3-12-1441/107 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Silvia Truman (eesistuja), Oliver Kask ja Ruth Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-12-1441

Haldusasi

TLlõiked OÜ kaebus MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

juhatuse 23.04.2012 otsuse nr 1.61 ja 31.05.2012 vai-

deotsuse tühistamiseks ning projektitaotluse uuesti läbi-

vaatamiseks ja kinnitatud taotluse PRIA-le edastamiseks

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – TLlõiked OÜ

Vastustaja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu

Kaasatud haldusorgan – Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21. juuni 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

21. aprill 2014

RESOLUTSIOON

Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1441 muutmata.

Parandada Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-1441 resolut-

siooni sõnastust asendades lauseosa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ lauseosaga „23.04.2012 ot-

sus nr 1.61“.

Mõista MTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ kasuks välja menetluskulu

510,00 eurot.

Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.06.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-1441

2(11)

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vas-

tasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigi-

kohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

31.01.2012 – 03.02.2012 avas MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu (PLPK) Leader meetme raames

antava projektitoetuse I taotlusvooru. 03.02.2012 esitas TLlõiked OÜ meetme 4 „Ettevõtluse

konkurentsivõime tõstmine“ raames projektitaotluse avalduse projektile „Doberani rannaresto-

rani ja majutuskoha parendamine, uuendamine ja avamine“ toetuse saamiseks.

PLPK hindamiskomisjon hindas projektitaotlusi kokku üheksa kriteeriumi (kinnitatud PLPK

juhatuse 12.01.2010 otsusega nr 1) alusel. TLlõiked OÜ projekt sai kokku 32,45 hindepunkti,

kusjuures kriteeriumi 6 (loodavad töökohad) eest andsid kõik 11 komisjoni liiget 0 punkti.

PLPK 23.04.2012 juhatuse koosoleku otsusega nr 1.61 jäeti OÜ TLlõiked projekt kinnita-

mata. Otsuses märgiti, et hindamiskomisjon hindas taotluse vastavust põllumajandusministri

27.09.2010 määruse nr 92 (Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja pro-

jektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, edaspidi

määrus nr 92) nõuetele, samuti PLPK strateegiale (kinnitatud PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku

otsusega nr 2) ja rakenduskavale (kinnitatud PLPK juhatuse 28.10.2009 otsusega nr 9) ning

vastavalt PLPK juhatuse kinnitatud hindamiskriteeriumitele. Komisjon andis projektile 32,45

hindepunkti, projektitaotluse rahastamise kinnitamiseks on nõutav vähemalt 40% hindepunk-

tide summast; hindamiskomisjoni seisukoha järgi on projektitaotluse eelarve reaalsus, kogu-

konna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ning

projekti jätkusuutlikus vähene.

OÜ TLlõiked vaide otsuse nr 1.61 kehtetuks tunnistamiseks jättis PLPK 31.05.2012 vaideotsu-

sega rahuldamata.

OÜ TLlõiked esitas 10.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PLPK juhatuse 23.04.2012

otsuse ja 31.05.2012 vaideotsuse tühistamiseks ning projektitaotluse uueks läbivaatamiseks ja

kinnitatud projekti PRIA-le edastamiseks kohustamiseks. Kaebaja leiab, et tema projekti hinnati

ebaõigesti ja töökorda rikkudes. 6. hindamiskriteeriumi alusel oleks pidanud projekt saama 20

hindepunkti ja punktide summa oleks siis olnud 52,45 (komisjoni antud 32,45 + 20), mis ületab

projektitaotluse kinnitamiseks vajaliku 40%. Kaebajale heidetakse ette loodavate töökohtade

arvu märkimata jätmise projektitoetuse avalduse (määruse nr 92 lisa 5) real 10.5 (koodidele

vastavad seirenäitajad), kuid selgitatud pole ja vaidlustatud otsustest ei nähtu, kust selline nõue

tuleneb. Töökohtade arvu märkis kaebaja projektitoetuse avalduse reale 30 - suvel 8 täistööko-

haga töötajat, talveperioodil 2 töötajat ja vastavalt korraldatavatele üritustele palgatakse lisa-

3-12-1441

3(11)

tööjõudu. Kui vastustaja leidis, et loodavate töökohtade arv on näidatud projektitaotluse aval-

duse ebaõigel real, oleks pidanud andma kaebajale võimaluse see puudus kõrvaldada, mida ei

tehtud. Tõendamata on vastustaja poolt pärast vaidlustatud otsuste tegemist esitatud väide, et

projekti kriteeriumi loodavate töökohtade alusel hindamisel on avalduse real 30 märgitud as-

jaoludega arvestatud. Hindamiskomisjon hindas kaebaja projekti eelarve reaalsust 55 punktiga,

uute teenuste loomise eest anti 46 punkti ja jätkusuutlikkuse eest 59 punkti. Need hindepunktid

näitavad, et projekti kinnitamata jätmise põhjus on vaidlustatud otsustes ebaõigesti märgitud

ning tegelik põhjus on hindamiskriteeriumitele mittevastav hindamine (so kriteeriumi 6 alusel

0 hindepunkti andmine).

PLPK palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaidlustatud

23.04.2012 otsus nr 1.61 on õiguspärane ja piisavalt motiveeritud; 31.05.2012 vaideotsus kae-

baja õigusi ei riku. Projektitaotluste menetlemise kord kinnitati PLPK juhatuse 29.12.2011 ot-

susega ja kaebaja tutvus sellega 03.02.2012. 17.02.2012 informeeris PLPK kaebajat taotluse

puudustest, juhtides m.h tähelepanu ka sellele, et avalduse real 10.5 pole seirenäitajaid märgi-

tud; 13.03.2012 esitas kaebaja parandustega avalduse, millel rida 10.5 oli hoopis kustutanud.

Projektitaotlusi hindab 11-liikmeline komisjon, koosoleku ajad avalikustati PLPK veebilehel

ning taotlejatel oli võimalus koosolekul oma projekti isiklikult kaitsta. Kaebaja seda võimalust

kasutas. Hindamiskomisjoni liikmed hindasid projekti vastavust strateegiale, meetme eesmär-

kidele ning rakenduskavale, kasutades selleks PLPK strateegiaga kinnitatud hindamiskritee-

riume, mida oli kokku üheksa. Hindamiskriteeriumitega sätestati, et projektitaotlus peab vas-

tama PLPK strateegia meetme eesmärkidele ja taotluse rahastamiseks on vajalik saada vähemalt

40% hindepunktide summast. Kaebaja esitatud projekti hinnati 32,45 hindepunktiga ning kae-

baja jäi meetme 4 üldises pingereas 26. kohale ja kinnituse mittesaanute hulgas 10. kohale.

Hindamiskomisjon leidis, et projekti eelarve reaalsus (kriteerium 2), projektis partnerluspõhi-

mõtte arvestamine ja kogukonna ning sihtrühmade kaasamine (kriteerium 3), projekti innovaa-

tilisus (kriteerium 4), uute teenuste ja toodete lisandumine (kriteerium 5) ning projekti jätku-

suutlikkus (kriteerium 7) on vähene. Need asjaolud on otsuses nr 1.61 välja toodud. 24.05.2012

esitas vastustaja kaebajale selgitused projektitoetuse avalduse rea 10.5 täitmise nõuete kohta

ning viitas PLPK kodulehele, kus on kättesaadav projektitaotluse avalduse täitmise soovitus,

mille kohaselt avalduse rida 10.5 täidetakse arvnäitajana. Rakenduskavaga kinnitatud meetme

4 kirjelduse (meetme leht) p 9 järgi on nõutavaks seirenäitajaks m.h ka uute töökohtade arv.

Lisanduvate töökohtade näitamise vajalikkus nähtub ka projektitoetuse saanud projektide täit-

mise seiramiseks esitatud reeglitest (määruse nr 92 § 37 ja määruse lisa 8 „Kuludeklaratsioon

kulude deklareerimiseks projektitoetuse taotlemise korral“).

Hindamine on iga hindamiskomisjoni liikme ülesanne ja kaalutlusotsus ning hindamisprotsessi

ei saa PLPK juhatus sekkuda; projektitaotluste menetlemisel rikkumisi ei tuvastatud. Komisjoni

liikmed on kohaliku elu edendajad ning neil on hea ülevaade koha peal valitsevast olukorrast ja

võimalustest, samuti eelnev kogemus projektide hindamise ja nende realiseerimise osas. 6. kri-

teeriumi alusel ei andnud kaebajale hindepunkte ükski komisjoni liige, mis näitab hindajate

üksmeelsust selles, et planeeritud investeeringuga uusi töökohti ei lisandu. Ei saa välistada, et

lisanduvate töökohtade arvu avalduse real 10.5 näitamata jätmine võis mõjutada komisjoni ot-

sustust. Arvestada aga tuleb, et komisjon juhtis kaebaja tähelepanu seirenäitajate rea täitmise

vajalikkusele ja kui kaebaja selle tähelepanuta jättis, pidi ta arvestama sellega, et see võib ka

tema esitatud projekti hindamistulemust mõjutada.

Samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja projekti 6. kriteeriumi alusel hindamisel oli oluline

mitte real 10.5 seire arvnäitajate märkimata jätmine, vaid komisjoni üldine hinnang oli, et pla-

neeritud investeeringu ellurakendamine ei loo juba olemasolevale varale lisandväärtust, mis

võimaldaks luua lisatöökohti. Hinnangut võimalike töökohtade lisandumise kohta ei saa anda

3-12-1441

4(11)

pelgalt projektitoetuse avalduses toodud töökohtade numbrite põhjal, vaid täiendavate töökoh-

tade tekkimise võimalikkust analüüsitakse kogu projekti sisu järgi. Kriteeriumite eelarve reaal-

sus, uute teenuste loomine ja jätkusuutlikkus eest sai kaebaja pigem vähe hindepunkte (55, 46

ja 59), mille vahetu seostamine võimalike töökohtade lisandumisega ei ole põhjendatud. Ana-

lüüsides kavandatava investeeringu suurust ja tööle rakendatavate inimeste arvu projektitoetuse

avalduse real 30 toodud sõnastuse alusel – asutuse taasavamine annab võimaluse luua piirkonda

lisatöökohti - järeldasid komisjoni liikmed, et tegelikult töökohti juurde ei lisandu. Seda, et ko-

misjoni liikmed arvestasid otsustuse tegemisel projektitaotluse avalduse real 30 märgitut, selgi-

tati vaideotsuses.

Projektitaotluses esineb mitmeid asjaolusid, mis võisid anda komisjoni liikmetele aluse pidada

töökohtade lisandumist mittetõenäoliseks. Nimelt omandas kaebaja 2012 jaanuaris endise

omaniku ajal tegutsenud, kuid tegevuse lõpetanud Doberani kohviku ja majutusasutuse. Ette-

võtte taasavamise majanduslikuks eelduseks on omandatud vara (s.o juba olemasolev vara) baa-

sil varasemaga samas mahus tööjõu kaasamine. Rannakohvik omandati täitemenetluses ning

kinnistu on koormatud 337 823,29 euro suuruse hüpoteegiga. Viidatud teave võimaldas projekti

hindajatel teha järeldusi majandustegevusest sellel kohal. Projektitaotlusele lisatud äriidee ar-

vutuste analüüs tekitas küsitavusi – nt majutuse müügiprognoos (täituvus 64%) on väga opti-

mistlik ja tegelikkuses ei realiseeru; tabelist 2 (prognoositud kasumiaruanded) selgub, et taotle-

tava toetusega on kasvatatud 2012. a ärikasum summani 54 920,00 eurot; tabelitest 2 ja 3 (prog-

noositud rahavood) nähtub, et tööjõukuluks on kõigil prognoosis toodud aastatel (2012-2016)

planeeritud 10 368 eurot, mis ei võimalda kuidagi palgata projektitoetuse avalduse real 30 too-

dud mahus tööjõudu, sest ühe täiskohaga miinimumpalgaga töötaja palgakulu koos sotsiaal-

maksuga oleks aastas 5107,20 eurot. Töökohtade lisandumine ei ole selline seirenäitaja, mille

ebaõige esitamine tooks kaasa kohustuse toetus tagasi maksta; seetõttu on hindajate vastutus

selle osa hindamisel eriti suur. Hindajatel oli alus kahelda kaebaja esitatud andmete usaldus-

väärsuses, sest neis on suuri vasturääkivusi. Kaebaja taotles esmalt toetust 39 119 eurot (projekti

kogumaksumus koos käibemaksuga 73 401,98 eurot), hindamiskomisjoni ettepanekul korrigee-

ritud projektitoetuse avaldusega (esitati 22.03.2012) taotleti toetust 25 319,00 eurot (projekti

kogumaksumus koos käibemaksuga 45 801,48 eurot), kuid avalduse real 30 märgitud töötajate

arv jäi samaks, mis näitab, et kõnealuste töökohtade (suvel 8 ja talvel 2) loomise võimalus ei

olnud ka kaebaja enda seisukohast seotud projektitoetuse avaldusega taotletud investeeringu

toetusega.

Kaasatud haldusorgani Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) seisu-

koha järgi ei ole PLPK vaidlustatud otsustes ega kohtumenetluses esitatud sisulisi põhjendusi

ja kaalutlusi kriteeriumi 6 alusel hindepunktide andmata jätmise kohta. Kaebaja projektitaotluse

kinnitamata jätmise asjaolusid ei ole põhjendatud ning vaidlustatud haldusaktid ei vasta HMS

§ 56 nõuetele; haldusakti tagantjärele motiveerimine ei ole lubatav. Vastustaja pole näidanud,

kuidas täpselt tuleb seirenäitajad projektitaotluse avalduses märkida. Ebaselgeks jääb, miks ka-

vandatavaid töökohti kindlasti ei teki olukorras, kus hindamiskomisjon leidis valdavalt, et pro-

jekti eelarve realistlikkuse ja jätkusuutlikkuse tase on hea.

Tallinna Halduskohus tühistas PLPK otsused ja kohustas PLPK-d kaebaja projektitaotlus

uuesti läbi vaadata; muus osas jäi kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi

kanda. Kohus nõustus kaebaja ja kaasatud isikuga, et vastustaja on rikkunud haldusakti põhjen-

damise kohustust, kohtumenetluses on küll esitatud täiendavad selgitused, kuid kohtul puudub

veendumus selles, et need põhjendused/kaalutlused on samad, millest vaidlustatud otsuste te-

gemisel tegelikult lähtuti.

Kaebaja leiab, et 6. hindamiskriteeriumi alusel on talle põhjendamatult antud 0 punkti ning

üheks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas kaebaja projektitaotlust on töökohtade lisandumise

3-12-1441

5(11)

kriteeriumi alusel õigesti hinnatud. Kriteeriumi 6 taseme kirjelduses on märgitud, et investee-

ringuga töökohtade loomine võimaldab saada 1 kuni 20 punkti (tase on väga kõrge) ning kui

investeering ei loo töökohti, saab 0 hindepunkti (tase on puudulik). Ei saa kindlalt väita, et uute

töökohtade lisandumise eest oleks pidanud kaebaja projektitaotlust hindama maksimaalse 20

punktiga, mistõttu pole täpne kaebaja arvestus, et tema hindepunktide kogusumma oleks pida-

nud olema vähemalt 52,45.

PLPK 23.04.2012 otsuses nr 1.61 ei ole kriteeriumi 6 alusel 0 hindepunkti andmist käsitletud.

Märgitud on, et hindamiskomisjon andis TLlõiked esitatud projektile 32,45 hindepunkti ning

taotlus jäeti kinnitamata, sest projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ja sihtrühmade kaa-

samine, innovaatilisus, uute toodete ja teenuste lisandumine ning jätkusuutlikkus on vähene.

Mõistet vähene ei ole vaidlustatud otsustes ega vastustaja kehtestatud hindamiskriteeriumites

sisustatud.

Projekti teostatavuse realistlikkuse (eelarve reaalsus) hindamine toimus 2. kriteeriumi alusel ja

võimalik oli anda 1 kuni 10 hindepunkti. Kriteeriumi 2 taseme kirjelduse järgi hinnatakse hästi

läbi mõeldud ja põhjendatud eelarvet 10 punktiga (tase on kõrge), ebapiisavalt põhjendatud ja

eesmärke osaliselt täitvat projekti hinnatakse 1 punktiga (tase on madal) ning vahepealset pro-

jekti 5 punktiga (tase on hea). 2. kriteeriumi alusel komisjoni liikmete antud hindepunktide ko-

gusumma oli 55, mis annab keskmiseks 6,1 (s.o tase on hea).

Kogukonna ja sihtrühmade kaasamist hinnati 3. kriteeriumi alusel ning hindepunkte oli võima-

lik anda 0 kuni 10. Taseme kirjelduse järgi hinnatakse 10 punktiga projekti, mis omab suurt

mõju kogu tegevusgrupi territooriumil ja kuhu kaasatakse erinevaid sihtrühmi (tase on kõrge);

5 punktiga hinnatakse projekti, mis omab suurt mõju kohaliku omaalgatuse arengule ja kohaliku

tasandi koostöö soodustamisele (tase on hea); 0 punktiga hinnatakse projekti, mis ei mõjuta

piirkonna kohalikku omaalgatust ega soodusta koostööd (puudulik). Kaebaja projektile 3. kri-

teeriumi alusel antud hindepunktide kogusumma oli 32, mis annab keskmiseks 3,55 hinde-

punkti.

Projekti innovaatilisust hinnati 4. kriteeriumi alusel ning hindepunkte võis anda 0 kuni 10. Ta-

seme kirjelduse järgi projekti innovaatilisus küla tasemel annab 10 punkti (tase on kõrge), te-

gevuspiirkonna tasemel 7 punkti (tase on hea), teatud osas tegevuspiirkonnas 3 punkti (kesk-

mine), ei ole innovaatiline - 0 punkti (puudulik). 4. kriteeriumi alusel kaebaja projektile antud

punktide kogusumma oli 30, mis annab keskmiseks 3,33 hindepunkti.

Uute teenuste või toodete lisandumist hinnati kriteeriumi 5 alusel ja hindepunkte oli võimalik

anda 1 kuni 15. Taseme kirjelduse järgi uute teenuste/toodete lisandumine tegevuspiirkonna ja

maakonna tasandil andis 15 punkti (tase on väga kõrge), valla tasandil 10 punkti (tase on kõrge),

küla või ettevõtte tasandil 5 punkti (tase on hea), uut teenust/toodet ei lisandu, kuid lisandub

idee küla või ettevõtte tasandil – 1 punkt (tase on madal). Kaebaja hindepunktide kogusumma

5. kriteeriumi alusel oli 46, mis annab keskmiseks 5,11.

Projekti majanduslikku elujõulisust ja jätkusuutlikkust hinnati 7. kriteeriumi alusel ning hinde-

punkte võis anda 0 kuni 10. Hästi läbi mõeldud, lahti kirjutatud, jätkusuutlik ja pikemaajalist

mõju avaldav projekt andis 10 punkti (tase on kõrge), vähese jätkusuutlikkusega projekt 5

punkti (tase on hea) ning mittejätkusuutlikku projekti hinnati 0 punktiga (tase on puudulik).

Kaebaja hindepunktide kogusumma 7. kriteeriumi alusel oli 59, mis teeb keskmiseks 6,55 hin-

depunkti.

Ükski komisjoni liige ei hinnanud kaebaja projekti puuduliku 0 punktiga (v.a 6. kriteerium) ega

madala 1 punktiga. Seetõttu jääb arusaamatuks ja kontrollimatuks vastustaja seisukoht, et pro-

jektitaotluse edulootus on vähene kõigi eelkäsitletud kriteeriumite osas.

3-12-1441

6(11)

Projektitaotluse avalduse real 30 on kaebaja teinud kokkuvõtte investeeringu eesmärkidest ja

tegevustest ning selgitatud piirkonda lisatöökohtade loomise võimalusi (suveperioodil 8 täisko-

haga töötajat ja talveperioodil 2 täiskohaga töötajat). Projektitaotlusele on lisatud äriidee arvu-

tused, mille järgi on iga-aastaseks tööjõukuluks arvestatud 10 368 eurot. Kaebaja pole ümber

lükanud vastustaja väidet, et ühe täiskohaga miinimumpalgaga töötaja palgakulu koos sotsiaal-

maksuga aastas on 5107,20 eurot ja et seetõttu pole projektitaotluse avalduses märgitud 8 täis-

töökoha lisandumine usaldusväärne. Seega saab kaebaja poolt tööjõule arvestatud kuludega

luua mitte kaheksa, vaid kaks töökohta. 6. kriteeriumi taseme kirjelduse järgi 0,1 töökoha loo-

mine annab 1 hindepunkti, kaks ja enam töökohta annab maksimaalselt 20 punkti.

Kohtueelselt kaebaja ja vastustaja peetud kirjavahetusest saab järeldada, et uute töökohtade li-

sandumise kriteeriumi alusel hindepunktide andmisel arvestasid komisjoni liikmed üksnes seda,

et kaebaja polnud projektitaotluse avalduse real 10,5 seirenäitajaid märkinud. Vastustaja hilise-

mate väidete kohaselt analüüsiti täiendavate töökohtade tekkimist kogu projekti sisu järgi.

Seega ei ole vaidluse all küsimus, millisel taotlusvormi real peavad olema toodud loodavate

töökohtade arvnäitajad ning kohus projektitaotluse avalduse rea p 10.5 täitmisele/mittetäitmi-

sele hinnangut ei anna. Kuna asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja projektitaot-

luse menetlemisel on hinnatud kohtumenetluses esile toodud asjaolusid, mille kohaselt Dobe-

rani rannarestorani ja majutuskoha taasavamine on võimalik ka ilma taotletud investeeringuta

olemasoleva vara baasil, ei anna kohus hinnangut ka poolte väidetele/tõenditele seoses kaebaja

majandusliku tegevusega tulenevalt projektitaotlusest ja taotletud investeeringust.

Kohus nõustub vastustajaga, et projektitaotluste hindamisel on hindajatel õigus tugineda oma

kogemustele ja olemasolevale teabele piirkonna, samuti taotleja eripära osas, kuid käesoleval

juhul ei selgu vaidlusalusest otsusest nr 1.61, miks uute töökohtade lisandumise võimalusega ei

arvestatud. Kaebajal jäi projektitaotluse kinnitamiseks vajalikust hindepunktide summast puudu

7,55 punkti ning 6. kriteeriumi järgi oli võimalik saada kuni 20 hindepunkti. Eespool tuvastatud

asjaolud võisid mõjutada asja otsustamist, mistõttu on põhjendatud PLPK otsuse 1.61 tühista-

mine ja kaebaja projektitaotluse uueks läbivaatamiseks kohustamine.

Vaidega on kaebaja sisuliselt vaidlustanud 6. kriteeriumi alusel hindepunktide mitteandmise

ning projektitaotluse avalduse reale 10.5 töökohtade arvu näitamise nõude. Vaideotsuses selgi-

tati, et projektitaotluse avalduse real 30 märgitut tõlgendati mitte töökohtade loomise, vaid loo-

mise võimalusena ja seetõttu 6. kriteeriumi alusel hinnati projekti 0 punktiga. Vaideotsuses lei-

takse ka seda, et kriteeriumitest 2, 3, 4, 5 ja 7 lähtuvalt on projektitaotluse edukus vähene, kuid

sellekohast järeldust ei põhjendata. Samuti pole vaideotsuses põhjendatud, milliste kaalut-

luste/tõendite pinnalt jõuti järeldusele, et otsuses nr 1.61 on kaebaja projekti 6. kriteeriumi alu-

sel hinnatud. Seega ei vasta vaideotsus HMS § 86 nõuetele.

Kuna projektile hinnangu andmine ja projektitaotluse kinnitamine on ainuüksi vastustaja päde-

vuses ning taotluse edastamine PRIA-le saab toimuda alles pärast projektitaotluse hindamise

tulemuse selgumist, et saa kaebaja taotlusi tema projekti kinnitamiseks ja PRIA-le edastamiseks

kohustamiseks rahuldada.

Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuli kohtule esitada kuni 07.06.2013. Kaebaja hi-

lines menetluskulude kogusummas 1395,00 eurot taotluse esitamisega ja kohus jätab selle taot-

luse tähelepanuta. Vastustaja on kandnud kulusid õigusabile summas 853,20 eurot. Kuna kae-

baja on vaidlustanud vastustaja põhitegevusega seotud otsuseid, ei ole haldusorgani kantud me-

netluskulude jätmine kaebaja kanda põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-12-1441

7(11)

MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu ot-

sus osas, millega kaebus rahuldati, ning jätta TLlõiked kaebus täies ulatuses rahuldamata ja

menetluskulud kaebaja kanda.

PLPK selgitas halduskohtus, millises korras ja mille alusel projektitaotluste hindamine toimub

ning kohus ei ole tuvastanud minetusi projektitaotluse menetlemisel. PLPK vaidlusalune

23.04.2012 otsus nr 1.61 sisaldab piisaval määral põhjendusi ning halduskohtu etteheide haldu-

sakti puuduliku motiveerimise kohta on alusetu. Kohus ei arvestanud sarnastes asjades Riigi-

kohtu antud selgitustega ja juhistega. Asjas nr 3-3-1-77-12 märkis Riigikohus, et komisjoni

liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum, millega kaasneb kohtu-

liku kontrolli ahenemine. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põh-

jendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Asjas nr 3-3-1-93-06 lei-

dis Riigikohus, et toetuse andmisest keeldumise käskkirjas peab olema ära näidatud kaebajale

hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremus-

järjestuses rahuldati. Viidatud lahendist tuleneb samuti, et see nõue võib olla täidetud ka haldu-

sakti lisade saatmisega kaebajale. Käesoleval juhul saatis vastustaja kaebajale lisaks PLPK ot-

susele nr 1.61 ka: 1) hindamiskomisjoni protokolli nr 3, milles on välja toodud projektitaotlus-

tele üheksa kriteeriumi lõikes antud hindepunktid, millest moodustus projektitaotluste paremus-

järjestus, 2) koondtabeli I taotlusvooru meetmete 2, 4 ja 5 paremusjärjestusega jagatud raha

kohta, millest on näha, millised taotlused rahastamiseks kinnitati ja millised mitte, 3) väljavõtte

PLKP juhatuse koosoleku 23.04.2012 protokollist nr 2, milles on välja toodud kõik projekti-

taotlused koos neile antud hindepunktidega ja juhatuse otsusega taotluse kinnitamise/mittekin-

nitamise kohta. Kohus pole sellega arvestanud ja on hinnanud PLPK juhatuse otsuse nr 1.61

seaduslikkust projektitoetuse saamise eripära arvestamata. Vaidlusaluses otsuses nr 1 on esita-

tud selge põhjendus, miks kaebaja projektitaotlust ei kinnitata - projekt sai 32,45 hindepunkti,

minimaalselt on vajalik 40. Taotluste menetlemise kord, hindamiskriteeriumid ja projekti kin-

nitamiseks vajalik hindepunktide summa oli kaebajale teada.

Kohus leidis ebaõigesti, et otsuses nr 1.61 oleks pidanud olema põhjendused projektitaotluse

hindamisel antud hindepunktide kohta iga kriteeriumi lõikes, sh käsitletud eraldi 6. kriteeriumi

alusel hindepunktide mitteandmist. Lisaks on kohus teinud aritmeetilisi vigu iga hindamiskri-

teeriumi alusel antud hindepunktide analüüsimisel. Tegelikult hinnati projekti 2. kriteeriumi

alusel 5 punktiga (keskmine hinne), 3. kriteeriumi alusel 2,9 punktiga (hinne on puuduliku ja

hea vahemikus), 4. kriteeriumi alusel 2,7 punktiga (puuduliku ja hea vahemik), 5. kriteeriumi

alusel 4,18 punktiga (hinne on madala ja hea vahemikus) ja 7. kriteeriumi alusel 5,36 (keskmine

hinne). Eeltoodu tähendab, et otsuses nr 1.61 leiti õigesti, et kaebaja projekti edukus on hinda-

miskriteeriumite lõikes antud hindepunktide alusel vähene. Samuti analüüsis kohus hinde-

punkte keskmisena, kuid hindamise eripärast tulenevalt on hinded ka hindajate lõikes erinevad.

Hindamiskomisjoni liikmete poolt antud eraldi hinnete põhjendamine ei olnud vajalik ning iga

hinde eraldi kontroll ei kuulu kohtu pädevusse.

Apellant ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et otsuse faktilised asjaolud ei ole seotud õigusliku

alusega. Otsuses nr 1.61 on selgitatud, et hindamiskomisjon kontrollis taotluse vastavust mää-

rusele nr 92, strateegiale ja rakenduskavale ning hindas taotlust vastavalt hindamiskriteeriumi-

tele, mille alusel kujunes välja hindepunktide summa. Vaideotsuses on täiendavalt viidatud ka

projektitaotluste menetlemise korrale. Otsuses nr 1.61 on selgitatud, et projektitaotluse rahasta-

miseks on peab saama vähemalt 40% hindepunktide summast, kuid kaebaja sai 32,45 hinde-

punkti. Otsuses nr 1.61 viidete puudumist määruse nr 92 konkreetsele paragrahvile või PLPK

strateegia punktile ei ole haldusakti tühistamist tingiv puudus.

Ka vaideotsus on seaduslik ja nõuetekohaselt motiveeritud ning halduskohtu teistsugune seisu-

koht on ebaõige. Vaideotsuses selgitati veel kord projektitaotluste menetlemise korda, hinda-

mise põhimõtteid ning toodi välja, et kaebaja projektitaotlus sai väiksema hindepunktide

summa, kui selle kinnitamiseks vajalik on. Selgitatud on ka seda, mille alusel hinnati kaebaja

3-12-1441

8(11)

taotlust 6. kriteeriumi alusel ja et töökohtade lisandumise hindamisel arvestas hindamiskomis-

jon projektitaotluse avalduse real 30 märgituga. Asjaolu, et PLPK büroo (projektijuht) tuletas

kaebajale korduvalt meelde, et rida 10.5 eeldab lisanduvate töökohtade arvandmete esitamist,

ei tähenda, et hindamisel poleks taotlust tervikuna arvestatud. Põhjendatud pole halduskohtu

kahtlus, et projektitaotlust hinnati komisjoni liikmete poolt ainult real 10.5 märgitu alusel.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-12 märkinud, et komisjoni liikme antud hindepunktide õi-

gusvastasus on võimalik kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriu-

mitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendus-

tetagi. Vastustaja hinnangul käesoleval juhul sellist vastuolu tema tegevuses ei esine; sellist

vastuolu pole kaebuses välja toodud ning sellist vastuolu pole ka kohus tuvastanud.

Vastustaja selgitas halduskohtus, et kaebaja projekti osas esineb mitmeid asjaolusid, mis võisid

anda komisjoni liikmetele aluse pidada töökohtade lisandumist mittetõenäoliseks (vara oman-

dati täitemenetluses, kinnistu on koormatud hüpoteegiga, korrigeeritud projektitaotluses vähe-

nes taotletava toetuse kogumaksumus 38%, kuid taotluse p-s 30 näidatud töökohtade arv jäi

samaks, taotleja prognoosid on majanduslikult küsitavad ning pigem on investeering suunatud

otse kasumiks jne), kuid kohus jättis need selgitused põhjendamatult tähelepanuta. Vastustaja

ei nõustu kohtu järeldusega, et kui töötasufondist piisab 2 töötaja palkamiseks, siis on see tõsi-

kindlalt arvestatav näitaja. Kaebaja projektitoetuse avalduses on hulgaliselt vasturääkivusi,

mille pinnalt projekti tervikuna hinnates võidi jõuda järeldusele, et taotletava investeeringu abil

töökohtade lisandumine ei olnud tõenäoline. Projektitaotluse menetlemisel on eeltoodud as-

jaolusid hinnatud/kaalutud ning põhjendatud pole halduskohtu seisukoht, et seda tehtud pole.

Meetme 4 taotluste hindamisel anti 6. kriteeriumi alusel 0 punkti veel 11-le projektitaotlusele

ning seega ei saa ka taotlejate ebavõrdset kohtlemist väita.

Vastustaja märgib ka seda, et 13.02.2013 kirjas kohtule väitis kaebaja, et Doberani rannamaja

töötas suvel ja sügisel täisajaga, kuid 21.05.2013 märkis, et nad pole seal üldse tegutsenud.

Kohus kaebaja väidete/tõendite vastuolulisusele hinnangut ei andnud.

Vaideotsus kaebaja õigusi iseseisvalt rikkuda ei saa, kaebaja menetlusõigusi vaidemenetluses

rikutud ei ole ning vaide tühistamise nõue oleks tulnud jätta igal juhul rahuldamata.

TLlõiked OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetlus-

kulud vastustaja kanda. Halduskohtus kantud menetluskulusid puudutavalt selgitab kaebaja, et

sai halduskohtu määruse, millega anti tähtaeg avalduste/taotluste esitamiseks kuni 07.06.2013,

kätte alles 10.06.2013, mistõttu ei saanud halduskohtule menetluskulude dokumente tähtaegselt

esitada ning ta palub tähtaeg ennistada.

Kaebaja nõustub halduskohtuga, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole kaebajale arusaadavalt põh-

jendatud ega hindamise kaalutlusi esitatud. PLPK ei viidanud esimese astme kohtus Riigikohtu

otsusele nr 3-3-1-77-12 ega esitanud neid väiteid, mida ta apellatsioonkaebuses esitab. Riigi-

kohtu viidatud lahendis analüüsitud olukord erineb käesoleva asja tehioludest. Samas on Riigi-

kohus viidatud lahendis selgitanud, millal on võimalik kohtul komisjoni liikmete poolt antud

hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha – hindepunktid on kehtivate hindamiskriteeriumi-

tega ja juhtumi asjaoludega tõsises vastuolus ja vastuolu on ilmselge. Käesoleval juhul on tege-

mist sellise olukorraga, sest kaebaja projektile 0 hindepunkti andmine 6. kriteeriumi alusel on

tegelike asjaoludega tõsises vastuolus. Kaebaja projektitaotlusele lisatud äriplaani tööjõukulu

tabelitest nähtub, et arvestatud on ka kulud tööjõule ning kuna kaebaja kavandas vähemalt 2

töökoha loomist, oleks pidanud seda hindama ja andma kriteeriumi 6 alusel 1 kuni 20, kuid

mitte 0 punkti. Isegi kui hindamiskomisjon oleks andnud kahe lisanduva töökoha eest mitte

maksimaalsed 20 punkti, vaid 7,55 punkti, oleks see olnud piisav projektitaotluse kinnitamiseks

ja PRIA-le rahastamiseks edastamiseks. Loodavate töökohtade kriteeriumi alusel hindepunktide

andmata jätmisega rikuti PLPK enda poolt kehtestatud hindamiskriteeriume ja projektitaotluse

menetlemise korda.

3-12-1441

9(11)

Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-77-12 ei tulene, et hindamiskomisjonil puudub täielikult põhjen-

damiskohustus, vaid selgitatud on, et see on piiratud. Piiratud põhjendamiskohustus ei tähenda

ebaõigete põhjenduste esitamist ühes juhatuse otsuses (nr 1.61) ja nende kordamist teises juha-

tuse otsuses (vaideotsus). Otsuses nr 1.61 on viidatud hindamiskriteeriumitele, millest toetuse

andmata jätmine niivõrd ei sõltunudki, sest kriteeriumite 2, 3, 4, 5 ja 7 alusel antud keskmine

hinne polnud puudulik ega madal, kuid projekti hindamist 6. kriteeriumi alusel pole isegi mai-

nitud. Seega ei vasta kaebaja projekti hindamine projektitaotluste menetlemise korra p-le 10,

mis sätestab, et taotlusi hinnatakse vastavalt hindamiskriteeriumitele.

Ebaõige on apellandi väide, et kohus ei ole projektitaotluse hindamisel menetluslikke minetusi

tuvastanud. Kohus märkis, et 6. kriteeriumi alusel hindepunktide andmata jätmist ei ole juhatuse

otsuses nr 1.61 arusaamatult käsitletud ning selle kriteeriumi alusel hindepunktide andmine ei

ole kontrollitav. Kohus leidis õigesti, et vastustaja rikkus projektitaotluse menetlemisel menet-

lus- ja vorminõudeid, mis võisid mõjutada asja otsustamist.

Kaasatud haldusorgani PRIA arvamuses nõustutakse halduskohtuga selles, et otsus nr 1.61

ja vaideotsus ei sisalda korrektseid õiguslikke ega faktilisi aluseid, samuti pole toodud kaalut-

lusi, millest lähtuvalt jäeti kaebaja projektitaotlus kinnitamata. PRIA arvates on põhjendatud,

kui kohus kontrollib hindamisel antud punkte, sest vastasel juhul ei ole võimalik kindlaks teha

otsustamisel esinenud (ilmseid) vastuolusid. Vaatamata tehtud arvutusvigadele, on kohus otsu-

ses näidanud, et projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsustes kasutatav tüüppõhjendus, et

kõigi näitajate tase oli vähene, ei vasta iga hindamiskriteeriumi puhul tegelikele hindepunkti-

dele. Apellandi viidatud Riigikohtu esitatud seisukohad ei ole automaatselt üle kantavad Lea-

der-meetme kohalike tegevusgruppide tegevusele, samuti ei täpsustanud Riigikohus, mida tuleb

mõista piiratud põhjendamiskohustuse all. Määruse nr 92 § 18 lg 3 p 7 järgi strateegia rakenda-

misel kohustub kohalik tegevusgrupp tagama, et projektitaotlused vaadatakse läbi ning asjako-

haste otsuste tegemisel järgitakse HMS nõudeid ning strateegiat ja rakenduskava; sama parag-

rahvi lg 4 kohaselt peab tegevusgrupp lg-s 3 sätestatud nõuete täitmise tagamiseks välja töötama

asjakohased korrad ja neid rakendama. HMS nõuete täitmiseks tuleb tegevusgrupil korraldada

oma tegevus nii, et see võimaldab juhatusel saada hindamiskomisjonilt asjakohased põhjendu-

sed projektile antud hindepunktidele, et neid oleks võimalik hiljem taotluse kinnitamisest keel-

dumise otsusele lisada. Hindamiskomisjon ei ole ekspertide kogu, vaid tegevusgrupi üks tööor-

gan, kellelt tegevusgrupil on võimalik nõuda põhjendustega hindamistulemusi. Leader-meetme

kohaliku tegevusgrupi otsused projektitaotluste kinnitamise/kinnitamata jätmise kohta on kaa-

lutlusotsused, mis vajavad põhjalikumat motiveerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse väited selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ei

anna.

Apellant on õigesti osundanud sellele, et kuigi vaidlusaluseks haldusaktiks on ning otsuse kir-

jeldavas ja põhjendavas osas on kohus käsitlenud PLPK 23.04.2012 otsust nr 1.61, tühistas hal-

duskohus otsuse resolutsiooniga PLPK 24.03.20012 otsuse nr 1.61. Ringkonnakohus leiab, et

tegemist on veaga, mis halduskohtu otsuse sisu ei mõjuta. HKMS § 156 lg 2 ja TsMS § 447

alusel parandab ringkonnakohus viidatud vea ning asendab halduskohtu otsuse resolutsioonis

tühistatava haldusakti kuupäeva „24.03.2012“ kuupäevaga „23.04.2012“.

PLPK 23.04.2012 otsusega nr 1.61 keelduti OÜ TLlõiked projekti „Doberani rannarestorani ja

majutuskoha parendamine, uuendamine, avamine“ kinnitamisest. Põllumajandusministri

27.09.2010 määruse nr 92 § 30 lg 2 nägi OÜ TLlõiked projektitaotluse esitamise, menetlemise

ja PLPK vaidlusaluste otsuste tegemise aja redaktsioonis ette, et kohaliku tegevusgrupi töörühm

hindab projektitaotluses kavandatud tegevuse vastavust kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja

3-12-1441

10(11)

rakenduskavale ning vastavaid taotlusi hindab töörühm § 6 lg 3 p-s 6 nimetatud valikkriteeriu-

mite alusel sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ning koostab hindamistulemuste alusel pro-

jektitaotluse paremusjärjestuse ettepaneku. Sama paragrahvi lg 3 sätestas projektitaotluse kin-

nitamise otsuse tegemise ning lg 4 nägi ette, et kohalik tegevusgrupp teeb projektitaotluse kin-

nitamisest keeldumise otsuse, kui: 1) taotlus ei vasta kohaliku tegevusgrupi strateegiale ja ra-

kenduskavale, 2) taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui kohalik tege-

vusgrupp on hindamiskriteeriumite miinimumnõuded ette näinud; 3) rakenduskavas nimetatud

strateegia meetmele ettenähtud eelarvevahendeid ei jätku enam ühegi projektitaotluse kinnita-

miseks.

Vaidlusaluse PLPK otsuse nr 1.61 tegemise faktiliste asjaoludena on märgitud - projektitaotluse

rahastamise kinnitamiseks on nõutav vähemalt 40% hindepunktide summast, kuid hindamisko-

misjon andis OÜ-l TLlõiked projektile 32,45 punkti; projekti eelarve reaalsus, kogukonna ning

sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine ning jätkusuutlik-

kus on vähene –, õigusliku alusena on viidatud PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku otsusele nr 2

„MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia muutmise kinnitamine“, PLPK 28.10.2009 juha-

tuse otsusele nr 9 „2010. a rakenduskava kinnitamine ning PLPK 12.01.2010 juhatuse otsusele

nr 1 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumid“ ning määrus nr 92. Konkreetseid

sätteid pole vastustaja oma otsuses välja toonud. Halduskohus leidis, et vastustaja ei ole otsuse

nr 1.61 tegemisel põhjendamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ja puudub veendumus, et ta-

gantjärele esitatud põhjendused on samad, mis haldusakti andmisel. Ringkonnakohus jagab hal-

duskohtu seisukohta. Viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-77-12 märgib apellant küll õigesti,

et projektide valiku tegi hindamiskomisjon ning hinnanguliste otsuste kohtulik kontroll on pii-

ratud, kuid jätab tähelepanuta samas lahendis Riigikohtu väljendatud seisukoha, et ka hinnan-

guliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll ei ole täielikult välistatud. Samuti näeb määruse

nr 92 § 30 lg 8 ette, et projektitaotluste menetlemine on haldusmenetlus ning lg-tes 3 ja 4 nime-

tatud otsused on haldusaktid, mille suhtes kohalik tegevusgrupp kohaldab HMS-s sätestatud

nõudeid.

Otsusest nr 1.61 ja vastustaja selgitustest järelduvalt kaebaja projekti ei kinnitatud, sest see sai

32,45 punkti, mis on vähem kui nõutav miinimum. Projekti hinnati üheksa kriteeriumi alusel

ning asjas vaieldakse kriteeriumi 6 „Uute töökohtade lisandumine Pärnu Lahe Partnerluskogu-

tegevuspiirkonda“ üle, mille eest kaebaja oleks enda hinnangul pidanud punkte saama. Pooled

on erimeelel selles, millises projektitaotluse avalduse alajaotuses või punktis oleks tulnud sei-

ratavate töökohtade arv välja tuua. Kuigi halduskohus ei pidanud selle küsimuse käsitlemist

oluliseks, märgib ringkonnakohus siiski, et põllumajandusministri määrusest nr 92, selle lisa-

dest 5 „Leader-meetme raames antava projektitaotluse avaldus“ ja 6 „Projektitoetuse taotluse

seirenäitajad“, samuti meetmelehest ei tulene, et lisanduvate töökohtade arv tuleb näidata ilm-

tingimata projektitoetuse avalduse real 10.5 „Koodidele vastavad seirenäitajad“. Vaidlust ei ole

selle üle, et projektitaotluse avalduse real 30 „Kokkuvõte tegevuse ja investeeringu eesmärki-

dest ning tegevustest“ on suve- ja talveperioodide lõikes töökohad (suvel 8, talvel 2) välja too-

dud. Seega oli kaebaja oma taotluses töökohtade arvu näidanud. Vaidlusalusest otsusest nr 1.61

ei nähtu, miks kriteeriumi 6 alusel kaebaja projektile antud hindepunktide summa on 0 olukor-

ras, kus selle kriteeriumi taseme kirjelduse järgi juba 0,1 töökoha loomine annab 1 punkti ning

kahe ja enama töökoha eest on võimalik saada maksimaalselt 20 punkti. Ringkonnakohus nõus-

tub halduskohtuga, et arvestades menetlusosaliste kohtueelset kirjavahetust, ei ole välistatud, et

projekti hinnati üksnes projektitoetuse avalduse rea 10.5 alusel. Kohtu seda seisukohta pole

apellatsioonimenetluses kummutatud. Vastustaja möönab ise, et projekti eelarves ettenähtud

palgafond võimaldas aastaringselt kahe miinimumtasuga tööjõu palkamise; selle asjaoluga ar-

vestamata jätmist oleks tulnud otsuses nr 1.61 arusaavalt ja selgelt põhjendada. 30.05.2012 vai-

deotsuses on küll märgitud, et projektitoetuse avalduse rida 30 töökohtadega seonduvat teksti

3-12-1441

11(11)

tõlgendati selliselt, et asutuse taasavamine mitte ei loo töökohti, vaid üksnes annab võimalusi

töökohti luua, kuid vaideotsuses pole esitatud ühtegi sellekohast arusaama ja järeldust põhista-

vat argumenti. Kaebaja projektiks olev majutus- ja toitlustusasutus ei saa tegutseda ilma tööta-

jateta ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust järeldada, et töökohtade loomine eelarve piires

reaalselt võimalik pole. Asjaolu, kas Doberani rannarestoran ja majutuskoht pärast projektitoe-

tusest ilmajäämist ka reaalselt tegutsema asus, ei oma vaidlusaluste haldusaktide õiguspärasuse

kontrollimisel tähendust.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hindamiskriteeriumite hindamispunktide analüüsimi-

sel on kohus teinud aritmeetilisi vigu, kuid kohtuotsuse resolutsioon on õige ning vastustaja

nimetatud aritmeetilised vead kohtuotsuse lõppjäreldusi ei muuda.

Vaideotsust ei ole vaidlustatud ilma vaide esemeks olevat otsust nr 1.61 vaidlustamata ning

seetõttu ei eelda vaideotsuse tühistamine, et vaidemenetluses oleks kaebaja õigusi rikutud sõl-

tumatult vaide esemest. HKMS § 45 lg 4 piirang ei ole käesoleval juhul kohaldatav.

Eeltoodu alusel jääb PLPK apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata

ning apellandi menetluskulud (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja esindajatasu

217,50 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel apellandi enda kanda.

Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist kokku summas 1952,50 eurot, sh esimese astme

kohtus kantud kulud 1395 eurot ja apellatsioonimenetluse kulud (esindaja tasu) 557,50 eurot

(ilma käibemaksuta). Menetluskulude väljamõistmise üldisest põhimõttest (HKMS § 109) tule-

neb, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab

menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses; HKMS § 109 lg 4 näeb

ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Käesoleval juhul ei muuda ring-

konnakohus esimese astme kohtu otsust, mistõttu ei ole HKMS § 109 lg 4 asjas kohaldatav.

HKMS § 197 lg 1 näeb ette, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu ot-

suse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Apel-

leeritud otsusega jättis halduskohus menetluskulud poolte endi kanda ning kaebaja pole

kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata kaebaja taot-

lus mõista vastustajalt tema kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulu 1395 eurot.

Kaebaja taotluse apellatsioonimenetluse kulude vastustajalt välja mõistmiseks rahuldab ring-

konnakohus osaliselt. Ringkonnakohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta, sest

kaebaja pole tasutud käibemaksu väljamõistmist taotlenud. Kohtuistungil esitatud menetlusku-

lude nimekirjas näidatud kuludest oli istungi toimumise ajaks tasutud 320 eurot (koos käibe-

maksuga 384 eurot). 21.04.2014 arve nr 1010048 seondub kohtuistungiks ettevalmistusega ja

istungil osalemisega 190 euro ulatuses, mis on tasutud 24.04.2014, so HKMS § 109 lg 1 näida-

tud tähtaja jooksul. Ülejäänud osas, summas 47,50 eurot, ei seondu 21.04.2014 arvel näidatud

menetluskulud kohtuistungil osalemisega ning selle summa tasumist näitav dokument oleks tul-

nud kohtule esitada HKMS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja jooksul, so ringkonna-

kohtu istungil. Kaebaja kantud menetluskulu suurus on asja mahtu ja keerukust arvestades

mõistlik. Seega rahuldab ringkonnakohus kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks

summas 510 eurot ja ülejäänud osas jätab taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman…………..

/ allkirjastatud digitaalselt

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask