja ka abihoone

vaade lõunast. Seega pole õige, et kogu lehtede arv on 1, kui tegelikult on jooniseid rohkem.

Vastustaja osutab, et määruse 67 "Nõuded ehitusprojektile" § 22 järgi määratakse veevarustuse ja

kanalistsiooniosas vähemalt veevarustuse ja kanalisatsiooni vajalikud vooluhulgad ja ühendused

tehnovõrkude ja –rajatistega ning § 23 lg 1 määrab, et ehitusloa taotlemisel määratletakse

elektripaigaldiste osas vähemalt elektrisüsteemide olemasolu ja põhimõtted. Kaebaja ei ole

nimetatud nõudeid täitnud.

Asendiplaani olukorda ei pea muutma, kuid olemasolevad rajatised tuleb asendiplaanil näidata.

Kaebaja kinnistul on rohkem ehitisi ja rajatisi, kui asendiplaanil kirjas.

Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas ja milliste andmete pinnalt on määratletud ehitise eluiga.

Samuti on vastustajale arusaamatu, mille järgi on hinnatud ehitise olemasoleva vahelae

kandevõime piisavaks. Ehitusprojektis puuduvad kasutuskoormuse ja tuulekoormuse väärtused.

Vastustaja osutab, et Lõuna-Eesti Päästekeskus esitas esialgse kooskõlastuse talle esitatud

andmete põhjal. Päästeamet on teinud paranduse projektile.

Kohtu seisukoht

5. Vastustaja on keeldunud kaebajale ehitusloa väljastamisest ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 1 p-de

1, 2 ja 5 alusel.

Nimetatud sätete kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui: ehitusprojekt ei vasta

ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas

kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele (p 1); ehitusprojektis ei ole

arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid (p 2); ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele (p 5).

Tulenevalt EhS § 24 lg-st 2 juhul, kui ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud,

võimaldab ehitusloa väljastaja ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale

tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

Kohtu hinnangul olukorras, kus ehitusloa taotlejale on antud tähtaeg ehitusloa taotlemisel esitatud

dokumentide puuduste kõrvaldamiseks ja puudused on jäänud kõrvaldamata, ei ole ehitusloa

väljastajal taotluse lahendamisel otsustusruumi. Sel juhul peab ehitusloa väljastaja tegema

keelduva otsuse, jättes ehitusloa taotluse rahuldamata. Seega sõltub hinnang Kambja

Vallavalitsuse 5. detsembri 2013 korralduse nr 35 õiguspärasusele sellest, kas L. Brikkeli

ehitusloa taotluses esines puudusi, mille kõrvaldamiseks talle tähtaeg anti, kuid jäid siiski

kõrvaldamata. Siinjuures tuleb tühistamisnõude lahendamisel arvestada asjaoluga, et juba ühe

korralduses nimetatud ehitusloa väljastamisest keeldumise aluse esinemisel on keeldumine

õiguspärane ja tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

6. Kambja

Vallavalitsuse

27. juuni

2013

korraldusega

nr

1034

väljastatud

projekteerimistingimuste kohaselt tuleb ehitusprojekt muu hulgas kooskõlastada kaasomanikuga.

Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusalune hoone asub kaebajale kuuluva Koidu (reg osa nr

1906704, tl 62) ja kolmandale isikule kuuluva Sirgu (reg osa nr 1728104, tl 63) kinnistute piiril,

selliselt, et pool hoonest jääb ühele ja pool teisele kinnistule (vt tl 18, 45).

Ehitusloa väljastamisest keeldumisel on vastustaja leidnud, et tegemist on kaasomandis oleva

hoonega, mille ehitamiseks ehitusloa taotlemine toimub kaasomanike enamuse otsuse kohaselt,

kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas (EhS § 23 lg 11). Kaebaja selle seisukohaga

ei nõustu leides, et ühiskasutuses on üksnes kinnistute piiril asuvate hoonete vahesein, mitte kogu

hoone. Kaebaja kinnistul asuv hoone on üksnes kaebaja omandis.

7. Kaebuses on kaebaja olnud ebajärjekindel, nimetades kinnistute piiril asuvat ehitist nii

hooneteks, kui ka hooneks. Kaebuse argumentatsioonist saab siiski järeldada, et kaebaja hinnangul

on tegemist kahe iseseisva hoonega.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

Vastavalt EhS § 2 lg-le 1 ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse

tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis (EhS § 2 lg 2).

Kaebaja esitatud Koidu talu abihoone rekonstrueerimisprojekti joonistest ja plaanidest (tl 20-24)

nähtub üheselt, et vaidlusalune ehitis on üks terviklik hoone. Vaatamata sellele, et eri kinnitustel

asuvad hoone osad on eraldi sissepääsuga, iseseisvalt kasutatavad ja hoonesiseselt ei ole

ettenähtud läbipääsu teise hooneosasse, vastab hoone tervikuna hoone mõistele – sellel on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruum. Hoonel on kahte hoone poolt

eraldav kandev vahesein, ühine katusekonstruktsioon ja katus. Seetõttu ei ole kummalgi hooneosal

eraldivõetuna iseseisva tervikliku hoone kvaliteeti ning ainuvõimalik on käsitada mõlemale

kinnistule jäävat hooneosa EhS § 2 lg 2 tähenduses ühe tervikliku hoonena, sest kumbki hooneosa

ei saaks püsida teiseta. Seega pole tegemist kahe eraldiseisva hoonega. Kohus osutab siinjuures

veel, et hooneosade iseseisva kasutamise võimalus ei ole EhS § 2 lg 2 järgi hoonet määratlevaks

kriteeriumiks.

8. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg-le 1 on ehitised kinnisasja olulised osad ja

jagavad seega kinnisasja õiguslikku saatust, kui seadus ei sätesta teisiti ega see ei tulene

asjaõiguslikust kokkuleppest.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et Sirgu kinnistu omanikuga oleks sõlmitud kokkuleppe

kinnistute piiril asuva hoone omandiõiguse või kasutamise korra kohta. Vastavat kannet ei ole

tehtud ka kinnistusregistrisse. Samuti ei ole kehtivas õiguses eriregulatsiooni, mis sätestaks

omandisuhted olukorras, kus kahe kinnisasja piiril asub terviklik hoone, mida on võimalik

kasutada iseseisvalt kummaltki kinnisasjalt.

Kohtu hinnangul on kujunenud olukord omandiõiguslikult lähedane korteriomandile, sest

vaatamata erinevatel kinnistutel asuvate hooneosade kuulumisest selle kinnisasja omanikule, on

kinnistute piiril hoonet läbiv vahesein kaasomandis, lisaks on hoone hooldamiseks ja remondiks

vajalik mõlema omaniku panus ja teise omaniku õigustega arvestamine omaenda õiguste

teostamisel.

9. Korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on omand ehitise reaalosa üle,

millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata

küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 11 lg 1 p

1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud,

kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab

kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg

1).

Sarnased kohustused on ka kaasomanikul kaasomandis oleva asja kasutamisel. Kaasomanikud

valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega

võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse.

Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest (AÕS § 72 lg 1). Kaasomandis oleva asja

võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult

kõigi kaasomanike kokkuleppel (§ 74 lg 1).

10. Asja ühise kasutamise näeb AÕS § 151 ette ka kahte kinnisasja on eraldava müüri, heki,

kraavi, peenra või muule sellisele asjale, sõltumata asja kuuluvusest. Kui nimetatud asja kasutavad

mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt. Kui asi on vajalik ühe naabri huvides,

ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta (AÕS § 151 lg 3).

11. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ebaõige on vaidlustatud korralduse järeldus, et

vaidlusalune hoone on Koidu ja Sirgu kinnistute omanike kaasomandis. Kuna seadus ega

kokkulepe teisiti ette ei näe, siis nõustub kohus kaebajaga selles, et kummagi kinnistu omaniku

omandis on vastavalt talle kuuluvale kinnistule jääv hooneosa. Kaasomandis võib olla hoonet

poolitav vahesein, mis kaebuse kohaselt asub kinnistu piiril. Seega ei ole vahetult tegemist

korralduses nimetatud olukorraga, s.t kaasomandis oleva hoone ehitamiseks ehitusloa

taotlemisega.

12. Kohtu hinnangul on naaberkinnistu omanike õiguste kaitseks siiski vajalik ja põhjendatud

kohaldada ehitusloa taotlemisele EhS § 23 lg 11 nõuet ka käesoleval juhul.

Kohus arvestab siinjuures järgnevaga.

a) Kaebaja on taotlenud ehitusloa väljastamist hooneosa ehitamiseks, millega muudetakse

hooneosa kasutamise otstarvet (abihoonesse rajatakse suvetuba, puhkeruum, kaks hobituba ja

kamin senise kuuri ja abiruumi asemele (vt tl 19) ja hoone välisilmet (lisandub terrass).

b) Tegemist on tervikliku hoonega, hoone on selliselt registreeritud ehitisregistris (tl 44),

hooneosadel on ühine kandev sein ja katusekonstruktsioon, mistõttu sarnaneb omandi koosseis

korteriomandiga, s.t omanikule kuulub osa hoonest reaalosana, osa kaasomandina.

c) Sarnases olukorras on piirirajatise kõrvaldamiseks või muutmiseks vajalik piirinaabri nõusolek.

d) Kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe muutmine on võimalik üksnes kaasomanike

kokkuleppel.

Eeltoodud asjaoludel puudutab ehitusloa taotluses nimetatud ehitamine Sirgu kinnistu omaniku

omandiõigust ning ehitusloa väljaandmise menetluses otsuse tegemiseks on vajalik Sirgu kinnistu

omaniku taotlus ehitusloa väljaandmiseks. See tuleneb ka otseselt EhS § 23 lg-st 11, kuna Sirgu

kinnistu omanik on kaebaja kõrval ehitise omanikuks selle sätte tähenduses, s.t hoonel, mille osa

ehitamiseks ehitusluba taotletakse on kaks omanikku.

13. Seetõttu on kohus seisukohal, et vastustaja on põhjendatult ehitusloa taotluse puudusena välja

toonud, et ehitusloa taotlusel puudub hoone teise omaniku nimi ja allkiri. Asjaolu, et teist

omanikku on käsitatud kaasomanikuna ei ole siinjuures määrav, kuna EhS § 23 lg 11 näeb ette

ehitusloa taotlemise õiguse ehitise omanikule. Mitmele omanikule ühiselt kuuluvate ehitiste suhtes

ehitusloa taotlemisel on erikord ehitusloa taotlemiseks enamuse otsuse alusel sätestatud üksnes

kaasomanikele ja korteriomandi omanikele. Seega juhul, kui tegemist ei ole nimetatud eranditega

tuleb kohaldada üldkorda, s.t vajalik on ehitise kõigi omanike taotlus.

14. Vastustaja on naaberkinnisasja omaniku kooskõlastuse kohustuse ära märkinud juba

projekteerimistingimustes (tl 17) ning juhtinud e-kirjas kaebaja tähelepanu vastavale puudusele

ehitusloa taotluses (tl 28), kaebaja on korduvalt leidnud, et Sirgu kinnistu omaniku nõusolek ega

tahteavaldus ehitusloa väljastamiseks ei ole vajalik (tl 39, 40, 41, 42) ja vastustaja on selgitanud

miks ta käsitab hoonet ühe tervikliku hoonena (tl 45). Seega oli kaebajale antud piisav võimalus

ehitusloa taotluses esineva puuduse kõrvaldamiseks. Silmas pidades, et kaebaja oli vastustaja

seisukohast teadlik, keeldus taotlust selles osas täiendamast ja nõudis taotluse sisulist lahendamist

(tl 39, 40) on kohus seisukohal, et EhS § 24 lg-st 2 tulenev nõue ehitusloa taotluse puuduste

kõrvaldamise võimaldamiseks on täidetud. Kuigi kaebajale konkreetset tähtaega puuduse

kõrvaldamiseks ei määratud, oli kaebajal selleks võimalus oluliselt pikema aja vältel, kui seaduses

nimetatud viis tööpäeva ning kaebaja menetluslikud õigused olid seega tagatud.

15. Eeltoodu asjaoludel on vastustaja ehitusloa väljastamisest keeldudes teinud ainuvõimaliku

otsuse. Ehitusloa taotluse menetluses välja selgitatud asjaoludel puudus vastustajal otsustusruum,

kuna seadus näeb otseselt ette nõuetele mittevastava taotluse alusel ehitusloa väljastamisest

keelduva otsuse tegemise.

Seega on õiguspärane Kambja Vallavalitsuse 5. detsembri 2013 korraldus kaebajale Koidu

kinnistul asuva ehitise rekonstrueerimiseks ehitusloa väljastamisest keeldumiseks.

Kohus ei pea põhjendatuks täiendavalt kontrollida kaevatavas korralduses ja sellele eelnenud

kirjavahetuses esile toodud puudusi ehitusprojektis. Isegi olukorras, kus ilmneks, et vastustaja on

eksinud ehitusprojekti nõuetekohasuse hindamisel, ei muudaks see kaevatavat korraldust

materiaalselt õigusvastaseks. Sõltumata ehitusprojektile antavast hinnangust pidi vastustaja

tegema keelduva otsuse. Vastustaja saab anda kaebaja väidetele sisulise hinnangu pärast seda, kui

kaebaja on kõrvaldanud ehitusloa taotluse puuduse ning esitanud ehitusloa taotluse koos Sirgu

kinnistu omaniku vastava tahteavaldusega, arvestades sealjuures ka Kaarel Saha koostatud

ehitustehnilises ekspertiisi aktis toodud seisukohtadega.

Kuna vaidlustatud korraldus ei kuulu tühistamisele, siis ei ole alust vastustajale ettekirjutuse

tegemiseks kaebaja ehitusloa taotluse uueks lahendamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik