3-13-2286/26 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

04.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-13-2286

Haldusasi

Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus

muutmata ja Aleksei Maksimovi määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 30.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava Aleksei Maksimovi riigi

õigusabi taotlus. Taotluse kohaselt soovib A. Maksimov riigi õigusabi, kuna tahab kirjutada

Tartu Vangla vastu 5 kaebust. Samuti vajab ta tasuta tõlkeabi. A. Maksimov märkis, et ei saa

Tartu Vanglale kaebust ega vaiet esitada, kuna ei oska kirjutada eesti keeles. Venekeelseid

kaebusi ja vaideid aga vangla ei tõlgi ning raha tõlkimiseks A. Maksimovil ei ole. Taotlusega

soovitakse riigi õigusabi ka haldusmenetluses.

2. Halduskohus jättis 05.11.2013. a määrusega A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse käiguta,

kuna taotlus oli ebaselge ning kohustas A. Maksimovit esitama kohtule riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 12 lg 1 kohase taotluse hiljemalt 20.11.2013.

Kohus selgitas, et A. Maksimovil tuleb riigi õigusabi taotlust täpsustada ja märkida

konkreetselt, millise haldusakti või toimingu vaidlustamiseks ta riigi õigusabi vajab ning

põhjendada, kuidas nimetatud haldusakt või toiming A. Maksimovi õigusi rikub.

A. Maksimovil on õigus esitada kohtule kaebus emakeeles, see on vene keeles. Kui kohus

leiab, et kaebus on esitatud puudustega, on kohtul võimalik kaebus jätta käiguta ning anda

tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on kohtul selgitamiskohustus.

Halduskohus juhtis veel A. Maksimovi tähelepanu sellele, et enne Tartu Vangla toimingute või

haldusaktide peale kaebusega halduskohtusse pöördumist peab olema läbitud kohustuslik

kohtueelne menetlus (välja arvatud tuvastamisnõude puhul) ning kui A. Maksimov soovib

riigi õigusabi võimaldamist kohtueelses menetluses, tuleb RÕS § 10 lg 3 kohaselt esitada riigi

õigusabi taotlus Tartu Maakohtule.

3. 11.11.2013 saabus Tartu Halduskohtule A. Maksimovi vormikohane riigi õigusabi taotlus ja

lisaks avaldus, mis sisaldas kolme kaebuse teksti nõuetega mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Kohus registreeris nimetatud kolm kaebust haldusasjas nr 3-13-2326 kaebust täpsustavate

dokumentidena, kuna nimetatud haldusasjas oli juba registreeritud A. Maksimovi kaebus

samade nõuetega samadel alustel.

Riigi õigusabi taotluse vormil märkis A. Maksimov, et soovib lisaks ülalmärgitud kolmele

kaebusele esitada Tartu Vangla vastu veel 2 kaebust, mille sisust ta räägib advokaadile.

Taotlusele lisatud avalduses palub A. Maksimov võtta esitatud kaebused vastu, võimaldades

temale riiklikku kaitsjat veel 2 kaebuse koostamiseks ja kompensatsioonisumma küsimuse

otsustamiseks.

Taotluse vormil p-s 2 on A. Maksimov märkinud, et soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks

haldusmenetluses.

4. Tartu Halduskohus jättis 21.11.2013. a määrusega rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi

kulul õigusabi võimaldamiseks õigusdokumendi – kaebus(te) halduskohtule koostamiseks

riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel. Sama määrusega edastas halduskohus

juhindudes RÕS § 10 lg-st 3 ja 7 Tartu Maakohtule A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi

võimaldamiseks isiku esindamiseks haldusmenetluses.

Halduskohus leidis, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma enda õigusi, võttes arvesse, et

ülalkäsitletud kolm kaebust on A. Maksimov kohtule esitanud ise ning need on kohtule

arusaadavad. Vajadusel on A. Maksimov võimeline esitama täiendavaid selgitusi samuti

iseseisvalt ega vaja selleks õigusabi. Kaebaja on menetlusosalisena varem korduvalt osalenud

halduskohtumenetluses ning kasutanud muuhulgas ka edasikaebeõigust, mis samuti kinnitab,

et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtumenetluses.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip ning kohtul on kohustus tagada oma

selgitustega, et menetlusosaliste huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata

õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead

kõrvaldatakse. Samuti ei ole halduskohtumenetluses nõutav kaebuse õiguslike põhjenduste

esitamine, kuna õigust kohaldab kohus.

A. Maksimovi kaebuste esemetest tulenevalt ei ole tegemist selliste asjadega, mille õigeks

lahendamiseks on advokaadi abi vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu,

see tähendab tegemist ei ole asjadega, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 p-s 1

sätestatud piiranguta.

A. Maksimov ei ole kirjeldanud konkreetset probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi

taotleb, kuid kohtule on arusaadav, et kaebaja soovib esitada veel kaks mittevaralise kahju

hüvitamise kaebust. Kõigis A. Maksimovi kirjeldatud kaebustes soovib ta mittevaralise kahju

hüvitamist, mistõttu puudub seaduslik alus A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse

rahuldamiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt.

Kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja

maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

Kaebaja taotlused ja kaebused on nii kohus kui ka vangla tõlkinud, mistõttu ei ole

põhjendatud kaebaja väide, et tema õigused jäävad kaitseta seetõttu, et ta esitab venekeelsed

taotlused ja kaebused.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. A. Maksimov esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.11.2013.

a määrus osas, millega ei rahuldatud A. Maksimovi menetlusabi taotlust riigi kulul õigusabi

saamiseks kaebuste koostamiseks ja esitamiseks halduskohtule.

Määruskaebuse kohaselt näitab praktika, et vangla ei taha kahju välja maksta, vaid venitab

kahju hüvitamise taotlusele vastamisega 2 kuud, mis on vastamiseks seadusega ette nähtud

aeg. Kohus teab ka, et kahju hüvitamise summade Tartu Vanglalt saamine on perspektiivitu.

Samuti teab seda ka kaebaja, sellepärast läbib ta lihtsalt formaalseid seadusega ettenähtud

astmeid, samas kui Tartu Vangla rikub igal sammul seadusi.

Kui kohus määraks väärilise kompensatsiooni kasvõi ühele kinnipeetavatest, saab Tartu

Vangla aru, et seadust rikkuda ei tohi ja hakkab seda koheselt täitma või siis peatavad uued

kaebused seadusetuse, mis kestab aastaid. Probleemi peab vaatama laiemalt, sest Euroopa

Kohus võib määrata väljamaksed mitte ühele, vaid väga paljudele kinnipeetavatele. Riik

kaotab seaduslikult palju vahendeid, kuid seda kõike võiks ära hoida.

Kaebaja soovib detailsemalt oma kaebusi kirjutada ja tekkinud probleeme avada ning palub

anda selleks riigi õigusabi juristi näol, kuna kaebuste materjal on mahukas ja abi on vaja.

Ka põhiseadus räägib riigi abist inimesele. Kaebuste vähendamiseks on vaja lahendada

kaebusi tekitav probleem.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja

A. Maksimovi määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2, 201 lg 4).

Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et puuduvad alused A. Maksimovile

riigi õigusabi andmiseks. Kaebaja on esitanud halduskohtule avalduse, mis on kohtule

arusaadavad. Arvestades seda, et kaebaja on esitanud ka varem ja hiljem korduvalt erinevaid

avaldusi halduskohtule, osalenud halduskohtumenetluses ja kasutanud ka edasikaebeõigust,

siis on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi ja puudub alus riigi õigusabi andmiseks

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Peale selle on halduskohus õigesti märkinud, et

halduskohtumenetluses esineva uurimisprintsiibi tõttu on kohtul kohustus tagada, et kaebaja

saaks esitada kõik vajalikud tõendid ja kaebus vastaks kaebaja tahtele.

Peale selle on kaebaja kaebusest võimalik välja lugeda, et kaebaja soovib kaebusega

halduskohtule soovitada olukorda, kus tema kasuks mõistetaks välja hüvitis talle tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole riigi

õigusabi andmine lubatud RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Samuti ei nähtu ka avalikku huvi, mis

tingiks sel puhul riigi õigusabi andmist.

Kaebaja viited väidetavast seaduste rikkumisest Tartu Vangla poolt ei saa olla samuti aluseks

kaebajale riigi õigusabi andmiseks, kuna kaebajal on õigus oma õiguste väidetava rikkumise

puhul pöörduda halduskohtusse, millist võimalust kaebaja on ka korduvalt kasutanud.

Seega tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.11.2013. a määrus

muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Tiina Pappel

Agu Timmi