4-13-5498/44 · Tallinna Ringkonnakohus

4-13-5498

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. mai 2014, Tallinn

Väärteoasja number

4-13-5498

Kohtukoosseis

eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja

Julia Katškovskaja

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Väärteoasi

I.P

väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 21.10.2013 otsus

Kaebuse esitaja

I.P

ik:

xxx,

varem

korduvalt

väärteokorras karistatud

RESOLUTSIOON

väärteoasjas nr 4-13-5498

. Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2013 otsus I.P

I.P-le mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega karistada I.P NPAS § 151 alusel 22 (kahekümne kahe) päeva pikkuse arestiga.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

4. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-le 6 on I.P õigus saada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitist

6 ööpäeva ulatuses samas seaduses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt 01.08.2013. a koostatud väärteoprotokolli nr AB1304980 kohaselt I.P, viibides 13.03.2012. a kella 15:40 ajal Tallinnas, Paldiski mnt 102 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus I.P oma sellise tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 01.08.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1366011 kohaselt I.P, viibides 01.08.2013. a kella 09:35 ajal Tallinnas, Sõle tn 73 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus I.P oma sellise tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt 11.08.2013 koostatud väärteoprotokolli nr AB1366208 kohaselt I.P, viibides 11.08.2013. a kella 19:53 ajal Tallinnas, Ketraja tn 6 juures, oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus I.P oma sellise tegevusega NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule lahendamiseks.

3. 09.09.2013 määrusega ühendas Harju Maakohus väärteoasjad nr 4-13-5498, nr 4-13-5594 ja nr 4-13-5784 ühiseks menetluseks. Kohus määras ühendatud väärteoasjade numbriks nr 4-13- 5498.

Maakohtu otsus

4.

süüdi

Harju Maakohtu 21.10.2013 otsusega väärteoasjas nr 4-13-5498 mõisteti I.P NPALS § 151 järgi ja teda karistati 28 päeva pikkuse arestiga. Kohtuotsusega kohustati I.P aresti ära kandma hiljemalt 30.11.2013 ja tähtaegselt aresti kandmata jätmisel määras kohus kohaldada I.P suhtes sundtoomist arestimajja. Kohus luges karistuse kandmise alguseks I.P poolt reaalselt aresti kandmisele asumise. Ühtlasi mõistis kohus I.P-lt välja ekspertiisitasu 105 eurot riigieelarve tuludesse.

Karistuse mõistmisel leidis maakohus, et I.P pani NPALS § 15

1 järgi kvalifitseeritavad

teod toime tahtlikult, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades väärteoprotokolli märgitut, et I.P ei tööta, ei pidanud kohus usutavaks, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma. I.P on eelnevalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata, samuti on ta jätkanud narkootikumide tarvitamist. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on isikul 12 kehtivat väärteokaristust, sh on teda ka varasemalt korduvalt karistatud NPALS § 151 järgi rahatrahvide ja arestidega. Eelnevalt mõistetud karistused ei ole I.P mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Seetõttu leidis maakohus, et J.

I.P tuleb 13.03.2012, 01.08.2013, 11.08.2013 NPALS § 15

järgi kvalifitseeritavate

väärtegude toimepanemise eest karistada 28 päeva pikkuse arestiga.

Apellatsioon

5.

, kes

Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik I.P vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ning sisuliselt taotleb karistuse kergendamist, pidades talle mõistetud 28 päeva pikkust aresti liiga rangeks. Apellant märgib, et kohus ei tuvastanud tema puhul mingeid karistust raskendavaid asjaolusid. I.P peab eesmärgipäraseks kohaldada talle karistust, lähtudes keskmisest karistusmäärast ning seejuures arvestades raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. Samuti leiab apellant, et kõik kolm väärteoepisoodi oleks tulnud ühendada teiste väärteoasjadega, milledes tegi kohus otsused 19. augustil 2013 ning mõistetud karistuste summa ei tohi ületada 30 päeva aresti. Antud juhul on mõistetud karistuste summa 36 päeva aresti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritav kohtuotsus kuulub tühistamisele karistuse osas materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ja apellatsioon kuulub osaliselt rahuldamisele. 7. leiab apellatsioonis, et talle mõistetud karistus on liiga range, karistuse I.P mõistmisel oleks kohus pidanud lähtuma aresti keskmisest määrast ning kuivõrd karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, siis seega kohaldama aresti keskmises määras, mida apellant ka taotleb. Ringkonnakohus leiab, et apellandi niisugune väide ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Karistuse kohaldamisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Kohus on põhjendatult arvestanud seda, et karistusregistri andmetest nähtuvalt on I.P varem korduvalt karistatud rahatrahvidega ja ka arestidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades I.P sellelaadsete rikkumiste korduvust, on põhjendatud temale raskemaliigilise karistusena aresti mõistmine. Samuti on maakohus seejuures põhjendatult võtnud arvesse ka asjaolu, et I.P ei tööta, mistõttu ei pidanud kohus usutavaks, et isik on võimeline rahatrahvi tasuma. Kuivõrd I.P on samalaadsete väärtegude eest varem korduvalt karistatud ka arestiga, kuid varasemad arestid ei ole mõjutanud teda samalaadsete väärtegude toimepanemisest hoiduma, on maakohus õigesti kohaldanud I.P-le aresti keskmisest kõrgemas määras ning aresti määra vähendamine apellatsioonis väljatoodud argumendil, et karistus on liiga range, ei ole põhjendatud.

8. Küll aga nõustub ringkonnakohus apellandi seisukohaga, et apelleeritud kohtuotsusega ja teises väärteoasjas 19. augustil 2013 tehtud kohtuotsusega mõistetud karistuste summa ei tohi ületada 30 päeva aresti. Peale käsitletava väärteoasja mõistis Harju Maakohus oma 19.08.2013 otsustega I.P NPALS § 151 alusel süüdi ka väärteoasjades nr 4-13-4431 ja nr 4-13-5367. Nimetatud kahe kohtuotsusega on I.P karistatud mõlemaga 4 päeva pikkuse arestiga, kokku seega 8 päeva pikkuse arestiga. KarS § 12 lg 1 kohaselt on süüteokoosseis KarS-s või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. I.P poolt toime pandud väärtegude kirjeldus sisaldub NPALS §-s 15

1 ning

seisneb ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine tarbimises. Seega on I.P poolt toime pandud teod subsumeeritavad ühe väärteokoosseisu alla, mistõttu väärtegude kogum on välistatud. Tegemist on ühe ja sama väärteo korduva toimepanemisega. Riigikohus on oma 19.01.2005. a lahendis nr 3-1-1-106-04 asunud seisukohale, et samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS §-st 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks.

Mitme süüteo toimepanemisena käsitletakse ainult olukordi, kui isik on toime pannud ühe või mitu tegu, mis vastavad eri süüteokoosseisudele. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Seega võib isikut NPALS § 151 järgi karistada faktilise korduvuse korral üksnes kuni kolmekümnepäevase arestiga. Riigikohus märgib, et eelnev kehtib juhul, kui karistus korduva rikkumise eest määratakse või mõistetakse ühe ja sama väärteoasja menetluse raames. See, kas korduva rikkumise erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi, ei tohi aga mõjutada menetlusaluse isiku olukorda.

Vastav nõue tuleneb PS § 12 lg 1 esimeses lauses sisalduvast üldisest võrdsuspõhiõigusest, mille kohaselt tuleb sarnases olukorras olevaid isikuid kohelda ühtemoodi. Seega ei või enne esimese karistamisotsuse tegemist toime pandud samale väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. Ringkonnakohus märgib, et kõik väärteod, mille eest I.P nimetatud kolme kohtuotsusega on karistatud, pani I.P toime enne kõigi väärtegude suhtes esimest karistamisotsust, s.o enne maakohtu 19.08.2013. a otsust.

Seetõttu ei või nimetatud kolme kohtuotsusega karistuseks mõistetud arestid kokku ületada KarS § 48 ettenähtud 30 päeva. Harju Maakohus on karistanud 21.10.2013. a kohtuotsusega käesolevas väärteoasjas ning 19.08.2013 otsustega väärteoasjades nr 4-13-4431 ja nr 4-13-5367 I.P kokku 36 päeva pikkuse arestiga. Kuna I.P-le mõistetud karistus ületab seadusega lubatud maksimummäära, siis tuleb apelleeritud kohtuotsus I.P-le mõistetud karistuse osas tühistada ja lühendada talle eelpoolnimetatud kolme kohtuotsusega kokku mõistetud aresti kolmekümne päevani.

Tulenevalt asjaolust, et I.P on käesolevaks ajaks juba mõistetud karistuse ära kandnud kohaldub tema suhtes riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p-le 6 sätestatu ning tal on õigus saada alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitist 6 ööpäeva ulatuses.

9. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes V™S § 147 lg 1 p-le 4, § 148 p-le 2, § 149 p-le 1 ja §

151 lg 1 p-le 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.10.2013 otsuse I.P-le mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, millega karistab I.P NPALS § 15

1 alusel 22

päeva pikkuse arestiga. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Ivi Kesküla Meelika Aava Julia Katškovskaja