3-14-50349/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 03.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50349 Haldusasi Korteriühistu (KÜ) Tuuleveski kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.02.2014 ehitusloa nr 69806 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – KÜ Tuuleveski Vastustaja – Tallinna linn Kolmas isik – AS Chemi-Pharm Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.03.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus KÜ Tuuleveski määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta KÜ Tuuleveski määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.03.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-50349 resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 21.03.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-50349 resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 2 peale (kaebuse tagastamine) võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 3 (esialgne õiguskaitse) on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas AS-le Chemi-Pharm 20.02.2014 ehitusloa nr 69806 tootmishoone laiendamiseks aadressil Põllu tn 132. TLPA teavitas kaebajat ehitusloa väljastamisest 21.02.2014 kirjaga nr 4-3/331-1. 2. KÜ Tuuleveski esitas 20.03.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 20.02.2014 ehitusloa nr 69806 tühistamiseks. Ehitusluba anti tootmishoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Ehitisregistri andmetel on tegemist laohoonega, mille kasutamisotstarve on muu tööstuse laohoone. Kahekorruselise hoone maht on 6899 m³. AS Chemi-Pharm tootmishoone III

3-14-50349 2(4) korruse pealeehituse ja hoone osalise rekonstrueerimise eelprojekti kohaselt ehitatakse hoonele peale kolmas korrus, olemasolevat kubatuuri suurendatakse 4751 m³ võrra, pealeehituse järgne kubatuur oleks 11536 m³ ning hoone kasutusotstarve oleks keemiatööstuse tootmishoone. TLPA on rikkunud õigusnorme, seades ohtu Rännaku pst 10 asuva elamu korteriomanike tervisega seonduvad ja majanduslikud huvid. Projekteerimistingimuste taotlust naaberkruntide omanikega ei kooskõlastatud. Kuna hoone maapealse osa kubatuuri suurendatakse enam kui 33%, tulnuks koostada detailplaneering. Hoone kasutusotstarvet ei saa ilma detailplaneeringu koostamiseta muuta ja ka pealeehituse lubamine detailplaneeringuta pole põhjendatud. Põllu tn

132 hoone asub elamupiirkonnas ning külgneb 3- ja 5-korruseliste korterelamute ja väikeelamutega. Põllu tn 132 krunt on juba lubatust suuremas mahus täis ehitatud. Keemiatööstuse tootmisettevõtte rajamine elamupiirkonda on Rännaku pst 10 asuva 5-korruselise elumaja korteriomanikele vastuvõetamatu. Detailplaneeringuga tuleks Rännaku pst 10 ja Rännaku pst 16 korteriomanike probleemid lahendada. Välja tuleks selgitada kavandatava hoone võimalik mõju ümbruskonnale ning selle ohutus naaberkinnistutele. Põllu tn 132 kinnistu asub Nõmme II ehituspiirkonnas, mis on põhiline eramute ala. Võimalikud kasutusotstarbed on elamud, kodukontorid, lähipiirkonda teenindavad teenindus-kaubandusettevõtted ja väiketootjad, lähipiirkonda teenindavad ühiskondlikud hooned ning kultuuri-, tervishoiuja spordirajatised. Mõistlik ei ole lubada laohoone sihtotstarbe muutmist tootmishooneks. Tootmishoone keset elamuid ei taga Nõmme kui miljööväärtusliku metsalinna säilimist ega arengut. Keemiatööstus ei ole ettevõte, mis sobituks keskkonda ja annaks sellele lisaväärtust. Piirkonna liikluskoormus suureneb, kuna tootmiseks on vaja kohale tuua sisendmaterjal ja ära vedada valmistoodang. Põllu tn 132 kinnistu asub kitsaste tänavate piirkonnas ning olukorras, kus tavapärase väikesõidukite liikluse hulka tuleb suuri haagisveokeid, on vaja piirkonna liiklusskeem läbi arutada. Keemiatööstuse loomisega kaasneb keskkonnamõju, mida tuleb hinnata detailplaneeringu menetluses. Kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus – peatada ehitusluba.

3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.03.2014 määrusega KÜ-le Tuuleveski kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebajal puudub õigus kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. KÜ on mittetulundusühistu (MTÜ), kes tegutseb vastavalt korteriühistuseadusele (KÜS) ja mittetulundusühingute seadusele (MTÜS). Kumbki nimetatud seadusest ei anna KÜ-le õigust pöörduda korteriomanike huvide kaitseks halduskohtusse. KÜ tegevust reguleerib KÜS (§ 1 lg 1) ning küsimustes, mis on KÜS-s reguleerimata, rakendatakse KÜ suhtes mittetulundusühingute seadust (KÜS § 1 lg 2). KÜS § 2 lõike 1 kohaselt on KÜ korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu (MTÜ), mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on KÜ õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et KÜ-l on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna KÜ liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-12, 3-2-1-85-07, 3-2-1-91-06). Ühiselt kuuluvateks nõueteks on Riigikohus aga pidanud KÜS § 2 lg 1 tähenduses elamu haldamisest ja majandamisest tõusetunud vaidlusi (nt elamu küttesüsteemi korrasolek, üks korteriomanik rikub teise korteriomaniku õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest). Naaberkinnistule väljastatavast ehitusloast tõusetunud vaidlused ei ole käsitletavad KÜ liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvate nõuetena. Ehitusluba on igal korteriomanikul võimalik vaidlustada eraldiseisvalt, s.o esitada kaebus halduskohtule üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Tulenevalt MTÜS § 27 lg-st 1 on juhatuse liikmel õigus esindada MTÜ-d kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna HKMS § 44 lg-

3-14-50349 3(4) ga 2 viidatakse erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Kehtiva KÜS-ga ei anta KÜ-le sõnaselgelt õigust oma liikmete või muude isikute huvides halduskohtusse pöördumiseks, seda ei anta ka MTÜS-ga. Seega puudub KÜ-l Tuuleveski kaebeõigus pöörduda praegusel juhul oma liikmete huvides halduskohtusse. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuna kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. 4. KÜ Tuuleveski, Rännaku pst 10 elanikud ja korteriomanik ES esitasid 07.04.2014 ühise määruskaebuse. Tallinna Halduskohus tagastas 08.04.2014 määrusega Rännaku pst 10 korteriomanike ja ESi määruskaebuse, jättis KÜ Tuuleveski määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. KÜ Tuuleveski esitas 21.04.2014 määruskaebuse täpsustuse. Halduskohus võttis 22.04.2014 määrusega KÜ Tuuleveski määruskaebuse menetlusse, jättis selle 16.05.2014 määrusega rahuldamata ning edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. KÜ Tuuleveski määruskaebusest nähtuvalt soovib selle esitaja Tallinna Halduskohtu 21.03.2014 määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud kaebuse tagastamisel arvestamata kaebuses sisalduva infoga, et nii KÜ Tuuleveski liikmed oma 29.01.2014 üldkoosolekul kui ka Rännaku pst

10 elamu korteriomanikud oma 29.01.2014 üldkoosolekul otsustasid, et nad ei nõustu naaberkrundil asuva hoone sihtotstarbe muutmisega laohoonest tootmishooneks (keemiatehaseks) ning viimase laiendamiseks antava ehitusloaga. Samuti ei arvestanud halduskohus, et KÜ Tuuleveski kaebus toetub kemikaaliseaduse (KemS) § 14 lg-le 2. Seadus näeb ette keemiatehase paigutamisel Põllu tn 132 krundile maakasutuse planeerimise ja ehituse projekteerimise erinõudena ette nii detailplaneeringu kui ka üldplaneeringu koostamise ning nende Päästeametile kooskõlastamiseks esitamise. Planeeringuid ei ole aga tehtud. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisega on oluliselt rikutud seaduse nõudeid ja oluliselt raskendatud Rännaku pst

10 elanike õiguste kaitset. Seetõttu ei nõustu kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata jätmisega. 6. Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata. Käeoleval juhul ei tulene KÜS § 2 lg-st 1 korteriühistu õigust esitada oma liikmete huvide kaitseks kaebust kohtule. 7. AS Chemi-Pharm palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohtadega ja lisab, et määruskaebuse esitaja viide KemS § 14 lg-le 2 on eksitav, sest see ei puuduta AS Chemi-Pharm tootmishoone III korruse ehitamist. Kolmanda isiku tegevus ei saasta keskkonda. Keskkonna saastamise korral tuleks ettevõttel taotleda keskkonnainspektsioonist saasteluba, mida aga vaja ei ole, sest inspektsioon ega ka muud kontrollorganid saastamist tuvastanud ei ole. Seega on välistatud ka majast väljapool nn saastekoormuse olemasolu. Terviseamet ei pea läbi viima KemS § 7 lg 2 p-s 2 nimetatud toiminguid, kuna ettevõte ei kasuta keelustatud ja rangelt piiratud käitlemisega kemikaale. Terviseameti töötaja siiski külastab ettevõtet regulaarselt kord aastas, mille käigus kontrollitakse tootmist ja toodetega seotud dokumentatsiooni, kuid senise tegevusaja jooksul (üle 17 aasta) pole amet märkusi teinud. Kolmas isik toodab kosmeetika-, desinfektsioonija puhastusvahendeid, mida kasutatakse peamiselt kokkupuutel selle kasutaja nahaga. Seetõttu ei kasuta ettevõte tootmisel inimest, ümbritsevat õhku ja keskkonda kahjustavaid keemilisi ühendeid. Kolmas isik turustab ka haiglatooteid ja osaleb haiglate riigihangetel, seetõttu on nõuded tootmisele ja toodetele niivõrd kõrged, et ettevõte peab kasutama ka vabatahtlikke meetmeid keskkonnaja inimsõbralikkuse tagamiseks. Samuti on kolmas isik lähtunud toodete väljatöötamisel Euroopa Liidu tootepõhiste ökomärgise

3-14-50349 4(4) saamise kriteeriumitest. Kolmanda korruse rajamisega soovitakse parandada töötajate töötingimusi ja tagada kosmeetikatoodete tootmine vastavalt Euroopa Liidu direktiividele. Lisakorruse rajamine ei tekita saastet ega halvenda ümberkaudsete elanike elukvaliteeti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et praeguses asjas puudub korteriühistul korteriühistu liikmete õiguste kaitseks kohtusse pöördumise õigus. Kaebuse väidetest nähtuvalt ei puuduta vaidlus korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist, mis on korteriühistu loomise eesmärk. Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2014 määruses haldusasjas nr 3-13-2270 tunnustanud korteriühistu kohtusse pöördumise õigust korteriomanike ühiste huvide kaitseks olukorras, kus ehitusluba seab väidetavalt ohtu hoone säilimise tervikuna. Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist ei ole. Kaebaja ei väida, et vaidlustatud ehitusloa realiseerimine ohustaks elamu kaasomandis olevaid osi, mille remondiga tuleks korteriühistul tegeleda. Kaebusest nähtuvalt soovitakse kaitsta korteriomanike tervist seoses õhusaaste levimisega korterelamu akendeni ning korteriomanike varalisi õigusi seoses kinnisvara hinna langusega tingituna piirkonna liikluskoormuse kasvust ja piirkonna miljööväärtuse kahanemisest. Korteriomaniku tervis ja korteriomandi väärtus, kui ohus pole korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk, ei ole ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluv õigus, mida korteriühistu saaks oma nimel halduskohtus kaitsta. Seega on halduskohus tagastanud kaebuse korteriühistule HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. 9. Kaebuse tagastamise korral võib kohus jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, sest puudub kaebus, mida esialgse õiguskaitsega tagada (HKMS § 249 lg 3). Seega on halduskohus jätnud õigesti esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning ka selles osas (halduskohtu 21.03.2014 määruse resolutsiooni p 2) ei ole määruse tühistamiseks ja uue määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets