1-14-4350/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

1-14-4350

05. juunil 2014

.a.

Tallinnas, Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlk

Natalija Mehh juuresolekul ning prokuröri abi Katrin Kabel osavõtul arutas avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kuriteoasja

P.D, ik XXX, emakeeleks vene keel, määratlemata kodakondsusega, keskharidusega, elukoht XXX, töökoht puudub, töövõimetuspensionär, varem kriminaalkorras karistatud, viimati 02.08.2010. a KarS § 424 alusel vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud ning KarS § 68 lg 1, § 74 lg 1 ja 3 alusel vangistusega 3 kuud ja 28 päeva, katseajaga 18 kuud, tõkend puudub - süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi.

Süüdistus

P.D süüdistatakse selles, et tema 25.01.2013.a. Tallinnas, aadressil Vikerlase 14 kannatanuna ülekuulamisel andis kannatanuna teadvalt vale ütlusi kriminaalasja nr 13230101155 asjaolude kohta ning allkirjastas kannatanu ülekuulamise protokolli.

Seega P.D, teadvalt vale ütluse andmisega pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on taotletav karistus süüdistatavale KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistus 3 kuud, mida KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtuliku arutamise järeldused

Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega, kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Prokuröri abi jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p

2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o summas

532,50 eurot ning kaitsjatasu summas 180 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt jätab kohus kaitsjatasu riigi kanda, sest P.D on töövõimetuspensionär ja kaitsja osavõtust kohtus loobus. Kohus peab võimalikuks võimaldada P.D-ltasuda menetluskulud - sundraha maksimaalse tähtaja, s.o on ühe aasta jooksul, võttes arvesse asjaolu, et P.D käesoleval ajal töökoht puudub.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 175, 179, 180, 189, 318, 319,

387 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 P.D

(kolm) kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 kohaselt vangistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui P.D ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all

KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli kohustuslikke kontrollnõudeid: 1) elab alalises elukohas: XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 kohaselt on katseaja alguseks 05.06.2014.a.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista P.D-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot. Kaitsjatasu summas 180 eurot jätta riigi kanda.

Menetluskulud tasuda (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011; Swedbank

EE932200221023778606 või Danske Bank EE403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „P.D, 1-14-4350,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib KrMS § 189 lg 3 tulenevalt vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on KrMS § 387 lg 1 tulenevalt määruskaebe korras vaidlustatav 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtunik: