1-12-5415/33 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-5415

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuni 2014, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-5415 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Tõlk

Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru ngla materjalid B.L vangistusest tingimisi Va ’i enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

B.L, isikukood XXX, Venemaa kodanik, haridus 6 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 28.12.2011 ja .2015 lõpp 28.06

v.-adv.

Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON

Jätta B.L vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõ OÜ Advokaadibüroo Bulattšik ista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt (asukoht Põhja allee 12 Järve) kasuks 139,20 (ükssada kolmkümmend -16, 30324 Kohtla-

üheksa s.h on käibemaks 20%, s.o 23,20 eurot ja 20 senti, eurot) eurot v.-adv. Eduard

Bulattšiku oolt määratud korras süüdimõistetu p B.L-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõist a B.L-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

139,20 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 20 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Edua

rd Bulattšiku poolt osutatud õigusabi eest.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.L-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.L kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistust, mille kohaselt on ta süüdi tunnistatud KarS § lg 2 p 4,7,8 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. B.L tunnistati süüdi

KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti B.L-ile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.12.2011.

B.L on kriminaalkorras karistatud 10-l korral rgilt sarnased . Kuriteod on eesmä –

sooritatud majandusliku kasu saamiseks. Kuritegusid iseloomustab vägivalla kasutamine.

Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud nda jääb enam kui 2 aastat 5 kuud ja ka

l veel enam kui 1 aasta ta vangistust.

B.L on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel abitöölisena (koristajana), mis on tekitanud ja säilitanud kinnipeetava tööharjumust. Lisaks on isik vangistuse jooksul läbinud riigikeele kursuse A1 tasemel, mis on andnud kinnipeetavale oskuse vajadusel ennast osalisel määral riigikeeles väljendada. Hetkel omandab isik riigikeelt A2 tasemel.

Ajavahemikul 24.10.2013

11.12.2013 osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis – „Eluviisitreening“, kuid tagasiside kohaselt ei näinud ta sellest kasu. Kinnipeetaval on tõsine probleem seoses narkootikumide tarvitamisega.

Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on B.L 5 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Kinnipeetaval B.L on olemas peale vabanemist elukoht aadressil xxxx. Tegemist on ühetoalise erastatud korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanaemale A N. Isikul on algharidus. Õpinguid alustas kinnipeetav , kuid kool jäi pooleli seoses vangistusega. xxxx Isikul puuduvad kutseoskused. Kinnipeetav suhtub haridusse positiivselt ja tahab põhiharidust omandada. Peale vabanemist ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta. Vanaema ei mäleta, et

B.L oleks ametlikult kusagil töötanud. A N selgitas, et kuna ta on viimasel ajal väga haiglane, siis käib talle üle jõu maksta kinni edaspidi B.L-ile esitatud kohtutäiturite nõudeid.

Kinnipeetav on oma venna V N suhtlemise katkestanud. B.L-i ainsaks toetavaks isikuks on tema vanaema A N. Kinnipeetava ema O N ei osalenud kinnipeetava kasvatusprotsessis, vanaema kasvatas kinnipeetavat üksi. Vabanemisel on kinnipeetavale kindlustatud vaid vanaema moraalne toetus. Kinnipeetaval on kriminaalse taustaga tutvusringkond, kuriteod on toime pandud grupis. A N sõnul sattus B.L kergesti teiste negatiivse mõju alla. Riskivale elustiilile viitavad kinnipeetava kuriteod ja distsiplinaarkaristused. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Isik ei tunnista probleeme, mis on tekkinud alkoholi kuritarvitamise tagajärjel. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul diagnoositud amfetamiini sõltuvus. Kinnipeetavale pakuti võimalust ennetähtaegse vabanemise korral pöörduda sõltuvusravile, kuid kinnipeetav keeldus. Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetaval puudub motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks.

Joobeseisundis olles ning pingelises olukorras võib isik kasutada vägivalda. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on B.L määratud 2 orral. Mõlemal korral -l k

oli isik võetud vahi alla seoses uue kuriteo toimepanemise kahtlusega. Ajavahemikul

13.09.2013

– 27.09.2013 kasutati kinnipeetava suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kinnipeetava puhul seisneb oht võimalikus vägivalla kasutamises majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla B.L-i ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab B.L-i vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riskide maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes katseajaks

KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses B.L-i ainsaks toetavaks märgib, et

isikuks xxxx linnas on tema vanaema A N xxxx). Vanaema ei toeta suhteid (sündinud

kinnipeetava emaga. Seega on B.L vabanemisel kindlustatud vaid vanaema moraalne ja materiaalne toetus. A N usub siiralt, et ehk nüüdseks on midagi B.L-i mõtteviisis ja valikutes muutunud ning ta soovib edasi seaduskuulekalt elada. Kinnipeetav elas aadressil xxxx ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise erastatud korteriga, mille üldpind on 29,2 m2

. Enne vangistust oli kinnipeetav vanaema ülalpidamisel.

Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud ,4,7,8 lisakohustused.

B.L ise soovib

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul on ta muutunud. Nüüd peab tema vanaema aitama. Kindlat töökohta tal vabanedes ei ole.

Vabanedes ta võtaks end arvele Töötukassas. Kinnipeetava väitel ei suhtle ta lapsepõlvest peale oma perega, ei ema ega vennaga. B.L-i sõnul tal antud momendil narkootikumidega probleeme ei ole.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa B.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla poolt 26.03.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. B.L-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kümnel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise -1-1-91-

oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest

tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral, viimati Viru Maakohtu 05.10.2011 kohtuotsusega KarS § 69 alusel antud võimalu st

karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Karistus pöörati täitmisele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua imisi enne tähtaega karistusest ting vabastamine.

Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtuotsusest nr 1-12- 5415

tegude osakaal. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest, on jälgitav B.L-i

mh vägivaldsusest (rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha kannatanule löömine, abielusõrmuse äravõtmine; relvana kasutatava esemega /paukpüstoliga/ ähvardamine röövimise episoodides) ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. tingimisi enne tähtaega vabas Vangistusest tamisega kaasneb

katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule.

Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav kuni 28.06.2015, st karistusaja lõpuni suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – –

3 aastat 6 kuud vangistust ning tema

käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kuriteod toime pandud alkoholijoobes) ja narkootikumide tarvitamisega

(diagnoositud amfetamiini sõltuvus), võib pidada mida uue kuriteo toimepanemise

riskifaktoriks. eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on uu Väärib märkimist, et e vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 54% ja uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76%. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud tingimisi ennetähtaegne vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta B.L-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja palus B.L ega. vabastada vangistusest tingimisi enne tähta Kinnipeetav ütles, et ta on muutunud ning ta hakkab ise vanaema aitama. Kaitsja palus kohtul arvestada kinnipeetava vanust, tema olukorda vabaduses ja seda, et ta peab ümber kasvama.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et B.L ei kuulu vangistusest süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras -l korral karistatud ning korduvalt on teda karistatud reaalse vangistusega. soleval ajal kannab B.L Käe

Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtu

otsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7,8; 199 lg 2 p 7,8,9 järgi mõistetud liitkaristust 3 aastat 6 kuud vangistust. Eraldi väärib märkimist, et KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 (2 kuriteoepisoodi) on esimese raskusastme kuritegu. järgi kvalifitseeritav kuritegu Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. B.L on Viru

Vangla iseloomustuse kohaselt 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse -1-1-91- vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on B.L-i puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 54%. Tulenevalt eeltoodust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal diagnoositud amfetamiini sõltuvus. ses garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval puudub vabadu Kohtul puudub

veendumus selles, et vabastades kinnipeetava B.L-i vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, sõltuvusaineid tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib B.L toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et B.L-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.- , kelle taotluse adv. Eduard Bulattšik kohaselt k

ulus õigusabi osutamiseks 139,20 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik