3-12-1221/24 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-1221

Haldusasi

Aivar Viitkini kaebus keelata Tartu Vanglal sooritamast

toimingut (kaebaja loenduse ajal püstitõusmiseks

kohustamine)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aivar Viitkini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aivar Viitkin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta A. Viitkini apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aivar Viitkin viibis vangistuses alates 14. oktoobrist 2008 ning seda ka Tartu Vanglas. Alates

31. maist 2012 hakati A. Viitkinile andma korraldust loenduse ajal püsti tõusta.

2. A. Viitkin esitas 12. juunil 2012 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles

soovis, et kohus keelaks Tartu Vangla poolt nõutava toimingu sooritamise (loenduse ajal

püstitõusmine). Kaebaja soovib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja ja Tartu Vangla

kodukorra põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles neis puudub regulatsioon

puudega inimeste kohta. Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebajal on tuvastatud raske puue ja töövõime kaotus 80%. Enda püstiajamine loenduse ajal

tekitab kaebajale valu. Sunduse peale püstitõusmine võib kaebaja tervist kahjustada.

2.2. Kaebajale on määratud taastusravi, mida talle pole vangistuse jooksul osutatud.

2.3. Korraldusele allumatuse tõttu koostatakse kaebaja suhtes kaks ettekannet päevas. Kaebaja

hinnangul on tegemist diskrimineerimise ja alandava kohtlemisega.

2.4. Tartu Vangla tegevus rikub põhiseaduse (PS) § 18 ls 1 ja § 28 ls 4.

3. Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse

põhjendustes leiti järgnevat:

3.1. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2, § 67 p 1, vangla sisekorraeeskirja (VSkE)

§ 10 lg 3 ja Tartu Vangla kodukorra p 6.2 regulatsioonist on kinnipeetav kohustatud loenduse ajal

vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ning seisma korrektselt riietatuna oma

korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Erandeid nimetatud kohustusest

õigusaktid ette ei näe.

3.2. Kuna kaebaja on väitnud, et loenduse ajal püstitõusmine põhjustab talle valu, lasub vastava

asjaolu tõendamise koormis kaebajal (halduskohtumenetluse seadustik – HKMS § 59 lg-d 1 ja

4). Samas on kaebaja ise kinnitanud, et tal puuduvad tõendid selle kohta, et talle oleks

vastunäidustatud püstitõusmine või et see oleks kaebaja tervislikust seisundist tulenevalt

välistatud. Asjaolust, et kaebajale on määratud töövõimekaotus 80%, ei järeldu koheselt, et

kaebaja oleks võimetu püsti tõusma. Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 2. juuli 2012. a

vastusest kaebajale nähtub, et kaebaja on võimeline püsti tõusma ja liikuma iseseisvalt

küünarkarkude abil. Kaebajal on krooniline valusündroom, mille leevendamiseks saab ta

vajadusel valuvaigisteid. Vangla ei ole rikkunud loenduse ajal püstitõusmist nõudes VangS § 41

lg 1 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3.

3.3. Halduskohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud vanglalt tema

suhtes kodukorra p 6.2 mittekohaldamist või meditsiiniosakonnalt vastava vabastuse saamist.

Samuti ei ole kaebaja väitnud, et vanglateenistuse ametnike korraldus loenduse ajal püsti tõusta

oleks üldse õigusvastane ja kinnipeetav ei peaks seda täitma. Seetõttu leidis halduskohus, et

kaebaja oli kooskõlas VangS § 67 p-ga 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-ga 6.2 kohustatud täitma

vanglaametniku korraldust ja tõusma loenduse ajal püsti võrdselt teiste kinnipeetavatega.

3.4. Kuna Tartu Vangla kodukord on üksikakt, ei saa selle suhtes teostada põhiseaduslikkuse

järelevalvet, mistõttu tuleb taotlus jätta vastavas osas läbi vaatamata. Halduskohus leidis, et

vangistusseaduse ja selle alusel antud õigusaktide osas puudub alus põhiseaduslikkuse

järelevalve menetluse algatamiseks. Kui puudega kinnipeetav ei ole võimeline tulenevalt oma

puude eripärast täitma vangistusseadusega või selle alusel välja antud aktidega talle pandud

kohustusi, on tal õigus taotleda vastava vabastuse saamist. Seetõttu jättis halduskohus

rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada vangistusseadus või vangla sisekorraeeskiri

põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles neis puudub regulatsioon puudega inimeste kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Viitkin esitas 5. novembril 2012 Tartu Ringkonnakohtule hiljem täpsustatud

apellatsioonkaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012. a otsus tühistada ning

algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja tunnistada vangistusseadus, vangla

sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles neis

puudub regulatsioon puudega inimeste kohta. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse, et kõik Tartu

Vangla kodukorra punktid, mis on põhjendamata, tunnistataks kehtetuks. Kaebaja palub

tuvastada Tartu Vangla rikkumine, mis seisneb kaebaja kohustamises tõusta loenduse ajal püsti.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

4.1. Halduskohtu otsus ei ole õiguspärane. Halduskohtus on otsust tehes rikkunud PS § 13 lg 2 ja

§ 14.

4.2. Tartu Vangla kodukord on haldusakt, mistõttu tuleb seda põhjendada (haldusmenetluse

seaduse § 56 lg 1). Kuna Tartu Vangla kodukorra p 6.2 on põhjendamata, tuleb see kehtetuks

tunnistada, sama kehtib teiste kodukorra punktide osas, mida ei ole põhjendatud.

4.3. PS § 28 ls 4 kohaselt on puudega inimesed riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all.

Kuna vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu Vangla kodukord ei ole selle sättega

kooskõlas, tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevale menetlus ning tunnistada nimetatud

regulatsioonid õigusvastasteks. Nimetatud aktides peaksid kajastuma puudega inimeste õigused

ja kohustused.

5. Tartu Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt:

5.1. Kaebaja esitas halduskohtus üksnes nõude, et kohus keelaks vanglal nõudmast kaebaja

püstitõusmist loenduse ajal ning taotluse, et vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tartu

Vangla kodukord tunnistataks põhiseadusega vastuolus olevaks puudega isikute osas

regulatsiooni puudumise tõttu. Nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud, ei saa apellatsiooni

korras läbi vaadata.

5.2. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks ei ole alust.

6. Tartu Vangla esitas 21. jaanuaril 2014 Tartu Ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse

läbi vaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt:

6.1. A. Viitkin vabanes 17. septembril 2013 Viru Vanglast.

6.2. HKMS § 187 lg 2 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus

ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi.

HKMS § 190 kohaselt jäetakse apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi

vaatamata, kui § 187 lg 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmist apellatsioonimenetluse käigus. Kuna kaebaja on vabanenud ja ei viibi enam

kinnipidamisasutuses, ei saa kohtuotsus enam kuidagi mõjutada kaebaja õigusi ja kohustusi,

mistõttu on kohustamisnõue muutunud ainetuks.

7. Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2014. a seisukohanõudega paluti A. Viitkinil esitada

hiljemalt 10. veebruariks 2014 oma seisukoht menetluse lõpetamise osas. Vastavat seisukohta

A. Viitkin ringkonnakohtule esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et A. Viitkini apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2012.

a otsuse peale tuleb jätta läbi vaatamata.

9. HKMS § 190 sätestab, et kui § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse

käigus, jäetakse

apellatsioonkaebus § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6

kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud

asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada apellandi õigusi või kohustusi.

10. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmiseks HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel. Halduskohtule esitatud kaebuse nõue oli

suunatud eelkõige sellele, et kohus keelaks vanglal nõudmast kaebaja püstitõusmist loenduse

läbiviimise ajal. Kuna kaebaja viibib alates 17. septembrist 2013 vabaduses, on kaebuses esitatud

keelamisnõue muutunud ainetuks. Ühtlasi leiab ringkonnakohus, et muutunud asjaolude tõttu ei

ole põhjust menetleda ka kaebaja esitatud taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks, kuna vastav taotlus oli tihedalt seotud faktiga, et kaebaja viibis

kinnipidamisasutuses, mistõttu kohaldusid tema suhtes vangistuse täideviimist reguleerivad

õigusaktid. Vabaduses viibiva isiku õigustele ja kohustustele ei saa kinnipeetavat puudutav

regulatsioon kuidagi mõju avaldada.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jätab

ringkonnakohus A. Viitkini

apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene