3-14-50395/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50395

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vanglalt kahju

hüvitamise nõudes summas 1500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 31.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), millest nähtuvalt on

ta soovinud esitada Tartu Vangla kaudu Justiitsministeeriumile kahju hüvitamise nõudeid

(15 tk), kuid vangla on need tagastanud 28.03.2014. Kaebaja märkis, et tal puuduvad

vahendid Justiitsministeeriumiga kirjavahetuse pidamiseks, kuid vangla talle ümbrikke ja

postmarke ei anna ega edasta ka ise tema pöördumisi. A. Maksimov leidis, et vangla on talle

tekitanud kahju kogusummas 1500 eurot (100 eurot iga vastuvõtmata jäetud taotluse eest).

2. 10.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vangla vastus (tl 23) kohtunõudele, mille

kohaselt ei ole A. Maksimov esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks

nõudnud hüvitist selle eest, et vangla ei edasta Justiitsministeeriumile tema kahjunõudeid.

3. Tartu Halduskohus 10.04.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus kontrollis,

juhinduvalt HKMS § 120 lg 1 p-st 8, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Kohus asus seisukohale, et A. Maksimovi kaebus kuulub tagastamisele HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel, kuna vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tuleneb kaebajale kohustus

läbida hüvitamisnõudes enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus. Tartu

Vangla 10.04.2014 vastuse kohaselt on A. Maksimovil hüvitamisnõudes kohustuslik

kohtueelne menetlus läbimata. Kohus märkis, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei

ole kohtu menetluses olnud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. 16.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 28-29p), milles

ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus ja vaadata kaebus läbi vastavalt

kehtivale seadusandlusele. Määruskaebuse esitaja märgib, et VangS § 1¹ lg 5 näeb ette

tühistamiskaebuse osas kohtueelse menetluse läbimise ja isiku kaebus on lubatav kohtus vaid

siis, kui tema vaie on tagastatud, jäetud rahuldamata või ei ole läbi vaadatud tähtaegselt.

Kaebaja hinnangul on ta läbinud vajalikud etapid, ta pöördus vangla poole ja andis 15 taotlust

Justiitsministeeriumi jaoks, kuid tal puuduvad vahendid kirja saata ning vangla ümbrikku ei

anna. A. Maksimov palub saata talle kaebuse tõlke (eestikeelne) koopia. 23.04.2014 puuduste

kõrvaldamise kirjas (tl 37-37p) teatas A. Maksimov, et tal ei ole raha riigilõivu tasumiseks

ning kordas taotlust saata talle kaebuse tõlke koopia.

5. Tartu Vangla esitas 19.05.2014 vastuse (tl 55-55p), milles palub jätta A. Maksimovi

määruskaebus rahuldamata. Vangla leiab, et kuna A. Maksimov taotleb halduskohtult kahju

hüvitamist selle eest, et talle tagastati 15 Justiitsministeeriumile adresseeritud taotlust, siis

pidi ta olema RVastS-is sätestatud korras eelnevalt pöördunud selle kahju hüvitamiseks Tartu

Vangla poole, mida ta aga ei ole teinud. Vangla hinnangul on asjakohatu viide VangS § 1¹ lgle

5, kuna A. Maksimov ei vaidlusta kaebuses vangla toimingut, vaid soovib vangla toiminguga

tekitatud kahju hüvitamist. Vangla leiab, et kuna A. Maksimov ei ole kaebuses toodud

asjaoludel vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud, siis on tal läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus ja halduskohtu poolt kaebuse tagastamine oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on Tartu Vangla kinnipeetav, kes esitas halduskohtule

kaebuse kahju hüvitamiseks seoses vangla poolt tema kahjunõuete mitteedastamisega

Justiitsministeeriumile. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt lahendatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise

alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse

menetluse ette VangS.

8. A. Maksimov on halduskohtule esitanud hüvitamiskaebuse, mille esitamise korral näeb

VangS § 1¹ lg 8 ette kohustusliku korra nõude kohtueelseks lahendamiseks. Kaebaja väitel on

ta läbinud vajalikud etapid, kuid nähtuvalt vangla vastusest kohtunõudele ei ole kaebaja

esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles oleks nõudnud hüvitist selle eest, et

vangla ei edasta Justiitsministeeriumile tema kahjunõudeid. Eeltoodut toetab ringkonnakohtu

hinnangul ka asjaolu, et kaebuses märgitu kohaselt tagastas vangla A. Maksimovi taotlused

28.03.2014, ning kaebus halduskohtusse saabus juba mõni päev hiljem 31.03.2014. Samuti ei

ole kaebaja määruskaebuses vangla väidetu osas vastupidist kinnitanud. Nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise korral ei ole kaebuse halduskohtule

esitamine lubatav. Seega on halduskohus põhjendatult asunud seisukohale, et A. Maksimovil

on hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu kuulus tema kaebus

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

9. Kuivõrd käesolevas asjas on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise

nõudes, mitte kaebuse vangla haldusakti või toimingu tühistamise nõudes, siis ei ole

asjakohane kaebaja viide VangS § 1¹ lg-le 5, kuigi ka nimetatud säte näeb tühistamiskaebuse

korral ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude. Eeltoodust tulenevalt tuleb

jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.2014. a määrus muutmata.

10. A. Maksimovi määruskaebuses esitatud taotluse kaebuse tõlkest koopia väljastamiseks on

Tartu Halduskohus 17.04.2014. a määrusega (tl 32-32p) ise lahendanud, jättes taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3). HKMS § 206 lg-st 1 tuleneb, et halduskohus otsustab

määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus

kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus

on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS ei välista

koos määruskaebusega ringkonnakohtule ka muude menetluslike taotluste esitamist, mille

lahendamisest võib oleneda määruskaebuse lahendamise tulemus. Käesoleval juhul

määruskaebuse lahendamise tulemus vastava menetlusliku taotluse lahendamisest ei sõltu,

mistõttu on tegemist põhivaidluse lahendamise käigus esitatud taotluse lahendamisega.

HKMS § 203 lg 1 järgi võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi

lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada

vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga selles, et kaebusest eestikeelse tõlke väljastamata jätmine ei takista asja edasist

menetlust, mistõttu ei olnud A. Maksimovi taotluse määrusega lahendamine

ringkonnakohtusse edasikaevatav. Kuna A. Maksimovi taotlus on seega halduskohtu poolt

määrusega lahendatud ning see ei ole määruskaebe korras ringkonnakohtus vaidlustatav ega

ka vaidlustatud, jätab ringkonnakohus A. Maksimovi taotluse tähelepanuta.

Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks halduskohtule osundada, et HKMS § 88 lg 1 kohaselt

on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. Kohtumenetluse

dokumentidest ärakirjade tegemise eest on ette nähtud riigilõiv riigilõivuseaduses (RLS),

mille § 58 lg 1 kohaselt tasutakse kohtuotsuse või -määruse kordusärakirja väljastamise eest,

samuti kohtumenetluse muu dokumendi või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise

eest riigilõivu 0,3 eurot iga lehekülje eest. RLS § 22 lg 1 pst 12 tulenevalt ei võeta riigilõivu

haldusasjas menetlusdokumentidest kuni viieleheküljelise ärakirja tegemise eest. Seega

eeltoodud sätetest tulenevalt on haldusasjas menetlusosalisel võimalik saada ilma riigilõivu

tasumata kuni viieleheküljelisest menetlusdokumendist ärakirju. Enam kui viiest leheküljest

koosnevast menetlusdokumendist ärakirja saamiseks tuleb tasuda riigilõiv RLS § 58 lg-s 1

sätestatud määras, s.o 0,3 eurot iga lehekülje eest. Arvestades, et A. Maksimovi kaebuse tõlge

(tl 20) on üheleheküljeline, siis rakendub nimetatud menetlusdokumendist koopia saamiseks

RLS § 22 lg 1 pst 12 juhinduvalt riigilõivuvabastus. Kuna kaebajal on HKMS § 88 lg 1 alusel

õigus menetlusdokumentidest ärakirju saada ning antud juhul saada ärakirja riigilõivuvabalt,

peab halduskohtu keeldumine ärakirja väljastamisest olema eriti põhjendatud ning asjakohatu

on nõuda selleks menetlusosaliselt oma taotluse täiendavat põhjendamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel