3-14-50685/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number

3-14-50685

Määruse kuupäev

03.06.2014

Kohtunik

Mare Priks

Kohtuasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise

nõudes summas 100 eurot

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Tagastada Aleksei Maksimovi kaebus haldusasjas nr

3-14-50685;

2. Jätta Aleksei Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi

saamiseks rahuldamata;

3. Määrus saata kaebuse esitajale koos tõlkega vene

keelde;

4. Kaebus tagastada kaebuse esitajale pärast määruse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. 02.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus Tartu Vangla peale. Kaebuse

kohaselt pöördub A. Maksimov 100 euro suuruse hagiga kohtusse, kuna ta sai Tartu Vangla

23.04.2014 vastused nr 1-13/662-2, 1-13/690-2, 1-13/707-2, 1-13/708-2, 1-13/716-2 ja 1-13/722-

2 ning on seega kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise

kohustusest ning oli lisanud kaebuse juurde oma vanglale esitatud kahjunõude, mis on

registreeritud 03.04.2014 numbriga 1-13/673-1.

Tartu Halduskohtu 12.05.2014 kohtumäärusega jäeti A. Maksimovi kaebus käiguta. Kaebajal

paluti täpsustada, kas ta esitab halduskohtule kahju hüvitamise nõude ning paluti selgitada

kaebuse asjaolusid. Kahjunõude esitamisel pidi A. Maksimov ära näitama, millise vangla

toimingu või haldusaktiga talle kahju tekitati ning millal. Lisaks pidi kaebaja täpsustama, kas

tekkinud kahju on varaline või mittevaraline ning selgitama, kuidas on hüvitise suurus

arvestatud. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuli ära näidata, millisel

riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud alusel ta seda taotleb. Kohus märkis, et halduskohus ei

saa sisustada kaebust vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse pinnalt. Lisaks eelnevale pidi

kaebaja veel täpsustama, millised tõendid kinnitavad temale kahju tekkimist ja märkima, kas ta

soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. A. Maksimovile anti

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kaebaja sai halduskohtu 12.05.2014 kohtumääruse koos venekeelse tõlkega kätte 16.05.2014.

20.05.2014 saabus kohtusse kaebaja vastus, milles ei kõrvaldata 12.05.2014 kohtumääruses

märgitud kaebuse puuduseid, vaid palutakse kohtul anda kaitsja.

2. 22.05.2014 kirjaga selgitas kohus kaebajale, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei tähenda

seda, et kaebaja võib jätta kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata. Kohus märkis, et kui kirja

kättesaamise ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödunud, siis

pikendab kohus tähtaega ja annab puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt kaks päeva. A.

Maksimov sai kohtu kirja kätte 26.05.2014.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohus on seisukohal, et Aleksei Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel

põhjustel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Kaebaja sai halduskohtu 12.05.2014 määruse kätte 16.05.2014. a ning tal oli kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva, s.o puudused pidi ta kõrvaldama hiljemalt 26.05.2014.

22.05.2014 kirjaga anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks kaks lisapäeva, mis möödusid

28.05.2014. A. Maksimovi ei ole kohtule vastanud.

Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole A. Maksimovi kaebus kohtus menetletav. Kohus ei saa

kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt.

Kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse

sisu ega kaebuse faktiline põhjendus. Seega ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lõikes 1

toodud nõuetele. Kohus selgitas kaebajale, et tal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada

konkreetne haldusakt või toiming ning aeg, millal Tartu Vangla on talle kahju põhjustanud, milles

tekitatud kahju seisneb ning kas tegemist on varalise või mittevaralise kahjuga. Kaebajal oli

võimalus kaebust täpsustada. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude

ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kuna kaebaja ei

täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest kaebust

sisustada, siis ei ole kaebus esitatud kujul menetletav.

4. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk

kahju hüvitamise taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pea

kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning

kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ja tunnistajate kutsumist

kohtusse. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei võta kohus esitatud taotluste osas seisukohta.

7. Kaebaja on taotlenud kaitsja määramist. Kohus mõistab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi

taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses.

Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline

kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega

ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma

õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel

suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil

välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p

1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Priks

kohtunik