2-13-26661/45 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-13-26661

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.juuni 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

Ühte menetlusse liidetud U. N. hagi A. S. vastu A. S.

tagasikutsumiseks Pergo Hotels AS nõukogust ja

nõukogu liikme tahteavalduse asendamiseks ning U. N.

hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks osaühingu Hotell

Pärnu juhatusest ning

Tsiviilasja hind

3500 € + 3500 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x,

xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx)

Hageja lepingulised esindajad advokaat Tambet Laasik

ja advokaat Britta Oltjer (AB Aivar Pilv Tartu osakond, e-

post: tartu@apilv.ee)

Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x,

xxxxx xxxx)

Kostja lepinguline esindaja advokaat Anton Sigal (AB

Red, e-post: menetlus@redbaltic.com)

Kohtuistung

15.04.2014

Kohtuistungil osalesid

Adv Laasik, adv Oltjer, A. S. ja adv Sigal

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata U. N. hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks Pergo Hotels AS-i

nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses U. N. kanda.

3. Tühistada 31.05.2013 (tsiviilasjas nr 2-13-26661) ja 14.06.2013 määrustega (määruses

tsiviilasja nr 2-13-29062) hagi tagamiseks kohaldatud abinõud: Pergo Hotels AS nõukogu

liikme A. S. ja juhatuse liikme S. E.e volituste peatamine ja U. N. juhatuse asendusliikmeks

määramine, OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme A. S. volituste peatamine; Pergo Hotels AS

nõukogul ja juhatusel aktsiaseltsi vara võõrandamise ja piiratud asjaõigustega koormamise

keelamine; OÜ Hotell Pärnu juhatusel osaühingu vara võõrandamise ja piiratud

asjaõigustega koormamise keelamine; OÜ-le Hotell Pärnu kuuluva, Pärnus Rüütli 44 asuva

kinnistu käsutamise keelamine ja kinnistusraamatu registriossa nr 44005 käsutamise

keelumärke kandmine.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. U. N. esitas 27.05.2013 Pärnu Maakohtule avalduse (tsiviilasi nr 2-13-26661), milles taotles

kutsuda A. S. tagasi AS Pergo Hotels nõukogust ja lugeda kohtuotsusega asendatuks AS Pergo

Hotels nõukogu nõusolek S. E.e juhatuse liikme lepingu erakorraliseks lõpetamiseks.

31.05.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas U. N. esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt: kohus

peatas kuni kohtumenetluse lõpuni S. E.e volitused AS Pergo Hotels juhatuse liikmena ning

määras juhatuse asendusliikmeks U. N.. Samuti kohus keelas AS Pergo Hotels nõukogul ja

juhatusel AS-ile Pergo Hotels kuuluva hotellisisustuse, restoranisisustuse ning seadmete

võõrandamise ja koormamise, sh koormamise piiratud asjaõiguste ning võlaõiguslike

kasutuslepingutega. Kohus asus 31.05.2013 määruses seisukohale, et äriühingu nõukogu liikme

tagasikutsumise ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuded tuleb lahendada

hagimenetluses. 23.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti maakohtu 31.05.2013

esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus muutmata.

13.06.2013 kohtumäärusega kohus jättis avalduse käiguta ja määras U. N.le tähtaja nõuete

täpsustamiseks, parandatud hagiavalduse tervikteksti esitamiseks ja täiendava riigilõivu

tasumiseks.

25.06.2013 U. N. esitas hagiavalduse A. S. vastu tema tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels

nõukogust (hagiavalduse pealkirjas ilmselt ekslikult märgitud juhatusest) tagasikutsumiseks ning

A. S. tahteavalduse juhatuse liikme S. E.e tagasikutsumiseks kohtulahendiga asendamiseks.

29.06.2013 kohus võttis hagiavalduse menetlusse.

2. U. N. esitas 10.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell

Pärnu juhatusest (tsiviilasi nr 2-13-29062). Hagiavalduses oli kostjaks märgitud ka S. E., kuid S.

E.e vastu nõudeid hageja ei esitanud. Hagiavaldus sisaldas taotlust hagi tagamise korras peatada

A. S. volitused juhatuse liikmena, keelata OÜ-l Hotell Pärnu vara võõrandamine ja koormamine

ning seada OÜ-le Hotell Pärnu kuuluvale, aadressil Rüütli 44 Pärnus asuvale kinnistule

käsutamise keelumärge.

Kohus jättis 12.06.2013 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ning määras

hagejale tähtaja nõuet põhistavate faktiliste asjaolude esitamiseks ning menetlusosaliste ringi

täpsustamiseks.

12.06.2013 hageja esitas parandatud hagiavalduse tervikteksti A. S. vastu, milles kordas

esialgses hagis esitatud nõuet kutsuda A. S. tagasi OÜ Hotell Pärnu juhatusest, ning taotlust

kohaldada hagi tagamise abinõusid.

14.06.2013 kohus võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse: hagi tagamiseks

peatati kohtumenetluse ajaks A. S. volitused OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena, keelati OÜ

Hotell Pärnu juhatusel osaühingu vara võõrandamise ja koormamise piiratud asjaõigustega ning

võlaõiguslike lepingutega ja seati kinnistusraamatusse keelumärke U. N. kasuks OÜ-le Hotell

Pärnu kuuluvale, Rüütli 44 Pärnus asuvale kinnistule. Tallinna Ringkonnakohus 29.08.2013

määrusega jättis maakohtu 14.06.2013 hagi tagamise määruse muutmata.

3. 23.09.2013 maakohus liitis tsiviilasjad 2-13-26661 ja 2-13-29062 ühte menetlusse,

tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-13-26661.

4. 15.11.2013 kohtumäärusega maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja

nõude asendada kohtulahendiga A. S. kui OÜ Pergo Hotels nõukogu liikme nõusolek juhatuse

liikme S. E.e tagasikutsumiseks. Määrus jõustus 04.12.2013.

Käesoleva kohtuotsusega kohus lahendab U. N. nõudeid kutsuda A. S. tagasi AS Pergo Hotels

nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

5. Liidetud hagiavaldustes kirjeldatud asjaolude kohaselt U. N. omandis on ½ OÜ Hotell Pärnu

osakapitalist, ülejäänud ½ OÜ Hotell Pärnu osakapitalist kuulub A. S.’le. A. S. ja U. N. on OÜ

Hotell Pärnu suhtes võrdsete õigustega juhatuse liikmed ja võrdväärsed osanikud.

OÜ-le Hotell Pärnu kuulub samanimeline Pärnu linnas Rüütli tn 44 asuv hotell. OÜ Hotell Pärnu

ning Pergo Hotels AS vahel on sõlmitud rendileping (Lisa 2), mille alusel tegeleb Pergo Hotels

AS Pärnu hotelli igapäevase majandustegevusega ning maksab selle eest OÜ-le Hotell Pärnu

renditasu.

6. Pergo Hotels AS kuulub samuti ½ ulatuses U. N.le ja ½ ulatuses A. S.le. Pergo Hotels AS-i

peamiseks varaks on Pärnu hotelli numbritubade ning restorani sisustus ja inventar. Kogu Pergo

Hotels AS –i vara väärtus on ca 450 000 eurot. Samuti töötavad Pärnu Hotelli töötajad AS-ga

Pergo Hotels sõlmitud töölepingute alusel.

A. S. on Pergo Hotels AS kolmeliikmelise nõukogu esimees. Nõukogusse kuuluvad lisaks

A. S.le tema abikaasa E. S. ning M. N., kes on U. N. abikaasa.

7. Kuni 2012.a oktoobrini tegelesid A. S. ja U. N. Pergo Hotels AS igapäevase juhtimisega

ühiselt. Kõik ettevõtte nimel tehtavad tehingud, toimingud, lahendused jne arutati enne

realiseerimist A. S. ja U. N. vahel ühiselt läbi ning võeti vastu vastavad otsustused. Vajalikud

dokumendid allkirjastas U. N. kui juhatuse liige, omades selleks A. S. heakskiitu.

Mõned kuud enne hagi esitamist distantseeris A. S. aga end ettevõtte senisest juhtimismudelist

ning rõhutas, et soovib jätta kogu majandustegevusega potentsiaalselt kaasneva riski üksnes U.

N.le kanda, taandudes ise ettevõtte reaalsest majandustegevusest. Oma käitumist ning senist

juhtimismudeli muutmist A. S. hagejale ei selgitanud.

8. U. N. oli AS Pergo Hotels juhatuse liige 7. maist 1996. a kuni 9. maini 2013.a, mil nõukogu

kutsus ta juhatusest tagasi. U. N. tagasikutsumise otsuse poolt hääletasid A. S. ja tema abikaasa

E. S.. M. N. hääletas viidatud otsusele vastu. Äriregistri kanne U. N. tagasikutsumise kohta tehti

13. mail 2013. a. Tagasikutsumise põhjuseks toodi üldsõnaliselt, et ettevõtte majandustulemused

ei olnud piisavalt head. Ettevõte on tegelikkuses edukas ja kasumlik. Ettevõtte majandustegevust

auditeeriv audiitorfirma Klea ei ole tuvastanud ettevõtte juhtimises mistahes vigu, puudujääke

vmt. U. N. on ettevõtte huvides tegutsenud vajaliku hoolsusega ning majanduslikult otstarbekalt,

samuti olnud äriühingule lojaalne.

9. Pergo Hotels AS nõukogu nimetas 9. mail 2013 sama otsusega U. N. asemel uueks juhatuse

liikmeks S. E.e, keda on avalikus meedias käsitletud kui kohtusüsteemile ja uurimisasutustele

tuntud variisikut. S. E. Pergo Hotels AS juhatuse liikmeks saamise järel andis 10. mail 2013

nõukogu esimehele A. S.le kirjaliku volikirja, millega volitas teda teostama kõiki juhatuse liikme

ülesandeid.

10. S. E.e volikiri A. S.le kehtib kuni 30. juunini 2013. a. S. E.e juhatuse liikme leping on

sõlmitud üheks aastaks, kuid juhatuse liikme lepingu p 6.1 järgi makstakse S. E.ele tasu vaid 9.

maist 2013. a kuni 31. juulini 2013. A. Sisuliselt makstakse S. E.ele tasu vaid volikirja andmise

eest.

11. Suuliselt on A. S. hagejale teatanud kavatsusest anda OÜ-le Pärnu Hotell kuuluv Pärnu hotell

rendilepingu alusel OÜ Linden Hotell kasutusse, mis on äriregistrisse kantud alles 12. mail

2013. a ning mille ainuomanikuks on A. S. abikaasa E. S.. Kuna OÜ Linden Hotell on asutatud

(ilma osakapitali sissemakseta) samal ajal hageja AS Pergo Hotels juhatusest tagasi kutsumisega

ning asendamisega A. S. kasuks tegutseva variisikuga, on hagejal põhjendatud kahtlus, et A. S.

kavatseb viia Pergo Hotels AS vara (eelkõige hotelli sisustuse) OÜ-sse Linden Hotell, tehes seda

kas tasuta, alla turuhinna või AS Pergo Hotels vara ebamõistlike tingimustega OÜ Linden Hotell

kasuks koormates.

12. Olles Pärnu Maakohtu 31. mail 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-26661 määratud AS

Pergo Hotels juhatuse asendusliikmeks, saatis hageja S. E.ele ning A. S.le enda lepingulise

esindaja vahendusel järelepärimised, et saada informatsiooni kostjate tegevuse kohta Pergo

Hotels AS nimel ning kostja A. S. tegevuse kohta OÜ Hotell Pärnu nimel. A. S. 10. juunil 2013

deklareeris, et ta hageja lepingulisele esindajale dokumente üle ei anna ning informatsiooni ei

avalda, kuivõrd väidetavalt on U. N.l niigi kõigile dokumentidele juurdepääs. Tegelikkuses ei

olnud hagejal sel hetkel dokumentidele juurdepääsu ning AS Pergo Hotels kontoriruumides

vastavaid dokumente ei olnud. Hageja enda järelepärimisele A. S. ei vastanud.

13. Ka puuduliku informatsiooni põhjal on hageja jaoks ilmne, et kostjad on teinud kõik

võimaliku mõlema ettevõtte majandustegevuse üleviimiseks OÜ-sse Linden Hotell. S. E. ning

OÜ Linden Hotell juhatuse liige E. S. on saatnud kõigile Pergo Hotels AS töötajatele kirjad,

mille kohaselt toimub 1. juunil 2013.a ettevõtte üleminek, millega Pergo Hotels AS asemele

astub OÜ Linden Hotell ning vormistanud ettevõtte väidetavast üleminekust lähtuvalt ümber ka

töötajate töölepingud OÜ-sse Linden Hotell. Kuna ettevõtte ülemineku õiguslikuks eelduseks on

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmine omandavale äriühingule, on teatisest ilmne,

et A. S. kavatsus on võõrandada Pergo Hotels AS vara OÜ-le Linden Hotell. S. E. teatas

hagejale, et OÜ Hotell Pärnu kavatseb realiseerida enda kui üürileandja pandiõigust ning müüa

Pergo Hotels AS vara maha enampakkumisel. Hagejale esitati teade Pergo Hotels AS vara

enampakkumisel müümise kohta alles 10. juunil 2013. a kell 19:21, vara enampakkumine oli

kavandatud järgmiseks hommikuks kell 8:00. Hageja esitas kohe vastuväite, et niivõrd lühikese

etteteatamisega on vara enampakkumine lubamatu ning see rikub Pärnu Maakohtu poolt 31. mail

2013. a seatud Pergo Hotels AS vara võõrandamise keeldu. Samal õhtul sõlmisid Pergo Hotels

AS ja OÜ Hotell Pärnu kokkuleppe (mõlemaid esindas U. N.), et Pergo Hotels AS vara

võõrandamine alla turuhinna on keelatud ning teavitasid sellest kostjat. Sellest hoolimata viisid

S. E. ja A. S. enampakkumise järgmisel päeval läbi ning võõrandasid kogu Pergo Hotels AS vara

OÜ-le Hotell Pärnu. Hageja on töötajatelt kuulnud, et vara võõrandati hinnaga ca 127 000 eurot,

seega ca kolm korda selle tegelikust väärtusest (vähemalt 450 000 eurot) odavama hinnaga.

Kostja põhjustas sellega Pergo Hotels AS-ile vähemalt 300 000 eurot kahju.

14. Hageja peab tõenäoliseks, et 11.06.2013 hagejani jõudnud, 10. mai 2013 kuupäeva kandvad

teatised vara suhtes pandiõiguse teostamisest ja üürilepingu ülesütlemise kohta on vormistatud

hiljem tagantjärele eesmärgiga õigustada AS Pergo Hotels varade käsutamist hoolimata kohtu

poolt seatud käsutamiskeelust.

15. Kostja on OÜ Linden Hotell nimele vormistanud ka Pärnu hotelli poolt kasutatavad

kaardimakseterminalid, Pergo Hotels AS-i kasutuses olnud kaardimakseterminalid on

krediidiasutuse poolt tagastatud. See tähendab, et kogu Pärnu hotelli tulu ning sissetulevad

rahavood pööratakse vahetult OÜ Linden Hotell kasuks, kes on eelduslikult sõlminud uued

lepingud kaardimakseterminalide kasutamiseks.

16. OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks on Pärnus, Rüütli tn 44 asuv kinnistu ning sellel asuv

Pärnu hotell. Kinnistusraamatu registriosa III jakku on 17.mai 2013 kinnistamisavalduse alusel

27. mail 2013 sisse kantud märkus üürilepingu (üürilepingu pool: Linden Hotell OÜ

(registrikood 12472052)) kohta tähtajaga 30.12.2030. Hageja sai 11. juunil 2013 enda valdusesse

ka koopia OÜ Linden Hotell ja OÜ Hotell Pärnu vahel 17. mail 2013 hageja teadmata sõlmitud

üürilepingust, millega on Rüütli 44 kinnistu koormatud järgmiseks 17 aastaks OÜ Linden Hotell

kasuks.

17. Ülalkirjeldatud tegevusega on A. S. saanud Pergo Hotels AS-i üle ebaseadusliku mõjuvõimu,

mida ta kavatseb kasutada äriühingu huvide vastaselt, eelistades oma erahuve ettevõtte huvidele.

A. S. on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, tegutsedes ettevõtte huvide vastaselt ja

eelistades oma huve ettevõtte huvidele. A. S. on teinud kõik selleks, et Pergo Hotels AS

majanduslikku olukorda halvendada. A. S. on seadnud ettevõtet juhtima variisiku ning saanud

selle kaudu ettevõtte üle täieliku, õigusvastase ja keelatud kontrolli, eesmärgiga viia äriühingu

vara sellest välja. A. S. on teinud ka sellekohaseid toiminguid, võõrandades Pergo Hotels AS-i

vara alla selle turuhinna ning tehes seda kohtu poolt seatud käsutuskeeldu eirates. Hageja on

seisukohal, et A. S. poolt vastav kohustuste rikkumine on käsitletav mõjuva põhjusena ÄS § 319

lg 5 mõttes.

18. Samuti A. S. on rikkunud OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, koormates

osaühingu põhivara pikaajaliselt enda abikaasa ettevõtte kasuks ning varjates vastavat asjaolu.

See on mõjuv põhjus A. S. juhatusest tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel. Pikajalise

üürilepingu sõlmimise ajal ei olnud 5 päeva varem registrisse kantud OÜ-l Linden Hotell hotelli

käitlemiseks vara ega töötajaid. Samuti on A. S. andnud tasuta ja kirjalikku lepingut

vormistamata OÜ Linden Hotell kasutusse hotelli ja restorani sisustuse väärtusega on ca 450 000

eurot. Arvestades hotelli sisustuse väärtust, on A. S. jätnud OÜ Hotell Pärnu ilma äärmiselt

olulisest sissetulekust. Hageja on seisukohal, et järgmise loogilise sammuna viib A. S. hotelli

sisustuse ning võimalik, et ka Rüütli 44, Pärnu kinnistu, üle OÜ-sse Linden Hotell. Nagu nähtub

Pergo Hotels AS töötajatele esitatud teatistest, on A. S. ettekujutuses toimunud isegi ettevõtte

üleminek Pergo Hotels AS-ist OÜ-sse Linden Hotell.

19. Eelkirjeldatud asjaoludel hageja Pergo Hotels AS-i 50% aktsiakapitali omanikuna ning OÜ

Hotell Pärnu 50% osakapitali osanikuna taotleb A. S. tagasikutsumist AS Pergo Hotels

nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud

kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

20. Kostja 07.08.2013 kirjalikes vastustes U. N. hagile A. S. vastu A. S. AS Pergo Hotels

nõukogust tagasikutsumiseks ja U. N. hagile A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest

leiab, et hagid on alusetud, ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Hageja on ebaõigesti

kajastanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid.

Kostja AS Pergo Hotels nõukogust tagasikutsumise hagis hageja leiab, et kostja on rikkunud

äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, mis seisneb (i) hageja kui eduka juhatuse liikme

asendamises ettevõttega varasemat seost mitteomava ning halva mainega S. E.ega, ning (ii)

juhatuse liikme ülesannete õigusvastases ülevõtmises kavatsusega anda hotelli tulu üle OÜ-le

Linden Hotell.

Kostja OÜ Hotell Pärnu juhatusest tagasikutsumise hagi tugineb sellele, et kostja on rikkunud

äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, mis seisneb: (i) OÜ Hotell Pärnu peamiseks

varaks oleva Rüütli 44 kinnistu koormamises järgmiseks 17 aastaks enda abikaasa vastloodud

äriühingu OÜ Linden Hotell kasuks, hoolimata sellest, et viidatud äriühingul ei ole vara,

töötajaid, rahalisi vahendeid ega kogemust hotelli käitlemiseks; (ii) AS-ilt Pergo Hotels kohtu

poolt seatud käsutuskeeldu rikkudes omandatud hotelli sisustuse andmises tasuta OÜ Linden

Hotell kasutada; (iii) hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele informatsiooni

ja dokumente andmisest keeldumises; (iv) põhjendatud kahtluse loomises, et ta on tõenäoliselt

teinud ettevalmistavaid samme selleks, et võõrandada OÜ Hotell Pärnu vara, sealhulgas hotelli

sisustus ning Rüütli 44, Pärnu kinnistu OÜ’le Linden Hotell.

Kostja on seisukohal, et eeltoodud rikkumised ei ole aset leidnud.

21. Hageja tegutses Pergo Hotels AS juhatuse liikmena alates 07.05.1996 kuni 09.05.2013, mil

Pergo Hotels AS nõukogu kutsus hageja juhatusest tagasi. Nõukogu protokolli kohaselt oli

hageja juhatusest tagasikutsumine tingitud sellest, et hageja rikkus oma kohustusi juhatuse

liikmena:

1) ÄS § 292 lg 1 p 11 ja § 306 lg 31 nõudeid rikkudes hageja ei kutsunud enda ametisoleku ajal

kokku üldkoosolekut negatiivse omakapitali probleemi lahendamiseks ega esitanud ka

pankrotiavaldust, kuigi Pergo Hotels AS omakapital on negatiivne juba aastast 2011 ja

aktsiaselts ei olnud võimeline täitma nõuetekohaselt kõiki kohustusi.

2) Hageja rikkus ÄS §-is 331 ja RPS § 25 lg-s 1 sätestatud äriühingu majandusaasta aruandluse

täielikkuse ja õigsuse kohustust: hageja poolt koostatud 2012. aasta majandusaasta aruanne

sisaldab ebaõiget informatsiooni 2012.a Hotell Pärnu numbritubade remondi ja sisustamise

kohta. Hotelli numbritubade remondi ja konditsioneeride paigaldamise teostas OÜ Hotell Pärnu,

mitte Pergo Hotels AS. Samuti teostas OÜ Hotell Pärnu liftide remondi. Pergo Hotels AS soetas

üksnes osaliselt numbritubadesse uut mööblit (täpsemalt 53 numbrituppa 80-st). Nõudmisele

vaatamata hageja ei korrigeerinud majandusaasta aruannet ega esitanud nõuetekohast aruannet

Pergo Hotels AS-i nõukogule arvamuse andmiseks.

3) Pergo Hotels AS-i raamatupidamise korraldamises on olnud puudujääke: see on olnud

viimasel ajal pidevalt maksuhalduri kontrolli all. Viimati alustas maksuhaldur menetlust Pergo

Hotels AS 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõuete õigsuse

tuvastamiseks.

22. Hageja, kes on käesoleva tsiviilasja raames nimetatud Pergo Hotels AS-i juhatuse

asendusliikmeks, rikub jätkuvalt oma juhatuse liikme kohustusi seoses üldkoosoleku

kokkukutsumisega. Eeltoodu tõendab, et hageja ei ole pädev täitma seadusest tulenevaid juhatuse

liikme ülesandeid ning tema vabastamine juhatuse liikme ülesannetest oli põhjendatud.

23. Juhatuse liikme vahetamine on toimunud seaduslikult. Pergo Hotels AS –i nõukogu võttis

09.05.2013 vastu otsuse valida Pergo Hotels AS –i juhatuse liikmeks hageja asemel S. E.. Kostja

leidis, et S. E.el on olemas teadmised ja kogemused keerulises majanduslikus olukorras oleva

Pergo Hotels AS-i majandustegevuse võimalikuks reorganiseerimiseks või vajadusel

likvideerimiseks ja/või pankrotimenetluse alustamiseks. S. E. asus juhatuse liikmeks saamisel

reaalselt analüüsima Pergo Hotels AS-i majanduslikku olukorda ning võimalusi ettevõtte

päästmiseks, samuti oli nõus Pergo Hotels AS-ile üle jõu käiva üürilepingu lõpetamisega OÜ

Hotell Pärnu poolt.

24. S. E. 10.05.2013 volikirjaga ei andnud kostjale Pergo Hotels AS-i juhatuse liikme volitusi.

Kostjale antud volitus puudutas ettevõtte igapäevaste administratiivsete ülesannete täitmist,

volikiri ei võimaldanud kostjal esindada äriühingut pangas, kohtus ega muudes ametiasutustes,

vaid üksnes ettevõtte igapäevase administratiivse tööga seonduvates küsimustes (nt suhtluses

klientidega, kaupade ja teenuste vastuvõtmisel jne). Selliseid ülesandeid täitis kostja ka siis, kui

Pergo Hotels AS juhatuse liige oli hageja, varasemalt on hageja kostja poolt ettevõtte kasuks

vastava sisulise töö tegemist aktsepteerinud. S. E. ise asus tegelema Pergo Hotels AS-i

strateegilise juhtimisega.

25. Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vahel oli 31.10.2003 sõlmitud äriruumi üürileping

Rüütli 44, Pärnus asuva Hotell Pärnu kasutamiseks ja opereerimiseks. Alates 2012. aasta

detsembrist lõpetas Pergo Hotels AS üüri maksmise lepingu alusel ja 10.05.2013 seisuga oli AS

Pergo Hotels üürilepingust tulenev võlgnevus juba 89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised

summas 8782,28 eurot. Kuna Pergo Hotels AS ei suutnud oma üürilepingust tulenevaid

kohustusi täita, siis ütles OÜ Hotell Pärnu üürilepingu üles ning teostas üürilepingust tuleneva

võlgnevuse katteks üürileandja pandiõigust.

26. Pergo Hotels AS vara käsutus oli õiguspärane ja tehing vastas turutingimustele. OÜ Hotell

Pärnu juhatuse liikmed on A. S. ja U. N., kummalgi oli iseseisev esindusõigus, A. S. volitused

peatati alates 14.06.2013 tsiviilasja nr 2-13-29062 raames. Seega oli A. S. õigustatud OÜ Hotell

Pärnu nimel teostama 11.06.2013 üürileandja pandiõigust ja esitama OÜ Hotell Pärnu nimel

pakkumise. Kuna vara käsutamine ei toimunud Pergo Hotels AS-i poolt, siis ei puutu antud juhul

asjasse käesolevas tsiviilasjas 31.05.2013 tehtud kohtumäärusega kehtestatud Pergo Hotels AS

esindusõiguse ja vara käsutuspiirangud. Samuti ei muuda vara käsutust kehtetuks Pergo Hotels

AS ja OÜ Hotell Pärnu poolt 10.06.2013 hageja isikus sõlmitud kokkulepe üürileandja

pandiõiguse teostamisele täiendavate tingimuste kehtestamiseks.

27. Kooskõlas AÕS § 293 lg-ga 1 teavitas OÜ Hotell Pärnu Pergo Hotels AS-i üürileandja

pandiõiguse teostamiseks avaliku enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Samuti avaldati

enampakkumise teade kuulutusteportaalis www.soov.ee. Pergo Hotels AS-i kogu Hotell Pärnu

ruumides asuva vallasvara võõrandati ainsana pakkumise teinud OÜ-le Hotell Pärnu

pakkumishinnaga 129 500 eurot. AÕS § 294 lg 3 kohaselt OÜ Hotell Pärnu tasaarvestas oma

müügihinna tasumise kohustuse üürilepingust tuleneva võlgnevusega summas 89 370,24 eurot,

millele lisandusid viivised summas 8782,28 eurot, ning ülejäänud müügihind summas 31 347,48

kuulus tasumisele Pergo Hotels AS-ile.

28. Kostja on seisukohal, et antud juhul toimus Pergo Hotels AS vara müük parima võimaliku

hinnaga. Hoolimata avalikust enampakkumisest ei olnud vara suhtes rohkem ostuhuvilisi. Hotelli

numbritubade ja restorani sisustuse ja inventari, kui spetsiifilise vara likviidsus ja turuväärtus on

oluliselt madalam kui taolistel esemetel iseseisvana tavakasutuses olles. Hotelli inventar ja

sisseseade sobib reeglina ainult konkreetselt sama hotelli jaoks ning väga raske on leida huvilisi,

kes sooviksid omandada suures koguses ühesugust kasutatud mööblit ja amortiseerunud

olmetehnikat. Seega on loogiline, et OÜ Hotell Pärnu vara omandamisest huvitatud ainsa isikuna

oli valmis pakkuma selle eest ka kõrgemat hinda, kui mis tahes kolmas isik. Hageja etteheited

vara ebaseadusliku väljakantimise kohta alla turuhinna on alusetud ja tõendamata.

29. Äritegevuse jätkamiseks sõlmis OÜ Hotell Pärnu 17.05.2013 OÜ-ga Linden Hotell uue

üürilepingu, mille p 3.1 kohaselt tasub OÜ Linden Hotell üüri 14 000 eurot kuus (lisandub

käibemaks). Seega on uue üürilepingu tingimused OÜ Hotell Pärnu jaoks soodsamad kui Pergo

Hotels AS-iga sõlmitud üürilepingus (viimases oli igakuine üür 12 782,33 eurot). Samuti on OÜ

Linden Hotell näol tegemist maksejõulise isikuga. Poolte kokkuleppel on asunud OÜ Linden

Hotell juures tööle ka mõned Pergo Hotels AS –i endised töötajad.

30. Pergo Hotels AS-i töötajate ülevõtmine Linden Hotell OÜ poolt toimus pärast OÜ Hotell

Pärnu ning Pergo Hotels AS-i vahelise üürilepingu lõpetamist. Juhul, kui OÜ Linden Hotell ei

oleks Pergo Hotels AS-i töötajate töölepinguid üle võtnud, vastutaks Pergo Hotels AS jätkuvalt

töölepingute täitmise eest (sh töötasude ning vastavate maksude tasumise eest) olukorras, kus

Pergo Hotels AS-i tegevus Hotell Pärnu opereerimisel oli juba faktiliselt lõppenud ning kus

Pergo Hotels AS-il puudus igasugune võimalus tööjõukulude katmiseks jooksvast tulust.

31. Hageja ja kostja omavad võrdseid osalusi OÜ-s Hotell Pärnu ja Pergo Hotels AS-is ning

peaksid seega olema võrdselt huvitatud mõlema äriühingu heast käekäigust. Hageja ja kostja

peamiseks tuluallikaks on OÜ Hotell Pärnu poolt Hotell Pärnu üürimisest saadav tulu. Kuna

hageja juhtimise all muutus Pergo Hotels AS-i omakapital negatiivseks ning Pergo Hotels AS ei

suutnud enam oma üürilepingust tulenevaid kohustusi täita, siis ei olnud antud üürileping kasulik

enam ei sisuliselt pankroti äärel olevale Pergo Hotels AS-ile, kellele käis üle jõu vastava lepingu

täitmine ning sellega kaasnevate kulude kandmine, ega ka OÜ-le Hotell Pärnu, mis jäi ilma

oodatavast üüritulust. OÜ Hotell Pärnu ja Pergo Hotels AS vahelise üürilepingu lõpetamine ning

Hotelli Pärnu opereerimise üleandmine uuele maksejõulisele äriühingule suurema üüritasuga on

olnud majanduslikult igatpidi mõistlik.

32. OÜ Linden Hotell on usaldusväärne vastaspool. OÜ Linden Hotell on täitnud korrektselt

kõiki talle üürilepingust tulenevaid kohustusi ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit OÜ

Linden Hotell rahaliste vahendite puudumise kohta. OÜ Linden juhtimisega tegeleb selle

juhatuse liige E. S., kes omab hotellinduses töötamiseks vajalikku haridust ja kvalifikatsiooni

ning pikaajalist kogemust. Samuti on OÜ-l Linden Hotell olemas Hotell Pärnu opereerimiseks

vajalik tööjõud: kostjale teadaolevalt on asunud poolte kokkuleppel OÜ Linden Hotell juures

tööle mitmed Pergo Hotels AS endised töötajad, kes võeti Linden Hotell OÜ poolt üle pärast

üürilepingu lõpetamist OÜ Hotell Pärnu OÜ ning Pergo Hotels AS-i vahel.

33. Kuna OÜ Hotell Pärnu poolt 11.06.2013 omandatud AS Pergo Hotels vara asub Hotell Pärnu

ruumides, siis hetkel kasutab OÜ Linden Hotell nimetatud vara OÜ Hotell Pärnu ja OÜ Linden

Hotell vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Kostja kui OÜ Hotell Pärnu juhatuse liige ning OÜ

Linden Hotell soovisid sõlmida lisaks ka eraldi lepingu vallasvara kasutamise (sh üüritasu)

kohta, kuid kostja volitused juhatuse liikmena peatati 14.06.2013 ning hageja volitustega

juhatuse liikmena ei ole ise midagi selleks ette võtnud, et saada OÜ-lt Linden Hotell vallasvara

kasutamise eest eraldi tasu. OÜ Linden Hotell on näidanud oma valmisolekut kokkuleppel tasu

maksta.

34. Kostja ei ole keeldunud hagejale dokumentide ja informatsiooni andmisest. Hageja pöördus

kostja poole oma esindaja kaudu 05.06.2013 (hagiavalduse lisa 10), milles palus infot ja

dokumente Pergo Hotels AS-iga üürilepingu lõpetamise kohta ning OÜ-ga Linden Hotell uue

üürilepingu sõlmimise kohta. Kostja vastas 10.06.2013 hageja esindaja järelepärimisele, et kogu

OÜ-d Hotell Pärnu puudutavale dokumentatsioonile on hagejal i juhatuse liikmena olemas

juurdepääs OÜ Hotell Pärnu kontoriruumidesse, mis asuvad äriühingu registreeritud aadressil

Rüütli 44, Pärnu. Seda, et hagejal oli olemas palutud dokumentidele juurdepääs, tõendab ka see,

et viidatud dokumendid olid lisatud hagiavaldusele. Kostja lõpetas kahjumliku üürilepingu ja

sõlmis uue üürilepingu, et täita oma juhatuse liikme kohustust käituda OÜ Hotell Pärnu

parimates huvides. Hageja ise ei teinud OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena midagi olukorra

parandamiseks ega olnud huvitatud ka konstruktiivsest koostööst kostjaga.

35. Kostja võib kinnitada, et tal ei ole olnud plaanis OÜ Hotell Pärnu kinnistut võõrandada, mida

kinnitab üürilepingu sõlmimine nimetatud kinnistu osas OÜ-ga Linden Hotell ja ka vastava

üürimärke seadmine kinnistusraamatusse. Kostja tahe oli üksnes leida kinnistule ja sellel asuvale

hotellihoonele usaldusväärne ja maksejõuline üürnik. Samuti ei plaaninud kostja müüja OÜ-le

Linden Hotell Pergo Hotels AS-ilt omandatud vallasvara. Samas ei näe kostja selles probleemi,

kui OÜ Linden Hotell soovib vara üürilepingu kasutamise asemel selle omandada ning teeb vara

omandamiseks ka vastuvõetava ettepaneku.

36. Kõik hageja esitatud väited kostja poolt oma lojaalsuskohustuse rikkumise kohta on alusetud

ja tõendamata. Kogu kostja tegevus on olnud kantud soovist tagada OÜ-le Hotell Pärnu jätkuv ja

turutingimustele vastav üürivoog, käitudes seega samaaegselt nii hageja kui enda huvides, kuna

pooled omavad OÜ-s Hotell Pärnu võrdseid osalusi. Kostja palub jätta hageja nõuded täies

ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

37. Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära

menetlusosaliste seisukohad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke

tõendeid, leiab, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata.

38. Hageja taotleb kostja tagasikutsumist OÜ Hotell Pärnu juhatusest ja Pergo Hotels AS

nõukogust, sest kostja on rikkunud äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust. Äriseadustiku

(ÄS) § § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on

esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist

kohtu poolt. ÄS § 319 lg 5 järgi võivad ka aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt

1/10 aktsiakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Asjas

ei ole vaidlust, et hageja omab ½ OÜ Hotell Pärnu osakapitalist ja ½ Pergo Hotels AS

aktsiakapitalist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja tagasikutsumist eelnimetatud

äriühingute juhtorganitest. Hagi lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on rikkunud äriühingu

juhtorgani liikme lojaalsuskohustus ning kas võimalik lojaalsuskohustuse rikkumine on

praeguses asjas käsitatav mõjuv põhjusena juhatuse/nõukogu liikme tagasikutsumiseks kohtu

poolt.

39. Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- hageja ja kostja kumbki omavad 50% Pergo Hotels AS aktsiatest ja 50% OÜ Hotell Pärnu

osakapitalist.

- Kostja ja hageja mõlemad on ka OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmed, võrdse esindusõigusega.

- Hageja oli 07.05.1996 - 09.05.2013 AS Pergo Hotels juhatuse liige.

- Kostja on Pergo Hotels AS kolmeliikmelise nõukogu esimees, ülejäänud kaks nõukogu liiget

on hageja abikaasa M.N. ja kostja abikaasa E. S..

- 09.05.2013 otsusega (I kd, lk 31-32) Pergo Hotels AS nõukogu kutsus hageja Pergo Hotels AS

juhatusest tagasi.

- Nõukogu 09.05.2013 otsusega nimetati hageja asemel uue juhatuse liikmena ametisse S. E.,

kellega sõlmiti 09.05.2013 ka juhatuse liikme leping tähtajaga 1 aasta alates 09.05.2013.

- OÜ-le Hotell Pärnu kuulub kinnistu Pärnu linnas, aadressil Rüütli 44, millel asuvas hoones

tegutseb hotell Pärnu.

- Hotelli numbritubade ja restorani sisustus ning inventar kuulus AS-ile Pergo Hotels.

- Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vahel oli sõlmitud 31.10.2003 äriruumi üürileping (I kd,

lk 18 – 24), millega OÜ Hotell Pärnu andis AS-ile Pergo Hotels üürile hoone asukohaga Pärnu,

Rüütli 44 tähtajaga 01.11.2013. Alates 01.12.2010 üürilepingu muudatusest oli üürimääraks

12 782,33 €, täiendavalt oli AS Pergo Hotels kohustatud tasuma üüritud hoonega seotud

kõrvalkulud, maksud ja koormised.

- 10.05.2013 A. S. OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena esitas Pergo Hotels AS-ile üürilepingu

ülesütlemise teate (I kd, lk 220), millega üürilepingu punkti 7.2.5. alusel öeldi üürileping

võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles alates 10.05.2013.

- 17.05.2013 sõlmisid OÜ Hotell Pärnu, keda esindas A. S., ja Linden Hotell OÜ, keda esindas

E.S., äriruumi üürilepingu (I kd, lk 231 – 236), millega Linden Hotell OÜ sai üürile Rüütli 44,

Pärnus asuvad äriruumid üldpinnaga 4208,1 m2 koos hoonet ümbritseva territooriumiga tähtajaga

kuni 30.12.2030. Üürihinnaks kehtestati 14 000 € (lisandub käibemaks) kuus. Lisaks üürile

kohustus üürnik tasuma üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud juhul, kui ta ei sõlmi

otselepingut teenuS.kkujaga: kommunaalteenuste (elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte,

prügivedu) eest vastavalt tarbimisele, internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja

valvesüsteemi eest vastavalt teenuS.kkujaga sõlmitud lepingule ja tegelikule tarbimisele. Märkus

OÜ-ga Linden Hotell sõlmitud üürilepingu kohta on kantud kinnistusraamatusse;

- 11.06.2013 kell 8.00 toimus OÜ Hotell Pärnu kui üürileandja pandiõiguse teostamiseks

enampakkumine, mille käigus OÜ Hotell Pärnu omandas Pergo Hotels AS-ile kuulunud hotelli

numbritubade ja restorani sisustuse tervikvarana alghinnaga 129 500 € (lisandub käibemaks,

enampakkumise akt II kd, lk 34 – 63). Enampakkumisel omandatud vara OÜ Hotell Pärnu andis

kasutada Linden Hotell OÜ-le, kasutamise tasu kohta kokkulepet sõlmitud ei ole.

39. Hagiavalduse kohaselt kostja poolt OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme lojaalsuskohustuse

rikkumine seisneb järgnevas:

1) OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks oleva Rüütli 44 kinnistu koormamine 17 aastaks enda

abikaasa vastloodud äriühingu OÜ Linden Hotell, millel ei ole hotelli käitlemiseks vara,

töötajaid, rahalisi vahendeid ega kogemust, kasuks;

2) OÜ Hotell Pärnu poolt Pergo Hotels AS-ilt kohtu poolt seatud käsutuskeeldu rikkudes

omandatud hotelli sisustuse andmine tasuta OÜ Linden Hotell kasutada;

3) kostja keeldus andmast hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele

informatsiooni ja dokumente;

4) kostja lõi põhjendatud kahtluse, et on tõenäoliselt teinud ettevalmistavaid samme selleks, et

võõrandada OÜ Hotell Pärnu vara, sealhulgas hotelli sisustus ning Rüütli 44, Pärnus asuv

kinnistu, OÜ-le Linden Hotell.

40. Hagiavalduse kohaselt Pergo Hotels AS-i nõukogu liikmena kostja on rikkus samuti nõukogu

liikme lojaalsuskohustust, mis seisnes järgnevas:

1) A. S. asendas hageja kui senise eduka juhatuse liikme ilmselgelt variisikuga, üldiselt

teadaolevalt halva mainega S. E.ega;

2) S. E.elt saadud volikirja abil kostja õigusvastaselt võttis üle ettevõtte juhtimise kavatsusega

anda hotelli tulu enda abikaasa ettevõttele.

Hageja leiab, et nõukogu liikme tegutsemine ettevõtte huvide vastaselt ja oma huvide ettevõtte

huvidele eelistamine on ÄS § 319 lg-s 5 nimetatud mõjuv põhjus nõukogu liikme

tagasikutsumiseks.

41. Juriidiline isik osaleb õiguskäibes organite kaudu. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 31 lg 1 järgi

eraõigusliku juriidilise isiku organiteks on üldkoosolek ja juhtus, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. Aktsiaseltsi kohustuslikeks organiteks on ÄS §-ide 290, 306 ja 316 kohaselt aktsionäride

üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. ÄS § -ide 170, 180 ja 189 järgi on osaühingu kohustuslikeks

organiteks osanike koosolek ja juhatus, nõukogu peab osaühingul olema, kui see on ette nähtud

põhikirjas. OÜ Hotell Pärnu põhikirjas nõukogu ette ei nähta.

Eraõigusliku juriidilise kõik organid põhinevad liikmesusel, organ täidab juriidilise isiku

ülesandeid ja peab tegutsema viimase huvides.

Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb eristada hageja ja kostja kui kaasaktsionäride ja –osanike

omavahelisi suhteid, hageja ja kostja kui aktsionäride/osanike suhteid aktsiaseltsi/osaühinguga

ning hageja või kostja kui äriühingu juhatuse või nõukogu liikme suhteid vastava äriühinguga.

Hageja hagiavalduses tugineb sellele, et kostja on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust

äriühingute suhtes. Hageja ja kostja on vaidlusaluse osaühingu ainsad osanikud ja aktsiaseltsi

ainsad aktsionärid võrdsetes osades, mistõttu tuleb kummagi äriühingu juhtorgani liikme

lojaalsuskohustuse hindamisel kaaluda samaaegselt mõlema äriühingu huve.

42. Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorgani iga liige on eraldiseisvas seaduse ja põhikirjaga

reguleeritud õigussuhtes juriidilise isikuga, mille juhtorganisse ta kuulub. Juriidilise isiku ja tema

juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on käsitatav käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena.

Juhtorgani liikmele seadusest tulenev üldine lojaalsuskohustus tähendab, et juriidilise isiku

juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve isiklikele

või kolmandate isikute huvidele. Lisaks tuleneb üldine lojaalsus- ja hoolsuskohustus VÕS § -st

620. Viidatud paragrahvi teises lõikes sätestatust nähtuvalt seisneb lojaalsuskohustus eelkõige

kohustuses täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning hoida ära kahju tekkimine käsundiandja varale.

43. Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid kostja poolt lojaalsuskohustuse

rikkumise kohta.

Hageja toob esile, et kostja Pergo Hotels AS-i nõukogu liikmena vahetas hageja kui eduka

juhatuse liikme välja teise isiku vastu, kes on ajakirjanduses ja õiguskaitseorganites tuntud

variisik. ÄS § 322 lg 1 järgi on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole

koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Pergo Hotels AS-i 09.05.2013 otsust nr 1 (I kd, lk 31-

32) ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud ega tühistatud. Pergo Hotels AS-i nõukogu on

kolmeliikmeline ning hageja tagasikutsumise poolt hääletasid kaks nõukogu liiget. Kollegiaalse

organi otsust ei ole alust lugeda kostja ainuisikuliseks tegevuseks sellele vaatamata, et hageja

tagasikutsumise poolt hääletanud nõukogu liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa.

44. Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid uueks juhatuse liikmeks valitud S. E.e kuvandit

tuntud variisikuna. Kohus nõustub kostjaga, et S. E.est loodud võimalik negatiivne meediapilt ei

oma antud asjas tähtsust. Kohtule teadaolevalt on S. E. kõrgema juriidilise haridusega, ta on

olnud tegev äriühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Puuduvad andmed, et S. E. ei vasta

ÄS §-is 308 juhatuse liikmele kehtestatud nõuetele. Asjas esitatud tõendid (2011.a

majandusaasta aruanne, I kd lk 101 – 122, hageja enda e-kiri kostjale Pergo Hotels AS tasumata

arvete kohta, III kd, lk 124) kinnitavad kostja väidet, et Pergo Hotels AS majanduslik seisund on

raske: omakapital on 2011.a majandusaasta tulemist alates negatiivne ja see tendents süveneb.

Seisuga 31.12.2011 oli omakapital -164 364 €, 20.03.2013 koostatud raamatupidamisbilansist ja

kasumiaruandest nähtuvalt (I kd, lk 124 – 126) oli 31.12.2012 seisuga omakapital – 145 550,39 €

ja 28.02.2013 seisuga -214 207,86 €. Kostja on 20.03.2013 kirjast audiitorile (I kd, lk 123)

nähtub, et kostja eesmärk oli päästa Pergo Hotels AS pankrotist ning selleks ühe lahendusena

nägi kostja ette omanikevahetust, kui omanikud ei nõustu ettevõtet müüma, siis soovis kostja

kindlustada ettevõtte vara võimalikult suures ulatuses säilimise ja tagada, et maksejõuetu

ettevõte ei osaleks majandustegevuses ega tekitaks juurde kohustusi, mida ei suudeta täita.

Eeltoodu alusel on eluliselt usutavad kostja väited, et S. E. kutsuti juhatuse liikmeks eesmärgiga

Pergo Hotels majandustegevus reorganiseerida ning alustada vajadusel likvideerimismenetluse

ja/või pankrotimenetlus, sest tal on kogemusi raskustes ettevõtetega.

ÄS § 309 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme

valimiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 309 lg 3 kohaselt nõukogu võib juhatuse liikme

sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Seega ei saa hageja tagasikutsumist Pergo Hotels AS

juhatusest ja S. E.e uueks juhatuse liikmeks valimist nõukogu liikmetele, sh kostjale, ette heita.

45. Kohus möönab, et S. E.ega sõlmitud juhatuse liikme lepingu tähtaeg, kokkulepitud tasu

maksmise tähtaeg ning S. E.e poolt juhatuse liikmeks saamise järel kostjale volikirja andmine

Pergo Hotels AS esindamiseks võisid tekitada kahtlusi, et kostja kasutab S. E.t ettevõtte üle

võimu saamiseks. Samas ei ole kostja alates volituste 10.05.2013 saamisest kuni 31.05.2014

kohtumäärusega S. E.e ja kostja volituste peatamiseni teinud mingeid tehinguid, mis selliseid

kahtlusi kinnitaksid. Samuti hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et kostja volikirja alusel

täitis ainult ettevõtte igapäevase administreerimise ja kliendisuhtlusega seotud ülesandeid, ka

hageja juhatuse liikmeks oleku ajal kostja täitis Pergo Hotels AS-is administratiivseid

ülesandeid, olles samal ajal nõukogu liige. Hageja hagiavalduses märgib ka ise, et kostja

eemaldus alates 2012.a oktoobrist ettevõtte senisest juhtimismudelist, kuni selle ajani arutasid

pooled kõik Pergo Hotels AS-i majandustegevuse ja juhtimisega seotud küsimused omavahel

eelnevalt läbi ning hageja ei kirjutanud ühelegi dokumendile alla ilma selleks kostja nõusolekut

omamata. S. E.e antud volikiri ei võimaldanud kostjal taotleda kannete muutmist äriregistris,

kostjal puudus juurdepääs Pergo Hotels AS pangakontole.

46. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja 14.10.2013 menetlusdokumendis (II kd, lk 83)

esitatud väidet, et AS Pergo Hotels omakapitali negatiivsus oli igal ajahetkel kõrvaldatav ning

enne 09.05.2013 nõukogu koosolekut oli poolte ühine eesmärk suunatud sellele, et müüa AS

Pergo Hotels üürilepingu perioodi lõpul AS Pergo Hotels vara (hotellitubade ja restorani sisustus

väärtusega ca 450 000 €) OÜ-le Hotell Pärnu, viia selle kaudu aktsiaseltsi omakapital

positiivseks ning ühtlasi täita AS Pergo Hotels lepingulised kohustused OÜ Hotell Pärnu ees.

Hageja väited hotellisisustuse väärtuse kohta tuginevad Pergo Hotels AS-i põhivara inventuuri ja

väikevahendite analüütilise konto käibe andmetele 01.07.2013 – 31.07.2013 (II kd, lk 121 –

123), milles kajastatavad põhivara raamatupidamislikku jääkväärtust ja väikevahendite

soetamisväärtust. Muid tõendeid vara turuväärtuse kohta esitatud ei ole.

Üürileandja pandiõiguse teostamiseks 11.06.2013 korraldatud enampakkumisel on OÜ Hotell

Pärnu ostnud sama vara hinnaga 129 500 € (enampakkumise akt II kd, lk 34 – 63). Hageja ei ole

tõendanud vara turuväärtust 450 000 €. Samuti ei ole tõendeid, et Pergo Hotels AS-ile on vara

selle hinnaga müümise tõttu tekkinud kahju. 10.06.2013 Pergo Hotels AS-i ja OÜ Hotell Pärnu

vahel vormistatud kokkulepe (I kd, lk 216) pandiõiguse teostamise avaliku enampakkumise teel

välistamise kohta on kohtu hinnangul vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Hageja on

kokkuleppe allkirjastanud ainuisikuliselt, mõlema poole seadusliku esindajana. Kokkulepe

lähtub eeldusest, et Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vaheline üürileping (kokkuleppes

nimetatud rendileping) kehtib, kuigi leping oli juba 10.05.2013 üles öeldud ja ülesütlemist hageja

ei vaidlustanud, samuti räägitakse kokkuleppes tinglikust tulevikus tekkivast üürimaksete

võlgnevusest, kuid kokkuleppe vormistamise ajal võlgnes Pergo Hotels AS OÜ-le Hotell Pärnu

ca 100 000 € üüri. Nendel asjaoludel ei saa üürileandja pandiõiguse teostamise viisi valiku

piiramist ja pandiõiguse teostamisest kahekuulise etteteatamise tähtaja kokku leppimist pidada

mõistlikuks. VÕS § 6 lg 2 alusel tuleb kokkulepe võlasuhtele jätta kohaldamata.

Tuleb nõustuda kostjaga, et kostjal OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena oli volitus

enampakkumise läbi viia. Hageja ja kostja on iseseisva esindusõigusega juhatuse liikmed. Kostja

juhatuse liikme volitused peatati alles 14.06.2013 kohtumäärusega. Enampakkumise korraldas

OÜ Hotell Pärnu. Maakohtu 31.05.2013 määrusega keelati Pergo Hotels AS vara võõrandamine

Pergo Hotels AS-i nõukogul ja juhatusel, see keeld ei laienenud OÜ Hotell Pärnu kui üürileandja

pandiõiguse teostamisele.

47. Kostja kui Pergo Hotels AS nõukogu liikme lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel tuleb

arvesse võtta ka asjaolu, et nii Pergo Hotels AS, kui ka OÜ Hotell Pärnu kuuluvad võrdsetes

osades hagejale ja kostjale. Kostja on Pergo Hotels AS nõukogu liige ja OÜ Hotell Pärnu

juhatuse liige. Kostjal on lojaalsuskohustus mõlema äriühingu ees ning kahe äriühingu

omavahelistes suhetega seoses on kostja huvide konflikt seega vältimatu.

Kohtu hinnangul puudub alus kahtlusteks, et kostja oleks tahtlikult tegutsenud eesmärgiga viia

vara Pergo Hotels AS-ist välja. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Hotell Pärnu on kasumit teeniv

ettevõte. Samas Pergo Hotels AS-i omakapital on mitmeid aastaid olnud negatiivne, pikemat

aega ei ole äriühing suutnud nõuetekohaselt täita ka oma rahalisi kohustusi (20.03.2013 seisuga

olid võlad tarnijatele, võrreldes 31.12.2012 seisuga, suurenenud). Vaidlusalune vara koosnes

Rüütli 44 hoones asuvast hotelli ja restorani sisustusest. Enampakkumise toimumise ajaks oli

Pergo Hotels AS-iga äriruumi üürileping lõpetatud, seega Pergo Hotels AS ise ei saanud enam

Rüütli 44 hoones hotelliteenust osutada ja vara otstarbekohaselt kasutada. Kohtu hinnangul tuleb

äriühingute juhtorganite liikme tegevus, mille tagajärjel Pergo Hotels AS vabaneb kohustustest,

mida ta täita ei suuda, ning OÜ Hotell Pärnu omandab vara võimalikult soodsalt, lugeda

majanduslikult põhjendatuks. Sellised tehingud on ka hageja enda kui aktsionäri ja osaniku

huvides.

Selle vaidluse lahendamisel ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas Pergo Hotels AS-i jaoks oleks

olnud müümisest kasulikum jääda vara omanikuks ja see näiteks uuele hotellioperaatorile välja

rentida. Ei ole välistatud, et nõukogu ja/või juhatuse liikmed teevad valesid majanduslikke

otsuseid, kuid ka see iseenesest ei ole automaatselt juhtorgani liikme tagasikutsumise aluseks,

kui ta on järginud vajalikku hoolsust. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest

järelduks, et kostja ei ole Pergo Hotels AS-i või OÜ Hotell Pärnu juhtorgani liikmena tegutsenud

heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega.

48. OÜ Hotell Pärnu poolt Pergo Hotels AS-iga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist ei ole

vaidlustatud. Üürilepingu ülesütlemise ajaks oli Pergo Hotels AS-il kogunenud vähemalt 5 kuu

üürivõlg. Tõendid (Pergo Hotels AS konto väljavõtted alates 01.01.2009 – 31.12.2012 (III kd, lk

79 – 82) ja üürimaksete koondarvestuse (III kd, lk 83)) ei kinnita hageja väiteid, et praktikas

väljakujunenud tava järgi maksis Pergo Hotels AS üürivõla OÜ-le Hotell Pärnu pärast

suvehooaja lõppemist. Tõenditest nähtuvalt on üüriarveid tasutud igakuuliselt, ainult aastal 2011

ei ole makset tehtud aprillis-mais ja 2012.a veebruaris ja mais.

Üürivõlglasega lepingu lõpetamine ja uue üürnikuga üürilepingu sõlmimine oli OÜ Hotell Pärnu

huvides ja majanduslikult põhjendatud ka Pergo Hotels AS-i suhtes. Tänaseks on selge, et

Linden Hotell täidab kohustusi nõuetekohaselt (III kd, lk 94), lisaks on üür mõnevõrra kõrgem.

Seega kostja ja uue juhatuse liikme S. E.e tegevus oli nii Pergo Hotels AS-i kui ka OÜ Hotell

Pärnu huvidega kooskõlas. Kohtuistungitel esitatud hageja väited selle kohta, et uue üürniku

leidmiseks avaliku konkursi korraldamise teel oleks olnud võimalik saada paremat üürihinda, on

oletuslikud. Mingeid konkreetseid andmeid, millele hageja sellised oletused tuginevad, kohtule

esitatud ei ole.

49. Hageja heidab kostjale ette, et OÜ Hotell Pärnu sõlmis Pergo Hotels AS-i asemel üürilepingu

vastloodud äriühinguga Linden Hotell OÜ-ga, mis kuulub kostja abikaasale ning millel puudub

hotelli käitamiseks vajalik vara, töötajad ja oskusteave. Linden Hotell OÜ ainuosanik ja juhatuse

liige E. S. on Pergo Hotels AS-i nõukogu liige ning seeläbi on tal hotelli käitamiseks vajalik

informatsioon, kostja sõnul E. S.l oli ka varasem hotelli majandamise kogemus. Asjaolu, et E. S.

nõukogu liikmena on kohustatud hoiduma konkureerivast tegevusest, ei anna alust väita, et

kostja A. S. on lojaalsuskohustust rikkunud.

Lisaks asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt osalevad/osalesid Pärnu hotelli majandamisega seotud

Pergo Hotels AS-is ja OÜ-s Hotell Pärnu nii hageja kui kostja perekonniti: hageja ja kostja ning

nende abikaasad on hagejale ja kostjale kuuluvate äriühingute juhatuse või nõukogu liikmed.

Seetõttu kohtu hinnangul praeguses asjas ei anna äriühingu juhtorgani liikme tagasikutsumiseks

alust üksnes see asjaolu, et hotelli üürileping on sõlmitud ja hotellisisustus on üle antud ühe

osaniku/aktsionäri abikaasaga seotud firmale. Nimetatud tehingud ei tähenda automaatselt, et

tehingud kahjustavad OÜ Hotell Pärnu või Pergo Hotels AS huvisid ning et kostja eelistab enda

või oma abikaasa huve äriühingute huvidele. Kostja ei ole välja toonud, et Pärnu hotelli

opereerimise üleandmine kostja abikaasa äriühingule kahjustas OÜ Hotell Pärnu või Pergo

Hotels AS-i majanduslikke huve. Kuna hageja ei ole nõude alusena tuginenud talle kui

aktsionärile või osanikule kahju tekitamisele, siis kohus ei analüüsi, kas ja mil määral eelviidatud

tehingud (hotelli üürilepingu lõpetamine, vara müümine ja kasutamiseks andmine Linden Hotell

OÜ-le tasuta või tasu eest) mõjutavad OÜ Hotell Pärnu ja/või Pergo Hotels AS-i väärtust.

50. OÜ-l Linden Hotell ei saanud olla ega pidanud olema hotelli teenindamiseks vajalikke

töötajaid enne üürilepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul võis Linden Hotell OÜ mõistlikult

arvestada võimalusega võtta tööle töötajad, kes varem töötasid Pärnu hotellis Pergo Hotels AS-

iga sõlmitud töölepingute alusel, kuivõrd hotelli üürilepingu lõpetamise järel Pergo Hotels AS

neid töötajaid enam ei vajanud. Kohus leiab, et vastloodud OÜ-ga Linden Hotell üürilepingu

sõlmimine ei olnud põhjendamatu äririski võtmine OÜ Hotell Pärnu jaoks ning seega sellise

üürilepingu sõlmimisega kostja juhatuse liikme lojaalsuskohustust OÜ Hotell Pärnu suhtes ei

rikkunud.

Sellest, et lepingus puudub üüri regulaarse tõstmise instrument, ei saa järeldada üürilepingu

kahjulikkust OÜ Hotell Pärnu jaoks ega seda, et kostja on abikaasa äriühinguga üürilepingu

sõlminud põhjendamatult soodsatel tingimustel.

51. Hageja väidetel OÜ Linden Hotell kasutab OÜ Hotell Pärnu poolt enampakkumisel

omandatud hotelli ja restorani sisustust ning seadmeid tasuta. Õige on kostja tähelepanek, et

alates hagi tagamise korras A. S. kui OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme volituste peatamisest on

tasu osas kokkuleppe sõlmimine hageja enda võimuses. OÜ Linden Hotell on kinnitanud soovi

tasu osas kokkuleppimiseks.

52. Kohus leiab, et kostja tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest ei anna alust kostja

võimalik keeldumine anda hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele

informatsiooni ja dokumente. Hageja on ise esile toonud, et kostja keeldumise põhjuseks oli

asjaolu, et hageja on ka ise juhatuse liige ja kõik dokumendid on talle Pärnu hotelli

bürooruumides kättesaadavad. Võlaõigusseadus annab õigusliku aluse nõuda dokumente välja

kohtu kaudu, kui dokumentide valdaja sellest põhjendamatult keeldub. Hageja ei ole seda õigust

kasutanud.

53. Asjaoludega põhistamata on hageja väited selle kohta, et kostja lõi põhjendatud kahtluse, et

on teinud ettevalmistavaid samme OÜ Hotell Pärnu vara, sh hotelli sisustuse ja Rüütli 44

kinnistu võõrandamiseks. Hageja ei ole konkretiseerinud, millise kostja tegevuse põhjal hagejal

selline kahtlus tekkis. Hagejal võimalike kahtluste tekkimine ei ole käsitatav kostja poolt

lojaalsuskohustuse rikkumisena.

Kõige eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt äriühingute huvide vastane

tegutsemine ja oma huvide ettevõtte huvidele eelistamine, s.t äriühingu nõukogu liikme ja

juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine kostja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kohus jätab

hagi rahuldamata.

54. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 ja § 386 lg 4 alusel kohus tühistab asjas

31.05.2013 määrusega ja 14.06.2013 määrusega (enne tsiviilasjade liitmist, määrus on tehtud

tsiviilasja numbriga 2-13-29062) kohaldatud hagi tagamise abinõud: A. S. volituste peatamine

Pergo Hotels AS nõukogu liikmena ja OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena, S. E.e volituste

peatamine Pergo Hotels AS juhatuse liikmena, Pergo Hotels AS nõukogul ja juhatusel

aktsiaseltsi vara võõrandamise ja koormamise keelamine, OÜ Hotell Pärnu juhatusel osaühingu

vara võõrandamise ja koormamise keelamine ning Rüütli 44 kinnistu käsutamise keelumärke

kandmine kinnistusraamatu registriossa nr 44005.

55. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib kostja nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest alates.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik