3-10-1957/95 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-10-1957

Haldusasi

AS MRP Linna Liinid kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni 21. juuli 2010. a otsuse

nr 120-10/118100 tühistamiseks ning Tartu

Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 ja

Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709

õigusvastaseks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS MRP Linna Liinid määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja AS MRP Linna Liinid, esindaja adv Katrin

Prükk

Vastustaja Tartu Linnavalitsus

Kolmas isik AS Sebe

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS MRP Linna Liinid esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

Tartu Linnavalitsuse (hankija) riigihankes „Tartu Linna avaliku bussiveo teostamine perioodil

1. jaanuar 2011 kuni 30. juuni 2017 (viitenumber 118100), milles taotles hankija 18. juuni

2010. a käskkirja nr 164 osalist (vaidlustusega hõlmatud osa) kehtetuks tunnistamist ning

hankija 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 kehtetuks tunnistamist. VAKO 21. juuli 2010. a

otsusega nr 120-10/118100 jäeti vaidlustus rahuldamata.

2. AS MRP Linna Liinid esitas 28. juulil 2010 halduskohtule kaebuse, milles taotles VAKO

21. juuli 2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamist, Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a

käskkirja nr 164 osalist tühistamist ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse

nr 709 tühistamist.

3. Tartu Linnavalitsus esitas 10. septembril 2010 Tartu Halduskohtule taotluse AS MRP

Linna Liinid kaebuse menetlemise lõpetamiseks, kuna AS Sebe ja Tartu Linnavalitsus

sõlmisid riigihanke tulemusena 5. augustil 2010 hankelepingu vastavalt riigihangete seadusele

(RHS) ning RHS § 129 lg-st 4 tulenevalt ei ole kaebuses esitatud tühistamistaotlusi võimalik

täita.

4. AS MRP Linna Liinid 22. septembri 2010. a vastuses paluti jätta kaebuse menetlemise

lõpetamise taotlus rahuldamata, peatada esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavalitsuse

18. juuni 2010. a korralduse nr 709 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas

ning täiendati kaebust nõudega, mille kohaselt kaebaja soovib vaidlustatud haldusaktide

õigusvastaseks tunnistamist juhul, kui halduskohus leiab, et 5. augusti 2010. a hankeleping on

kehtiv.

5. Tartu Halduskohus jättis 23. septembri 2010. a määrusega AS MRP Linna Liinid taotluse

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

6. Tartu Halduskohtu 17. juuni 2011. a määrusega lõpetati menetlus AS MRP Linna Liinid

kaebuses VAKO 21. juuli 2010. a otsuse nr 120-10/118100 tühistamiseks, Tartu

Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 osaliseks tühistamiseks ning Tartu

Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse nr 709 tühistamiseks. Halduskohus leidis, et

5. augusti 2010. a hankeleping on kehtiv. Selle sõlmimisel ei rikutud RHS § 128 lg-s 1

sätestatud keeldu, kuna tähtaja kulgemine on seaduses seotud VAKO otsuse avalikult

teatavaks tegemisega, mis toimus 21. juulil 2010. Halduskohus ei pidanud võimalikuks samas

asjas muudetud nõuetega jätkata, leides, et tühistamis- ja tuvastamisnõuete paralleelne

menetlemine käesolevas asjas ei ole otstarbekas ning kaebajal on võimalik esitada kohtule uus

tuvastamiskaebus, näidates ära oma selgelt väljendatud põhjendatud huvi.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. juuni 2013. a määrusega Tartu Halduskohtu 17. juuni

2011. a määruse ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi samale kohtule. Ringkonnakohus

nõustus halduskohtu seisukohaga, et 5. augusti 2010. a hankeleping on kehtiv.

Ringkonnakohus leidis, et pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib samas asjas taotleda

hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist, kui kaebajal on selleks põhjendatud

huvi, ning et halduskohus pidanuks nõude muutmisest tulenevalt kontrollima

tuvastamiskaebuse esitamise lubatavust, sh põhjendatud huvi esinemist tuvastamiskaebuse

esitamiseks.

8. Halduskohus palus 7. augusti 2013. a käiguta jätmise määruses, arvestades

kohtumenetluse ajalist kestvust, selgitada, kas kaebaja soovib jätkuvalt tuvastusnõude

menetlemist ning kui soovib, siis selgitada põhjendatud huvi iga vaidlustatud haldusakti

õigusvastasuse tuvastamiseks.

9. Kaebaja märkis 9. augustil 2013 esitatud vastuses, et põhjendatud huvi seisneb kahju

hüvitamise nõude esitamises Tartu linna vastu. VAKO otsuse vaidlustamine tuleneb sellest, et

Tartu linna otsuste õigusvastasuse tuvastamine ilma VAKO otsust vaidlustamata ei ole kehtiva

õiguse alusel võimalik.

10. Kaebaja 13. septembril 2013 saadetud täiendavas seisukohas märgiti, et kuna seadus ei

sätesta, et hankelepingu sõlmimise järel puudub kohtul võimalus ka VAKO otsuse

tühistamiseks, tuleb asuda seisukohale, et VAKO otsuse osas kuulub jätkuvalt menetlemisele

tühistamisnõue. Juhul kui kohus asub seisukohale, et pärast hankelepingu sõlmimist ei saa

kohus VAKO otsust enam tühistada, taotleb kaebaja alternatiivina VAKO otsuse

õigusvastasuse tuvastamist. Põhjendatud huvina märkis kaebaja, et VAKO otsuse

vaidlustamata jätmine mõjutab kogu kaebuse edulootust.

11. Tartu Halduskohus jätkas 21. oktoobri 2013. a määrusega menetlust Tartu Linnavalitsuse

18. juuni 2010. a käskkirja nr 164 ning Tartu Linnavalitsuse 18. juuni 2010. a korralduse

nr 709 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Kohus selgitas, et hankija haldusaktide

õigusvastasuse tuvastamise nõude eelduseks ei ole VAKO haldusaktide vaidlustamine ning

lisaks puudub kaebajal põhjendatud huvi VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks.

12. Vastustaja esitas 20. novembril 2013 Tartu Halduskohtule vastuse kaebuse muudetud

nõuetele. Vastustaja hinnangul on hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu.

Vastustajal ei oleks olnud võimalust sõlmida hankelepingut kaebajaga, kuna kaebaja

pakkumus ületas Tartu linna eelarves 2011. aastaks maksimaalselt planeeritud eelarvelisi

vahendeid ning vastavalt riigihanke hankedokumentide (HD) p-le 11.1 oleks vastustaja

pidanud sel juhul lükkama tagasi kõik pakkumused.

13. Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määrusega tagastati AS MRP Linna Liinid

kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu. Määruse põhjendused:

13.1. Kohtu hinnangul tuleb hüvitamiskaebust pidada perspektiivituks. Kaebaja ei ole vastava

nõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Samas on möödas ka

hüvitamisnõude esitamise tähtaeg VAKO-le. Käesoleval juhul avaldati hankemenetluse

eelteade 6. jaanuaril 2010 ning hanketeade 9. aprillil 2010. RHS § 1311 lg 2 sätestab, et

hankemenetlustes, mis alustati enne 1. juulit 2010, esitatakse vaidlustused ja

vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 1. juulini 2010 kehtinud riigihangete

seaduse redaktsioonis (RHS v. r) kehtestatud menetluskorrast. RHS § 1313 sätestab, et

hankemenetlustes, mis alustati enne 1. jaanuari 2012, esitatakse vaidlustused ja

vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes kuni 1. jaanuarini 2012 kehtinud riigihangete

seaduse redaktsioonis kehtestatud menetluskorrast. Kuni 1. jaanuarini 2012 kehtinud

redaktsioon nägi ette kohustusliku kohtueelse menetluse kahju hüvitamise taotlemisel (RHS v.

r § 117 lg 3, § 121 lg 5, § 129 lg 2 p-d 1, 4 ja 6).

13.2. Möödunud on ka hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise tähtaeg. HKMS § 46 lg 4

kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai

teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Samamoodi oli

hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg reguleeritud kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud

halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg-s 4. Kaebaja ei ole täpsemalt selgitanud, milles

seisneb talle tekitatud kahju, kuid on üheselt mõistetav, et kahju on kaebaja hinnangul

tekkinud võimaluse kaotusest sõlmida hankeleping. Hankeleping AS-ga Sebe sõlmiti

5. augustil 2010. Riigihangete registrist nähtub, et 13. augustil 2010 avaldati riigihanke

aruanne, mis sisaldab andmeid hankelepingu sõlmimise ja selle aja kohta. 15. septembril 2010

sai kaebaja esindaja kohtult vastustaja taotluse lõpetada menetlus, milles tuginetakse

hankelepingu sõlmimise faktile ja millele on lisatud hankeleping. Vastustaja edastas samad

dokumendid otse kaebajale juba 10. septembril 2010. Seega tekkis kaebajal võimalus saada

avalikult ligipääsetavast riigihangete registrist teada hankelepingu sõlmimisest 13. augustil

2010 ning vaieldamatult sai kaebaja hankelepingu sõlmimisest teada hiljemalt 15. septembril

2010. Saanud teada hankelepingu sõlmimisest ja selle täitmisele asumisest AS Sebe poolt,

pidi kaebaja teada saama ka kahjust ja selle põhjustanud isikust.

13.3. Halduskohus leidis, et reaalne ei ole ka hüvitamiskaebuse tähtaja ennistamine. Tähtaja

ennistamist on kohtupraktikas peetud põhjendatuks olukorras, kus vastupidiselt praegusele

olukorrale on kannatanule kahju tekkimist põhjustanud haldusakt algselt tühistatud ning alles

hiljem, kohtuvaidluse tulemusena selgub, et haldusakt on siiski kehtiv (Riigikohtu

halduskolleegiumi 8. novembri 2007. a määrus nr 3-3-1-53-07). Käesolevas haldusasjas on

väidetavalt kaebajale kahju tekitanud haldusaktid olnud pidevalt kehtivad.

13.4. Isegi kaebaja soovitud haldusaktide tühistamise korral ei oleks olnud võimalik

saavutada eesmärki, et hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga. HD p 11.1. kohaselt on hankijal

õigus lükata tagasi kõik pakkumused, kui kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hinnad

ületavad planeeritud eelarvelisi vahendeid. Kaebaja pakkumus oli paremuselt kolmas.

Kaebaja pakkumuse kogusumma 2011. aastaks oleks olnud 131 740 752 krooni, planeeritud

eelarvelised vahendid aga maksimaalselt 113 382 720 krooni. Vastustaja on kinnitanud, et

isegi kui kaebaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks ning AS Sebe ja AS GoBus

pakkumused tagasi lükatud, ei oleks eeltoodud põhjusel siiski tulemuseks olnud hankelepingu

sõlmimine kaebajaga. See tähendab, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamine ei saanud

tekitada kaebajale sellist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus vastustajalt nõuda. Kuna

hüvitamisnõue on ilmselgelt perspektiivitu, puudub kaebajal õigus nõuda Tartu Linnavalitsuse

käskkirja ja korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Seetõttu langeb ära ka VAKO otsuse

tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise vajadus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. AS MRP Linna Liinid esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a

määruse tühistamiseks. Määruskaebuse põhjendused:

14.1. RHS v.r § 117 lg-s 3 ei olnud kohustuslikku kohtueelset menetlust sätestatud. Seega on

ekslik halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud kohustuslikust

kohtueelsest menetlusest.

14.2. Halduskohus ei ole käesolevas menetluses pädev hindama, kas kahju hüvitamise nõude

tähtaeg edasises kahju hüvitamise menetluses ennistatakse või mitte. Järelikult ei saa kahju

hüvitamise nõude esitamise tähtaja võimalik möödumine olla käesoleva kaebuse tagastamise

alus.

14.3. Kaebaja esitas õigusvastasuse tuvastamise alternatiivse nõude menetlusökonoomia

kaalutlustel: esmalt selgitatakse välja, kas vaidlustatud õigusakt on õigusvastane ja kui selle

õigusvastasust jaatatakse, esitatakse hüvitamisnõue. Sellistel puhkudel tuleb kahju hüvitamise

nõude tähtaega arvestada alates õigusvastasuse tuvastamise kaebuse lahendamise ajast.

Vastasel juhul muutub õigusvastasuse tuvastamise nõude eraldi esitamise võimalus kehtivas

õiguses kahju hüvitamise nõuete puhul sisutühjaks. Kui peaks esinema vajadus kaebetähtaja

ennistamiseks, on mõjuvaks põhjuseks kohtumenetluse venitamine kohtu enda poolt.

14.4. Kaebeõigust tuleb hinnata kaebuse kohtusse esitamise aja seisuga, mistõttu on alusetu

halduskohtu väide, et hüvitamiskaebuse esitamine on kohtumenetluse ajal muutunud

perspektiivituks. Olukorras, kus halduskohus leidis, et hüvitamisnõuet ei saa enam menetleda,

oleks kohus pidanud andma kaebajale võimaluse selgitada, kas õigusvastasuse tuvastamise

huvil on nüüdsest muid väljendumisviise. Kohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse ega

ole kaebaja suhtes heauskselt käitunud.

14.5. Kohus ei ole esitanud tõendeid, millele tuginevalt ta hanke eeldatava maksumuse

tuvastas. Sellest, et hankijal on seaduse või HD kohaselt õigus midagi teha, ei ole võimalik

teha järeldusi selle õiguse võimaliku kasutamise kohta. Hankija poolt kohtumenetluses

esitatud väide, et ta oleks pakkumused tagasi lükanud, on esitatud ilmselt enda jaoks soodsa

kohtulahendi saavutamiseks ega kajasta hankija tegelikke kavatsusi. Kui hankija oleks

tõepoolest kavatsenud kõik eeldatavad maksumust ületavad pakkumused tagasi lükata, oleks

ta nii ka HD-sse kirja pannud. Et seda ei tehtud, tähendab, et hankija jättis endale

otsustusruumi.

15. Tartu Linnavalitsuse vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks

ei ole alust. Vastuse põhjendused:

15.1. Kuni 1. jaanuarini 2012. a kehtinud RHS v.r § 117 lg 3 sätestas, et pärast hankelepingu

sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitada vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja,

kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või RHS § 117 lg 2

p-des 1–7 nimetatud dokumendi tõttu. Sama redaktsiooni § 121 lg 5 kohaselt võis kahju

hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest

arvates. Vastustaja hinnangul tähendab RHS v. r § 117 lg-s 3 ja § 121 lg-s 5 kasutatud sõna

„võib“ seda, et isikul on õigus, aga mitte kohustus esitada kahju hüvitamise nõue

vaidlustuskomisjoni. Sõna „võib“ ei tähenda antud juhul seda, kas isikul oleks võimalus

valida, kas esitada kahju hüvitamise taotlus vaidlustuskomisjonile või kohtusse. Seega oleks

kaebaja pidanud kahju hüvitamise taotluse esitama VAKO-le hiljemalt 2011. a oktoobris.

15.2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine ei eelda, et eelnevalt oleks esitatud kaebus

haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. juuni 2006. a

määrus nr 3-3-1-39-06). Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega tuleb lugema hakata

kahju tekkimisest teadasaamisest. Isegi kui leida, et kaebajal puudus kohustus läbida

vaidemenetlus VAKO-s, on hüvitamiskaebuse kohtule esitamise tähtaeg möödunud.

Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega hüvitamisnõude perspektiivituse ja tähtaja

ennistamata jätmise osas.

15.3. Halduskohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning on kaebaja suhtes käitunud

heauskselt. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud, kui kaebaja suudab põhjendada, miks on

see vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebaja on põhjendatud huvina märkinud kahju hüvitamise

nõude esitamise. Kohtul ei lasu kohustust uurida, kas kaebuse esitajal võiks olla veel mõni

põhjendus, miks on tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik.

15.4. Puudub vajadus diskuteerida selle üle, kas vastustaja oleks kõik pakkumused tagasi

lükanud, kui kõik pakkumused oleksid ületanud eelarvelisi vahendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

17. Halduskohus on käesolevas asjas tagastanud AS MRP Linna Liinid kaebuse HKMS § 121

lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus on kaebeõiguse

perspektiivituse põhjustena välja toonud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise,

hüvitamiskaebuse halduskohtule esitamise tähtaja möödumise ja hankelepingu sõlmimise

võimatuse kaebaja ja vastustaja vahel.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega, et tuvastamiskaebuse põhjendatud

huvina välja toodud hüvitamiskaebuse esitamine tulevikus oleks ilmselgelt perspektiivitu

halduskohtu poolt välja toodud asjaoludel, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks

vastavas osas halduskohtu esitatud põhjendusi korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuses esitatu aluseks halduskohtu määruse

tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

19. Isegi kui leida, et kaebaja ei peaks hetkel kehtiva RHS § 129 lg 1 tõttu läbima tulevikus

esitatava kahju hüvitamise nõude osas eelnevalt menetlust VAKO-s, ei saaks halduskohtule

esitatavat kahju hüvitamise nõuet sellele vaatamata eduväljavaateid omavaks pidada, sest

möödunud on halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg (vt HKMS § 46 lg 4), mis ei

kuulu antud juhul ennistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on õige halduskohtu järeldus, et

kaebaja pidi olema teadlik talle väidetavalt tekkinud kahjust ja selle põhjustanud isikust juba

siis, kui kaebaja sai teada hankelepingu sõlmimisest. Kaebaja on 2010. a septembrist saati

teadlik faktist, et kolmanda isiku ja vastustaja vahel on sõlmitud hankeleping. Käesoleva

hetkeni ei ole kaebaja hüvitamiskaebust esitanud. Seega, isegi kui haldusasja edasise

menetluse tulemusena tuvastataks vaidlusaluste õigusaktide õigusvastasus, on kaebaja

situatsioonis, kus kahju hüvitamise nõude menetlemine halduskohus ei ole lubatav, kuna

kaebaja on mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine

käesolevas asjas mitte ühtegi mõjuvat põhjust HKMS § 71 lg 1 tähenduses, mis võiks kaasa

tuua kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Ennistamine ei ole võimalik seetõttugi, et kui

kaebaja esitas halduskohtule praeguse kaebuse, saanuks ta esitada ka hüvitamiskaebuse.

20. Kaebaja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hakkab kulgema siis,

kui kohus on tuvastanud vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasuse. Ringkonnakohus ei jaga

kaebaja seisukohta, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg oleks seotud haldusakti

õigusvastasuse tuvastamise otsuse tegemise ajaga. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg

on seotud ajahetkega, mil isik sai või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust,

avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasusest teadasaamine ei oma siinkohal reeglina

tähtsust. Lahendist, millega tuvastatakse avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus, saab

hüvitamiskaebuse tähtaega hakata lugema üksnes juhul, kui isikule ei saanud juba eelnevalt

selge olla, et talle on tekitatud kahju ning kes on kahju tekitamise eest vastutav (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 18. juuni 2008. a otsus nr 3-3-1-35-08, p 10). Seega ei ole mitte alati

menetlusökonoomia eesmärki põhjenduseks tuues mõistlik viidata sellele, et isik läbib esmalt

menetluse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas, ning kui õigusvastasus kui kahju

hüvitamise nõude üks eeldusi on tuvastatud, pöördub kaebaja oma kahju hüvitamise nõudega

halduskohtusse. Sel juhul peab isik arvestama sellega, et kahju hüvitamise nõude esitamise

tähtaeg võib olla möödunud ning selle ennistamiseks ei pruugi esineda mõjuvaid põhjuseid.

21. Kaebaja on määruskaebuses leidnud, et halduskohus ei saa kaebust tagastada põhjusel, et

hüvitamisnõude esitamiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud ning kohtu hinnangul ei esine

asjaolusid, mis tingiksid hüvitamisnõude esitamise tähtaja ennistamise, kuna kaebaja arvates

puudub halduskohtul õigus võtta antud haldusasjas seisukoht hüvitamisnõude tähtaja

ennistamise küsimuses. Ringkonnakohus leiab, et kuna kaebaja on tuvastamisnõude

põhjendatud huvina välja toonud kavatsuse esitada tulevikus hüvitamisnõue, peab

halduskohus hindama seda, kas menetlusõiguses seatud tingimuste tõttu on üldse võimalik

taolist kaebust menetleda. Kui leida, et hüvitamiskaebuse esitamise kaebetähtaeg on

möödunud ning tähtaeg ei kuulu ka ennistamisele, tuleb kohtul nentida nõude ilmselget

perspektiivitust. HKMS § 45 lg 2 ls 3 kohaselt ei anna aga hüvitamiskaebuse esitamise

kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt

perspektiivitu.

22. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab ringkonnakohus määruskaebuse

rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. jaanuari 2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene